Igapäevaelu koormad võivad olla üle jõu käivad. Töötähtajad, rahalised kohustused ja haiglakülastused on ühed levinumad stressiallikad. Raha tekitab üha enam ärevust – hiljutine uuring näitas, et enam kui veerand Ameerika täiskasvanutest tunneb end suure osa ajast raha pärast stressis. Levinud töökoha stressitegurid on madalad palgad, liigne töökoormus, toetuse puudumine ja kontrolli puudumine. Ka töö ja elu tasakaalustamine võib olla keeruline. Ja surve all olemine mõjutab meie füüsilist, emotsionaalset ja psühholoogilist heaolu. Siiski saate elusurvetega toime tulla, kui võtate meetmeid peamiste stressiteguritega tegelemiseks, hoolitsete keha ja vaimu eest ning räägite asjadest sõprade ja liitlastega.
1
Alustage stressipäevikut, et tuvastada ja mõelda oma elu surveallikatele. Kas teil on rahaline surve? Kas teil on stressi uuel töökohal või töökaotuse tõttu? Stressipäevik aitab teil tuvastada teie elus kõige olulisemad stressiallikad ja nende toimetuleku. See eneseteadmine aitab teil toime tulla teie elu suurimate stressiteguritega. Samuti saate mõelda konkreetsetele olukordadele, milles kogete kõrgemat stressi. Kas tunnete tööl rohkem stressi teatud nädalaaegadel või teatud ruumides (nt konverentsiruumis)? Kas on olemas viise, kuidas selliseid olukordi täielikult vältida või neile tõhusamalt reageerida? Mõtisklege selliste küsimuste üle ja otsige teadmisi selle kohta, kuidas ajakirjanduse abil stressi maandada. Koostage nimekiri kõigest, mille eest olete oma elus tänulik. Oma elus heade asjade äratundmine võib aidata vähendada stressi ja ärevust.
2
Tehke stressianalüüsi test. Võimalik, et teie elus on stressitekitajad, mis on nii tavalised, et te isegi ei mõista, et need teid stressi tekitavad. Stressihindamise test aitab teil neid varjatud stressoreid tuvastada. Internetis on palju teste, mida saate teha. Tasuta stressianalüüsi testi saate sooritada veebis aadressil https://www.stress.org/self-assessment/.
3
Tehke plaan oma elus surveallikatega võitlemiseks. Kasutades oma stressipäevikust saadud teavet, võite otsustada, et vajate läbivaadatud finantsplaani, isiklikku terviseplaani või tööplaani. Kõige olulisem on võidelda surveallikatega sihipärase ja üksikasjaliku tegevuskava kaudu.Rääkige oma ülemusega, et koostada tegevuskava tööl kogevate stressitegurite vähendamiseks. Koostage finantsplaan konkreetsete eesmärkidega, sealhulgas mitte ainult pikaajalised säästmise või pensionile jäämise eesmärgid, aga ka lähiaja eesmärgid, mis on konkreetsed ja saavutatavad. Looge kokku oma hädaolukorra või vihmase päeva fond. Koostage oma tervise parandamiseks treeningplaan.
4
Ületage perfektsionism. Elus võib suureks surveallikaks olla soov olla kõiges täiuslik. Kas teile on kunagi öeldud, et teil on tööl ebarealistlikud standardid? Kas tunnete kunagi, et te ei suuda kunagi oma standarditele vastata? Kui vastasite neile küsimustele jaatavalt, võib teil olla perfektsionismiga raskusi. Kui jah, proovige oma saavutusstandardeid pisut lõdvendada. See peaks aitama vähendada teie ärevuse taset. Kui tunnete endas pettumust, proovige korrata selliseid väiteid nagu “Keegi pole täiuslik” või “Ma andsin endast parima”. Proovige mõelda oma olukorrale teise nurga alt. Küsige endalt, kas see olukord on ka järgmisel kuul oluline? Kui ma räägiksin sellest olukorrast oma vennale või sõbrale, kas nad arvaks, et see on sama oluline kui mina? Saate oma olukorrale vaatenurga ja võib-olla ei tundu see nii kohutav kui praegu.
5
Looge töö- ja eraelu piirid, et teil oleks aega iseenda jaoks. Elades digitaalajastul, kus on pidev juurdepääs ekraanidele – arvutitele, tahvelarvutitele, nutitelefonidele – võib töösurve eest põgenemise olla raske. Surve olla alati võrgus ja kolleegidele kättesaadav võib mõjutada töö- ja eraelu tasakaalu. Sellise stressi maandamiseks on kasulik luua endale piirid, näiteks öelda kolleegidele, et olete teatud kellaaegadel või nädalavahetusel telefonist või arvutist eemal. Öelge oma kolleegidele, et olete e-kirjadest eemal. ja telefoniühendus õhtusöögi ajal.
6
Vältige enda võrdlemist teiste inimestega. Kui proovite pidevalt olla keegi, kes te pole, tunnete end stressis või koormatuna. Ärge hinnake ennast selle põhjal, kuidas teie arvates teised inimesed oma elu elavad. Tuletage endale meelde, et teil on andeid, oskusi, omadusi ja häid omadusi, mis on teile ainulaadsed. Hinnake oma eesmärke ja edusamme selle põhjal, mida elult soovite, mitte see, mida teised sinu jaoks tahavad. Püüdke vähendada sotsiaalmeedias veedetud aega. Inimesed postitavad sageli sotsiaalmeediasse oma elu parimaid osi, mistõttu võib tunduda, et nende elu on täiuslikum, kui nad tegelikult on.
