Matkamine või looduses viibimine on nauditav, kuid kokkupuude mürgitammega põhjustab väga sügelevat villilist löövet, mis tõmbab teie lõbususe kiiresti pärssi. Selle taime lehtedel on äratuntav välimus, kui teate, mida otsida. Kui te pole kunagi mürgitammega kokku puutunud, on taimede identifitseerimise kaudu viise, kuidas mürgitammega kokkupuudet vältida.
1
Lisateave mürgitamme kohta. Mürgist tamm sarnaneb oma lähisugulastega mürk-luuderohi ja mürksumakiga, kuna need on kõik sama botaanilise perekonna liikmed. Kõige tavalisem mürktamme tüüp, mida tuntakse lääne mürgitammena, kasvab kõige sagedamini Vaikse ookeani rannikul Oregonis, Washingtonis ja Californias. See võib kasvada väikese põõsana avatud aladel või ronimisviinapuuna varjutatud metsaaladel. Teiste mürgitamme sortide hulka kuulub USA kaguosas kasvav Atlandi mürgitamm. See sort on palju vähem levinud kui lääne mürgitamm.
2
Olge taime uurimisel ettevaatlik. Hea viis mürgitamme lööbe vältimiseks on mitte kunagi puudutada taime, mis teie arvates võib olla mürgitamm. Et taimele piisavalt lähedale jõuda, et seda tuvastada, uurige seda lähemalt pulga või kinnaskäega. Kui see osutub mürgitammiks, veenduge, et kõik, mis on taimega kokku puutunud, pestakse seebiga. ja vesi.
3
Vaata lehti. Mürktamm, kas ta kasvab põõsana või roniviinapuuna, on kolmelehelise lehestruktuuriga. See tähendab, et lehed kasvavad varre küljest kolmekaupa. Lehtede servad on lainelise või karvalise välimusega. Nagu nimigi ütleb, meenutavad lehed veidi tammelehti.
4
Kontrollige värvi. Lehtede ülemine külg on tavaliselt läikivrohelist värvi. Sõltuvalt taime tervislikust seisundist ja aastaajast võivad need olla ka kollakad, punakad või pruunikad. Lehe alumisel küljel on vähem läiget, vähem rohelist ja rohkem sametist välimust.
5
Uurige varred. Varred kipuvad olema pisut hallikad, kuigi mõne metsaala valgustuse tõttu võib seda olla raske näha. Varred kaetakse ka pisikeste karvade või okkalaadsete struktuuridega.
6
Pange tähele lilli või marju. Mürgitammel on kevadel kollakasrohelised väikesed õied. Taim toodab ka helerohelisi marju kogu suve ja sügiseni. See aitab teil välistada teisi taimi, märkides ära, mida tal pole. Kui tal pole teravaid lehti ega okkaid, pole ta mürktamm.
7
Õppige teisi mürktamme vorme. Talvel kaotab ta oma lehed ja näeb välja nagu punakaspruunid pulgad (vahel paar maast turritavat, mõnikord suur tükk) vahelduvate tüvedega. Võib leida ka jämeda viinapuuna puu otsa ronimine, vahel (olenevalt aastaajast) sealt tulevad välja väikesed mürgitammelehed.
8
Siit saate teada, mis löövet põhjustab. Nii mürktamme lehed kui ka varred sisaldavad urushiooli, õlist taimset ainet, mis kutsub esile allergilise reaktsiooni mürktamme lööbe näol. Urushioli võib leida ka juurtest ja isegi surnud taimest. Lisaks võib urushiool taime põletamisel õhku levida ja seda on lihtne ühelt objektilt teisele transportida. Mürktamme lööve ei ole tavamõistes nakkav, aga kui kellelgi on urushiool käes ja ta puudutab teist inimest, võib ka see teine inimene reageerida. Mürktamme taime kõik osad sisaldavad toksiini urushiol. Isegi siis, kui lehed talvel varisevad, ei ole taime puudutamine ohutu.
9
Tundke lööve ära. Mürktammega kokkupuutest tulenev lööve võib inimesest olenevalt erineda, sest mõned inimesed on urushiooli suhtes tundlikumad kui teised. Üldjuhul on lööve väga sügelev ja väga punane, punaste punnidega, mis võivad villide ja vedelike välja imbuda. Lööve võib olla triibuline ja laiguline ning võib ulatuda suhteliselt kergest kuni väga raskeni.
10
Peske nahka ja riideid. Kui puutute kokku mürgitammega, loputage esmalt võ