Kuigi see on suhteliselt haruldane, võib haigusseisundeid valesti diagnoosida. Arsti vale diagnoos võib põhjustada pikemat ebamugavustunnet või isegi tõsisemaid tüsistusi. Te võite olla diagnoosi suhtes ebakindel või küsida, kas arst mõistis teie seisundit tõeliselt. Saate vähendada meditsiinilise valediagnoosi riski, kirjeldades täpselt oma sümptomeid, korraldades end kohtumiseks ja hankides vajadusel teise arvamuse.
1
Kasutage konkreetset, kirjeldavat ja üksikasjalikku sõnavara. Iga inimene seletab meditsiinilisi sümptomeid erinevalt. Seetõttu on oluline kirjeldada oma sümptomeid ja muud seotud teavet nii konkreetselt, üksikasjalikult ja kirjeldavalt kui võimalik. See mitte ainult ei aita teie arstil paremini diagnoosida ja vältida valediagnoosi, vaid võib saada ka õige ja kiire ravi. [Pilt: Väärdiagnoosimise riski vähendamine patsiendina 1. samm.jpg|keskel]]Kirjeldage oma sümptomeid, kasutades kergesti mõistetavaid omadussõnu. Näiteks kui teil on valu, kasutage selliseid sõnu nagu tuim, intensiivne, tuikav või läbistav. Öelge: “Mul on suures varvas tuikav valu.” Kui teie ja arsti vahel on keelebarjäär, proovige tuua keegi, keda usaldate, kes suudab teie sümptomid täpselt arstile edastada.
2
Olge oma sümptomite suhtes aus. Teie arst on koolitatud tegelema igasuguste meditsiiniliste probleemidega. Olge oma sümptomite ja haigusloo arutamisel alati aus, ilma häbi või piinlikkust tundmata. Kui te ei ole aus või hoiate oma arstilt teavet, võib suureneda valediagnoosimise oht. Näiteks võib teil tekkida kiusatus valetada oma arstile kaitsmata seksi kohta, kuna tunnete piinlikkust või kardate, et nad mõistavad teie üle kohut, kuid see on väga oluline. teave tähendab, et teie arst ei pruugi teid suguhaiguste suhtes testida, mis võivad olla teie probleemi allikaks. Pidage meeles, et kõik, mida oma arstile ütlete, on seadusega konfidentsiaalne ning nad ei tohiks teid hukka mõista ega häbistada. Neil võib olla nõuandeid selle kohta, kuidas tulevikus ohutum olla, kuid teie arst muretseb eelkõige teie tervise pärast.
3
Näidake ja rääkige oma sümptomitest. Andke oma arstile koostatud loendist teada konkreetsetest sümptomitest. Sümptomite kirjeldamisel näidake arstile võimaluse korral täpset kohta oma kehal, kus te neid kogete. See võib aidata teie arstil mis tahes haigusseisundeid paremini diagnoosida. Samuti võib see aidata tagada õige ravi. Kasutage võimalikult konkreetseid ja kirjeldavaid sõnu. Näiteks kui teil on randmevalu, näidake oma arstile täpselt selle asukohta, kui ütlete: “Mul on vasak randme tuim valu.”
4
Arutage oma sümptomite esinemist. Andke oma arstile teada, kui teie sümptomid algasid. Samuti peaksite arstile rääkima, millal ja kui sageli sümptomid ilmnevad. See võib minimeerida valediagnoosimise riski ja aidata teil saada kiiret ja õiget ravi. Kaasake, millal märkasite sümptomeid esimest korda. Andke arstile teada, kas need on kunagi varem esinenud, kas need kaovad ja kuidas need ilmnevad. Näiteks: “Hakkasin ähmast nägemist märkama umbes nädal tagasi, kuid see juhtus minuga ka eelmisel talvel. See ei ole valus ja süveneb päeva jooksul. Avastan, et duši all käimine muudab selle paremaks.” Andke arstile teada, kui sümptomid mõjutavad teie tegevusvõimet. Öelge: “Päeva edenedes on mu nägemine nii hägune, et ma ei näe piisavalt hästi, et sõita. Olen selle asemel sõitnud ühistranspordiga. Märkige kõik paralleelsed sümptomid või muud seisundid, mis teil on.
5
Selgitage, millised tegurid teie sümptomeid mõjutavad. Rääkige oma arstile, mis muudab kõik sümptomid paremaks või halvemaks. See võib ka vältida võimalikku valediagnoosi. Märkige konkreetsete sõnadega kõik, mis paneb teid end paremini või halvemini tundma. Näiteks kui teil on varbavalu, andke arstile teada kõik liigutused, mis muudavad valu teravamaks. Võite seda kirjeldada, öeldes: “Mu varvas tunneb end seistes hästi, kuid niipea, kui ma kõnnin või jooksen, tunnen teravat valu.” Kirjeldage oma sümptomite vallandajaid, mida olete märganud. See võib hõlmata toite, jooke, tegevusi või ravimeid.
6
Hinnake, kui halvad on teie sümptomid. Kirjeldage oma sümptomite tõsidust, asetades need skaalal ühest kümneni. See võib aidata teie arstil teid täpsemalt diagnoosida ja saada kiiret ja asjakohast ravi. Vältige sümptomite minimeerimist või liialdamist. Asetage seejärel skaalal ühest kümneni. Üks tähendab, et teie sümptomid mõjutavad teid vähe ja kümme on korrelatsioonis halvima võimaliku mõjuga teile.
7
Teavitage oma arsti, kui teistel on sarnaseid sümptomeid. Te ei pruugi olla ainus inimene, kellel on teie sümptomid. Kui kellelgi teisel teie tuttaval on need, andke sellest kindlasti oma arstile teada. See ei saa mitte ainult minimeerida valediagnoosi ohtu, vaid ka hoiatada oma arsti võimaliku rahvatervise probleemi eest. See on eriti oluline hingamisteede või seedetraktiga seotud sümptomite korral.
