Klauslid ja fraasid on pikemate lausete ehituskivid. Esimese sammuna keskenduge nende erinevuse õppimisele. Kui olete valmis, jätkake eri tüüpi klauslite tuvastamisega. Nende mõistmine aitab teil kirjutada pikemaid lauseid, kasutada õiget grammatikat ja vältida inglise keele paljude nippide eksitamist.
1
Klausel on sõnade rühm, mis ütleb teile kaks asja. Esiteks on sellel teema: kes või kes midagi teeb. Teiseks on sellel predikaat: see on tegevus, mida subjekt teeb.”Nad jooksevad” on klausel. See ütleb teile, kes (nad) ja tegevuse (jooksevad).”Nad jooksevad poodi” on samuti klausel. “Tegevus” kasutab rohkem sõnu, kuid see on siiski üks mõte.”Minu koer on hea poiss” on samuti klausel. Sõna “on” (või “on”) loetakse “tegevuseks”.
2
Fraasil pole piisavalt teavet, et olla klausel. Klausel ütleb teile alati, et keegi (või midagi) teeb midagi. Kui sõnarühm seda ei tee, on see fraas. Fraas ütleb meile ainult ühe pisiasja. Lausel “Pärast tööd valmistab mu isa õhtusööki” on üks fraas ja üks klausel.Klausel on “minu isa valmistab õhtusööki”. Sellel on teema (“minu isa”) ja tegevus (“teeb õhtusööki”).Fraas on “Pärast tööd”. See ei räägi meile teemast ega tegevusest.
3
Saate klausleid otsides ignoreerida omadussõnu. Omadussõnad (ja määrsõnad) on peal olevad puistad. Need muudavad laused ilusaks, kuid need pole peamine mõte. Kui teil on kodutöö, mis küsib “Kas see on fraas või klausel?” proovige omadussõnad läbi kriipsutada. See aitab teil mõista, mis on oluline. Vaadake jaotist “Rõõmsad noored õpilased jooksevad kiiresti suurde kommipoodi.” Kriipsuta maha omadus- ja määrsõnad. Nüüd on “õpilased jooksevad kommipoodi”. See ütleb teile, kes ja toimingu, nii et see on klausel. Nüüd vaadake jaotist “Aeglaselt suurest trepist üles ronimine”. Kriipsuta maha omadus- ja määrsõnad. Nüüd on “trepist üles ronimine”. See ei ütle meile, kes ronib. See tähendab, et see ei saa olla klausel. See on fraas.
4
Lisage see sõnade rühma ja vaadake, kas sellel on mõtet. Kui see kõlab õigesti, on sõnarühm klausel. Kui see ei kõla õigesti, on sõnarühm tõenäoliselt fraas. Siin on mõned keerulised näpunäited, millega seda proovida: Minu sõber, kes hoiab pitsat – „Kas on tõsi, et mu sõber hoiab pitsat käes?” Sellel pole mõtet, nii et see on fraas.Inimesed, kes kõnnivad kiiresti – “Kas on tõsi, et inimesed, kes kõnnivad kiiresti?” Ka see ebaõnnestub testis. See on lihtsalt veel üks fraas. Proovige seda testi sõnadega “kiire kõnnivad inimesed on tüütud”. Vaadake, kuidas see tavalise lause moodustab? See on klausel. See ütleb meile teema (“inimesed, kes kõnnivad kiiresti”). See räägib meile ka tegevusest (nad “on tüütud”).
5
Iseseisev klausel võib olla lause omaette. See ütleb teile lause teema. (“Kellest” või “millest” lause räägib.) See ütleb teile ka lause põhitegevuse. (Mida subjekt teeb.) Enamik klausleid on sõltumatud laused.”Puu kasvas väga kõrgeks” on iseseisev klausel. See on iseenesest terve lause. Vaadake lauset “Hommikusööki süües lugesin ma koomiksit.” Lause põhiosa on “Ma lugesin koomiksit”. Saate selle kirjutada iseseisvalt ja see on täislause. See tähendab, et “Ma lugesin koomiksit” on iseseisev klausel.
6
Sõnad nagu “ja” või “aga” ühendavad kahte sõltumatut klauslit. Lausetel võib olla rohkem kui üks klausel. Ühe pika lause osade tuvastamiseks otsige “ühendavaid sõnu”. (Neid nimetatakse ka sidesõnadeks.) Need sõnad nagu ja, kuid, või ja veel, lähevad kahe sõltumatu lause vahele. Kas saate tuvastada kaks lauset jaotises “Pilv liigub kiiresti, aga ma saan kiiremini joosta”? “Aga” on selle lause ühendav sõna. See ühendab kaks sõltumatut klauslit.Kõik enne sõna “aga” on üks iseseisev klausel: “Pilv liigub kiiresti.”Kõik pärast “aga” on veel üks sõltumatu klausel: “Ma saan kiiremini joosta.”