7
Andke endale veidi aega tööst eemale. Kui tunnete end läbi põlenud, võib aeg olla isiklikuks päevaks või isegi puhkuseks. Puhkuse võtmine võib teie tootlikkust tegelikult aidata ja sellel on ilmne kasu tervisele. Kui teil pole hetkel aega puhkuseks, proovige vähemalt nädalavahetus puhata, et magada. Kui teil on puhkuse või töölt vaba aeg, kasutage seda ära. Need päevad on selleks, et saaksite neid kasutada. Puhkus võib muuta teid produktiivsemaks.
8
Seadistage oma meilikontol automaatne „kontorist väljas” vastus. Seadistades nädalavahetustel või puhkusel olles automaatse vastuse, ei tunne te end töömeilide ignoreerimises süüdi. Samuti austavad teie kolleegid tõenäolisemalt teie äraolekuaega. Kaasake oma kontorist väljas olemise automaatsesse vastusesse üksikasjad äraolekupäevade ja kellaaegade kohta. Kaasake oma automaatsesse vastusesse lõbus või tark tsitaat, et kolleegid saaksid tuletab meelde teie isikupära või huumorimeelt. See võib vähendada automaatse vastuse saamisega kaasnevat tüütust.
9
Alustage regulaarset treeningut. On näidatud, et treening vähendab stressi, parandab heaolutunnet ja enesehinnangut. Füüsiliste harjutustega tegelemine toob kaasa neurotransmitteri endorfiini tootmise, mida seostatakse paranenud heaolutundega või sellega, mida mõned inimesed nimetavad jooksja kõrgeks. Selle paranenud tuju kogemiseks ei pea te olema sportlane ja vaid 15 minutit päevas võib oluliselt muuta..Pärast treeningut proovige 10 minuti jooksul kasutada kaela ja õlgade ümber soojusmähist, et vähendada pingeid teie ülakeha.
10
Harjutage meditatsiooni. Leidke mugav koht istumiseks vaikses toas või pargis. Jälgige oma hinge liikumist, kui see teie kehasse siseneb ja seejärel välja voolab. Lase mööduvatest mõtetest lahti. Kõndimismeditatsiooni saate teha ka aeglaselt kõndides, eelistatavalt looduslikus piirkonnas, jälgides samal ajal oma hingamist. Paar minutit päevas mediteerimine võib aidata vähendada stressi ja ärevust. Sügav, diafragmaatiline hingamine võib vähendada südame löögisagedust ja ärevust.[Pilt: Lessen the Pressure of Life Step 8.jpg|center]]Mediteerige joogapraktika kõrval ja igapäevaelus. Mindfulnessil põhinev stressi vähendamine, nagu meditatsioon ja jooga, on abiks stressi ja ärevuse vähendamisel, sealhulgas kolledži üliõpilaste seas.
11
Sööge tervisliku toitumise osana täistaimseid toite. Täisteratooted, nagu täisteratooted (nt pruun riis), köögiviljad ja puuviljad, on negatiivselt seotud depressiooni ja ärevusega. Teisest küljest on töödeldud toitu (nt konserve) seostatud positiivselt stressi ja ärevusega. Joo tass taimeteed.
12
Jäta teine tass kohvi kõrvale. Kofeiin võib stressitaset süvendada, seega on hea kofeiini tarbimist üldise stressi vähendamise plaani raames vähendada. Pidage meeles, et teil võivad tekkida võõrutusnähud, eriti kui olete suur kohvijooja.
13
Vähendage suhkru tarbimist. Stress võib tekitada isu magusate toitude järele, kuid proovige kiusatusele vastu seista. Nendele tungidele järele andmine ei paranda teie enesetunnet. Liiga palju suhkrut võib põhjustada teie veresuhkru langust, mis võib põhjustada rohkem stressi ja isu. Suhkrurikkad toidud hõlmavad enamikku magustoidud, küpsetised, karastusjoogid, mahlad ja kommid.
14
Vähendage oma alkoholitarbimist. Kuigi paljud pöörduvad igapäevaste pingetega toimetulekuks alkoholi poole, võib alkoholi tarbimine tegelikult suurendada stressi mõju kehale ja vaimule. Alkohol võib teie rahalisi muresid hullemaks muuta.
15
Rääkige oma sõprade ja perega stressiallikatest teie elus ja kõigest, mille eest olete tänulik. Näost näkku vestlused sõprade ja perega on elusurve vähendamisel eriti olulised. Planeerige filmiõhtu lähedaste sõpradega ja valige komöödia! Naermine alandab kortisooli, mis on keha stressihormoon. Mine sõpradega kontserdile. Muusika kuulamine võib aidata vähendada stressi. Miks mitte teha sellest üks õhtu ja lõõgastuda koos sõprade ja armastatud muusikaga.
16
Kasutage stressi peletamiseks positiivset mõtlemist ja eneserääkimist. Näiteks kui teil on eelseisva tähtaja tõttu tööl palju stressi, ärge unustage endale öelda: “Ma saan sellest takistusest üle.
17
Vältige katset kõike oma elus kontrollida. Mõnikord tuleb elus ette üllatusi. Alati ei saa ennustada ega kontrollida, mis juhtub. Vabanemine vajadusest kõike kontrollida võib aidata teil saada õnnelikumaks ja maailmaga rahumeelseks.
18
Väljendage ennast läbi kunstiteraapia. Oma loomingulise poole rakendamine võib aidata teil igapäevaelu ärevusest üle saada. Kasutades kunstiteraapia tehnikaid, eelistatavalt koos kunstiterapeudiga, saate joonistamise, maalimise või muusika abil väljendada oma sisetunnet nüansirikkamalt, kui see on võimalik ainult sõnadega. Te ei pea olema kunstnik, et nautida loomingulise eneseväljenduse eeliseid, sealhulgas seoses stressi vähendamisega.