Kuidas vaielda Jumala olemasolu poolt

Igaüks, kes tunneb Jumalat, võib näha ja tunda Jumalat neis. Nad elavad koos Jumalaga. Jumal elab nendega nende südames. Nad tunnevad Jumalat kui energiat enda ümber ja enda sees. Nad mõistavad, et Jumal on kõrgem usk, suurem kohalolek. Nad ihkavad Teda.

1
Uurige valgustumise kohta. Vaimne valgustumine tähendab vaimse ilmutuse või sügava arusaamise saamist kõigi asjade tähendusest ja eesmärgist, suhtlemist Jumala mõistusega või selle mõistmist või põhimõtteliselt muutunud eksistentsi taseme saavutamist, mille kaudu oma mina kogetakse muutumatu väljana. puhtast teadvusest. Müstika on ülima reaalsuse, jumalikkuse, vaimse tõe või Jumalaga ühenduse, identiteedi või teadlik teadvustamine otsese kogemuse, intuitsiooni, instinktide või arusaamade kaudu.

2
Mõistke, et iga religioon põhineb selle rajaja valgustumise kogemusel: Jeesuse kristlus, Muhamedi islam, Aabrahami judaism, Buddha budism, paljude valgustatute hinduism. Religiooni keskpunkt on valgustatus. Religioon viib valgustatuseni. Mooses oli valgustatud, kui ta nägi pärast pikki aastaid eraldatud elu kõrbes säravat (põlevat) põõsast. Ta nägi põõsas Jumala valgust. Jeesus sai valgustatuks pärast seda, kui Ristija Johannes andis talle valgustusaja energia (kundalini energia). Pärast seda mõtiskles Jeesus 40 päeva kõrbes. Siis jättis kurat (tema ego) ta maha ja inglid teenisid teda (ta sai valgustusenergiaga aidata kaasinimesi). Buddha sai valgustatuse pärast kuut aastat joogina Bodhi puu all. Mara (kurat) kadus ja Buddha puhkas õnnest.

3
Mõista, et Jumal on saladus, mida võib kirjeldada kui isiklikku ja isikupäratut. Judaismis, kristluses ja islamis nähakse Jumalat tegutseva inimesena. Jumal on ülim olend, kelle poole saab pöörduda kui inimese poole ja kelle poole saab abi paluda. Hinduism, budism ja taoism (Hiina filosoofia) eelistavad abstraktset jumalakontseptsiooni. Jumal on kõrgem teadvusväli (kosmos, ühtsus, õnn).

4
Mõista, et samas religioonis on erinevad arusaamad Jumalast. Moosesel on vastupidiselt Jeesusele abstraktne jumalakäsitus. Oma keskses definitsioonis kirjeldab Mooses Jumalat kui: “Mina olen.” Need sõnad viitavad Jumalale kui õnnelikule olemisolekule, mida inimene kogeb valgustumise ajal. Sõnades “mina olen” mainitakse kuninglikku teed valgustumisele. Inimene peab välja arendama kosmilise teadvuse. Ta kaotab enesetunde (ego). Ta kogeb end puhta teadvusena, kõigega ühtsena ja võib öelda ainult: “Ma olen.” Ta ei saa öelda: “Ma olen … (nimi).” Ta identifitseerib end kõigega. Joogas nimetatakse seda Sat-Chid-Anandaks, mis on ühend olemisest, ühtsusest ja õndsusest.

5
Tõesta Jumalat valgustuse kaudu. Maailmas on miljoneid valgustumise fakti tunnistajaid. Miljonid inimesed kõigis kultuurides ja igal ajal on saavutanud valgustatuse. Neil kõigil on olnud sama kogemus, kuigi nad on kasutanud Jumala kirjeldamiseks erinevaid sõnu: “loodus, universum, Tao, Brahman, Nirvaana, Manitou, Allah, Jahve”. Kaasaegne teadus on uurinud paljusid valgustuid ja kinnitanud nende spetsiifilisi võimeid. Igaüks saab tõendeid kontrollida. USA aju-uurijad uurisid mitu aastat tagasi põhjalikult Matthieu Ricardi. Nad leidsid eriti suure sisemise õnne, rahulikkuse, sisemise rahu ja kaastunde.

6
Küsige teise inimese uskmatuses ja küsige, kas nad teavad teaduste keerukusest. Kui nad seda teevad, siis kuidas saavad nad arvata, et nii täiuslikult juhitud maailm saab eksisteerida ilma, et seda juhiks mõni teine ​​jõud? Üks veidi kiirendatud või aeglustunud planeet võib hävitada kogu inimkonna. Ometi pole seda juhtunud.