8
Korrake oma sümptomeid. Võib juhtuda, et arst ei saa aru, mida sa öelda tahad. Kui see juhtub, korrake oma sümptomeid, kuni olete mõlemad samal lehel. See võib tagada, et teie arst paneb õige diagnoosi ja töötab välja õige raviplaani.
9
Võtke oma vastuvõtule kaasa põhjalik patsiendiprofiil. Põhjalik patsiendiprofiil sisaldab teavet teie terviseseisundite, haiglaravi või operatsioonide kohta. See sisaldab ka kõiki ravimeid, mida olete võtnud või praegu kasutate. See tagab, et teie arstil on teie tervisest täielik ülevaade, ja minimeerib riski, et unustate talle midagi olulist öelda. Profiil võib samuti aidata vältida valediagnoosi.Koostage haiguslugude koopiad või kirjutage oma patsiendiprofiil, võttes paberile kokku oma haigusloo. Näidake arstile olemasolevaid ravimipudeleid. Need peaksid sisaldama ravimi nimetust ja annustamisandmeid. Lisage kindlasti ka kõik taimsed toidulisandid, mida te võtate.
10
Kirjutage oma arstile küsimuste loend. Enamikul inimestel on arsti poole pöördudes küsimusi sümptomite või seisundite kohta. Küsimuste loendi kirjutamine enne arsti juurde minekut võib takistada teil neid unustamast. Samuti võib see maksimeerida teie visiiti ja aidata arstil teid õigesti diagnoosida. Märkige oma küsimustes kõik mured. Näiteks: “Mul on varem olnud munasarjatsüstid. Kas arvate, et see võib olla üks?â€
11
Tehke kokkuvõte oma külastuse põhjusest. Paljud arstid alustavad kohtumist selliste küsimustega nagu “Mis teid täna siia toob?” Sümptomite ühe- või kahelauselise kokkuvõtte kirjutamine võib anda arstile esialgse ettekujutuse teie muredest, aidata teie visiiti maksimeerida ja vältida võimalikku valediagnoosi. Kasutage oma kokkuvõttes levinud sümptomeid. See võib hõlmata valu, nõrkuse, oksendamise, sooleprobleemide, palaviku, hingamisprobleemide või peavaluga tegelemist. Näiteks öelge: “Mul on nädal aega olnud kõhuvalu ja kõhukinnisus.”
12
Vältige oma arstile enesediagnoosi rääkimist. Inimestele meeldib sageli enne arsti juurde minekut oma sümptomeid uurida. See võib kergesti viia teie enda, aga ka teie arsti valediagnoosimiseni, sest teil võib “kogeda” uuringu käigus leitud sümptomeid. Kirjeldage kindlasti oma arstile ainult sümptomeid. Vältige oma seisundi ütlemist. Võimalike diagnooside kirjeldamine võtab teie arstilt palju aega, et teie arst teid õigesti diagnoosida.
13
Võtke ühendust oma kindlustusseltsiga. Kui teil on põhjust arsti diagnoosis kahelda või kahtluse alla seada, võiksite küsida teist arvamust. See tagab teile kiire ja nõuetekohase ravi. Siiski võib teie kindlustusseltsil olla piiranguid teise arvamuse saamiseks. Andke oma kindlustusseltsile teada, et soovite saada teist arvamust. See võib tagada, et teate, mis on kaetud, ning väldite segadust või arve tagasilükkamist. Öelge oma kindlustusesindajale, miks soovite teist arvamust. Põhjuseks võib olla see, et te pole kindel, et teie arst teist mõistis või soovitas teie arst teist arvamust spetsialistilt. Vaadake, mida teie kindlustus katab ja kas peate oma plaani raames külastama teatud spetsialiste. See külastus võib vajada esmalt heakskiitu.
14
Koguge asjakohast teavet. Enne teist arvamust küsima asumist veenduge, et kogu teie juhtumiga seotud teave oleks kohtumiseks valmis. See võib aidata arstil teie juhtumit paremini hinnata. Samuti võib see tagada õige diagnoosi ja ravi. Võtke vastuvõtule kaasa järgmised andmed:Varasemad haigusloodEsimese arsti kontaktandmed;Kindlustuskaart Retseptiravimite ja allergiate loend; Diagnostiliste analüüside tulemused
15
Pöördu teise arsti poole. Teise arvamuse saamisel pole midagi halba. Tegelikult võib see aidata teie meelt leevendada ja/või pakkuda teile kõige optimaalsemat ravi. Paljud arstid tervitavad ja soovitavad isegi saada teist arvamust. Valige oma seisundist olenevalt mõne teise üldarsti või eriarsti poole pöördumine. Andke oma esimesele arstile teada, et soovite teist arvamust. Teie kui patsiendi õigus on küsida teiselt arstilt teie seisundi hindamist. Pidage meeles, et arstid võivad teha head koostööd, et tagada teile parim võimalik ravi. Rääkige oma teisele arstile, et olete küsinud esimest arvamust ja millised on need tulemused. Võite öelda: “Käisin sellega seoses teise arstiga ja ma ei taha nii radikaalset protseduuri läbida, enne kui olen uurinud kõiki oma võimalusi.”
16
Arutage oma võimalusi. Uus arst peaks pakkuma diagnoosi ja raviplaani. See võib olla sama või erineda esimesest arvamusest. Paluge arstil selgitada iga valiku eeliseid ja puudusi, et aidata teil teha oma vajadustele vastav õige valik. Võtke arvesse, et võite saada kolmanda arvamuse, kui kaks esimest ei nõustu.