Empaatia on võime mõista, mida keegi teine tunneb, ja asetada end kellegi teise perspektiivi. Inimesed on altid empaatiale ja empaatiavõime puudumine võib viidata psüühikahäiretele, nagu nartsissistlik isiksusehäire ja sotsiopaatilised kalduvused. Kuigi sellised loomad nagu kassid või koerad võivad olla head lemmikloomad ja aidata inimestel tunda empaatiat mõne teise elusolendi suhtes, ei ole veenvaid tõendeid selle kohta, et kõigil loomadel on empaatiavõime. Teatud loomad, nagu koerad, sead ja elevandid, on näidanud üles empaatiat oma liigi ja inimeste suhtes.
1
Vaadake, kas loom reageerib teisele loomale, kui ta on stressis või ohus. Sigade empaatiavõimet käsitlevas uuringus uurisid teadlased, kuidas sead reageerisid, kui nende aedikukaaslased asetati stressirohkesse või potentsiaalselt kahjulikku olukorda. Kui üks rühm sigu oli ohus või koges ohtu, vastas teine rühm stressisignaalidega, nagu lükkas kõrvad tahapoole ja muutus valvsaks. See näitab, et sigadel on võime avaldada emotsionaalset nakkust, kus nad jagavad emotsionaalset reaktsiooni, mis teisel sigadel on, mis on empaatiavõime võtmeosa. Kuigi te ei pruugi soovida oma katseid loomadega läbi viia, saab jälgida, kas loom reageerib, kui teine loom on ohus või stressis. Loom võib reageerida stressiga seotud helide või tegevustega, nagu erksamad või jäigemad kehaliigutused, nutt või ulgumine ning stressi all oleva looma poole liikumine.
2
Pange tähele, kas loom reageerib vigastatud loomale või piirkonnas surnud loomale. Elevantide empaatiavõimet käsitlevas uuringus jälgis teadlane elevandi ema, kes sünnitas surnult sündinud lapse. Seejärel valvas ema oma surnud vasikat kaks päeva ja üritas mitu korda surnud vasika surnukeha elustada. Kui teadlane pakkus elevandiemale vett, jõi elevant vett ja puudutas siis otsekui leina märgiks tema rinda. Kuigi elevandid on olnud empaatiavõime poolest üks enam uuritud loomi, võib loom empaatiat näidata, kui ta üritab kaitsta vigastatud looma kiskja eest. Loom võib ka surnud loomale reageerida, kuvades tema kehal või teistele leinamärke, näiteks kui elevandi ema puudutab tema rinda.
3
Kontrollige, kas loom töötab koos teiste loomadega. Sageli kaitsevad sama liigi loomad üksteist ja vastavad oma karja või karja vajadustele. Võite jälgida loomi, kes töötavad koos elupaiga (nt koopa) ehitamisel, või võite jälgida loomi, kes töötavad meeskonnana saagi püüdmiseks või kiskja eest põgenemiseks. Need rühmaga seotud tegevused võivad olla märgiks loomade empaatiast, kuna nad peavad keskenduma sellele, kuidas nende kaasloomad mõtlevad ja tunnevad, ning reageerima sellele samaga.
4
Jälgi, kas loom haigutab, kui sa haigutab. Uus koerte empaatiavõimet käsitlev uuring märgib, et koerad võivad haigutada, et reageerida emotsionaalselt kellelegi, kellega nad on emotsionaalselt seotud, näiteks nende omanikule. Uurijad jõudsid järeldusele, et koerad haigutavad vastuseks omaniku tõelisele haigutamisele, et samastuda nende tegudega ja väljendada empaatiat. Testige oma koera võimet teile kaasa tunda, istudes tema ette ja lastes välja tõelise haigutuse. Pane tähele, kui ta sulle vastu haigutab, sest see võib olla märk empaatiast.
5
Pange tähele, kas loom lohutab teid, kui olete ärritunud või hädas. Järgmine kord, kui olete ärritunud, stressis või ängistavas olukorras, pange tähele, kuidas teie lemmikloom teile reageerib. Teie koer võib teie juurde minna ja teid lakkuda või empaatia märgiks nuukida või teie kass võib üritada teie sülle istuda või teie vastu hõõruda, et näidata, et ta on teie stressist teadlik. Need toimingud näitavad, et teie loom suudab teie emotsionaalset seisundit tuvastada ja sellele reageerida.
6
Testi looma empaatiat ja eneseteadlikkust peegliga. Teine empaatia põhielement on eneseteadlikkuse võime ja teadlased katsetavad praegu loomade eneseteadvuse võimet. Saate seda teha iseseisvalt, asetades oma looma, näiteks kassi või koera, peegli ette ja pannes tähele, kuidas nad peeglile reageerivad. Kui teie kass või koer üritab oma peegelpilti käpaga lüüa või lakkuda, ei pruugi nad olla teadlikud, et vaatavad end peeglist ja võivad arvata, et näevad teist kassi või koera. Saate testida looma eneseteadvuse võimet. edasi, tehes looma näole väikese jälje pestavasse markerisse. Seejärel saate märkida, kas loom püüab peeglisse vaadates jälge oma näolt maha hõõruda või ignoreerib seda täielikult. Kui nad seda täielikult ignoreerivad, võib see olla märk sellest, et loom ei ole eneseteadlik ega suuda oma peegeldustele reageerida.
7
Pidage meeles, et empaatia on kognitiivne ja emotsionaalne oskus. Empaatiat peetakse mõtlemisreaktsiooniks ja emotsionaalseks reaktsiooniks. See tähendab, et kui tunnete kellegi suhtes kaasa, demonstreerite oma võimet kogeda teatud olukorras teise inimese tundeid. Samuti kogete negatiivset reaktsiooni kellegi rasketele oludele ja negatiivsetele emotsioonidele. Niisiis, empaatia eeldab, et kasutate oma võimet töödelda kellegi teise olukordi ja oma võimet kogeda kellegi teise olukordi. Inimmaailmas nähakse empaatiat sotsiaalse pädevuse demonstreerimise viisina. See on ka kõrgelt hinnatud oskus inimestes, keda tajutakse juhtide ja eeskujudena. Kui olete empaatiline, näitate välja ka oma võimet olla teadlik oma vastustest ja reaktsioonidest. See võib aidata teil oma emotsionaalseid mõtteid ja tundeid paremini töödelda.
8
Pange tähele inimeste empaatia ja loomade empaatia erinevust. Kuigi endiselt vaieldakse kõigi loomade empaatia üle, väidavad paljud teadlased, et inimeste empaatia toimib erinevalt loomade empaatiavõimest. Inimesed langetavad moraalseid hinnanguid empaatia põhjal, mis erineb loomade hinnangutest, mis põhinevad sageli ellujäämisjõul ja mentaliteedil “sina kraapi mu selga, mina kratsin su selga”. Samuti kasutame oma empaatiat teisiti kui loomad, kuna sotsiaalsed koodid on meid tinginud teistele reageerima. See tähendab, et loomad ja inimesed ei pruugi empaatiale ühtemoodi suhtuda ega seda samamoodi kasutada.
9
Ärge kartke, kui loom ei näita empaatia tunnuseid. Oluline on meeles pidada, et uuringud loomade empaatia kohta käivad käimas ja sellel teemal puuduvad lõplikud uuringud. Kui jälgite looma ja suhtlete loomaga, kuid ei märka mingeid märke ega empaatiat, ei pruugi see tähendada, et loomal pole empaatiavõimet. See võib lihtsalt tähendada, et nende empaatiavõime ei vallandu korralikult või nad võivad olukorda töödelda teisiti, kui arvate.