7
Sõltuv klausel on lause, millel puudub täielik mõte. Nagu kõigil klauslitel, on ka sõltuval lausel subjekt (“kes” või “mis”) ja toiming. Kuid see ei saa olla üksi täislause. Sõltuv klausel algab sõnaga nagu sest, kuigi, kui või millal. Need sõnad ühendavad selle lause teise lausega.”Sest ma küpsetasin teise koogi” on sõltuv klausel. Sellel on teema (“mina”) ja tegevus (“küpsetas teine kook”). Kuid see pole täielik lause. Sellel on vastamata küsimus: mille pärast?”Kuna ma küpsetasin teise koogi, oli kõigil piisavalt süüa” on täislause. Sellel on kaks klauslit. “Sest ma küpsetasin teise koogi” on sõltuv klausel. “Kõik said piisavalt süüa” on iseseisev klausel.
8
Sellised sõnad nagu “kes” või “mis” algavad suhtelausetega. Need on teatud tüüpi sõltuvad klauslid. See tähendab, et klausel ei saa olla terve lause. Selle asemel kirjeldab relatiivlause nimisõna teises lauses. Lauses “Naine, kes teab ämblikke esines ettekandega” algab sõna “kes” relatiivlausega.”Kes teab ämblikest” on relatiivlause. See räägib sulle midagi naise kohta. See ei saa olla üksinda täislause.”Kes” on teema ja “teab ämblike kohta” on tegevus (“predikaat”). Need laused võivad alata sõnadega kes, kes, kelle, see, mis , millal, kus või miks.
9
Mõnikord lõigatakse sõna “kes” relatiivlausest. See muudab selle suhtelise klauslina tuvastamise raskemaks. Siit saate teada, et tegemist on relatiivlausega: relatiivlause tuleb nimisõna järele. Vaata lauset “karu, mille eest sa mind hoiatasid, sõi mu telgi”. Relatiivlause “sa hoiatasite mind” tuleb kohe nimisõna “karu” järel. Relatiivlause saate lausest välja lõigata ja see on ikkagi mõttekas. Proovige eemaldada tekst „teie hoiatasite mind”. Teile jääb alles terve lause: “Karu sõi mu telgi”. Võite tagasi panna sõna “kes”. Sel juhul võite kasutada sõna “see”. “Karu, kelle eest sa mind hoiatasid, sõi mu telgi.”
10
Sõnad, mille lõpp on -ing, ei saa olla põhiverb. Igal klauslil on tegusõna, nii et selle otsimine on hea algus. Kuid kui lisate verbile “-ing” lõpu, pole see enam tegusõna. See on nüüd omadussõna, mis kirjeldab nimisõna. Siin on praktikaprobleem: tuvastage lauses “Tohuv jõgi ujutas põllu üle” laused.Esialgu tundub, et tegusõnu on kaks: “tormab” ja “üleujutatud”.Kuid sõna “tormamine” on siin omadussõna. See ei ole enam tegusõna, seega ei saa see olla lause põhitegevus. See tähendab, et kogu see lause on ainult üks lause. Proovige seda raskemat ülesannet: tuvastage lauses “Metsas elav karu joob” mäest alla jooksvast ojast.”Selles lauses ei ole “elamine” ega “jooksmine” pärisverbid. Need on omadussõnad, mis algavad fraasidega “metsas elamine” ja “mäest alla jooksmine”. Ainus tõeline tegusõna on “joob”, nii et kogu lause on üks klausel.
11
-ing-lõpulised sõnad võivad toimida nimisõnadena. See võib tunduda veidralt ja keeruliselt. See algas verbina ja nüüd on see nimisõna? Kuid ärge grammatika pärast liiga palju muretsege. Kui teil on inglise keelt emakeel, kõlab see teile juba normaalselt: “Magamine on minu lemmiktegevus” on klausel. Selle klausli teema on “magamine”. Võib-olla aitab märgata, et “magamine” on samasse kohta, kuhu tavaline subjekt tavaliselt läheb, vahetult enne tegusõna: “Magab” asemel “Puu on”.
12
Sõnad, mis lõpevad -ed või -en, võivad olla tegusõnad või omadussõnad. Kui need on tegusõnad, räägivad nad teile toimingust, mis just praegu juhtus. Kui need on omadussõnad, kirjeldavad nad, kuidas nimisõna juba sarnaneb: “Mõranenud aken laseb külma tuule läbi” on üks klausel, mille põhiverb on “laskma”. Sõna “krakitud” ei ole siin tegusõna, seega ei saa see olla teise lause osa. See on omadussõna, mis kirjeldab akent, mis on juba pragunenud.”Aken pragunes ja koer ulgus” on lause, millel on kaks sõltumatut lauset: “aken pragunes” ja “koer ulgus”. Nendel juhtudel on “-ed” sõnad tegusõnad, mis ütlevad teile, mis just juhtus. Kui sõna on subjekti ees, on see peaaegu alati omadussõna, mitte tegusõna. Kui see on subjekti järel, võib see olla ka. Rahekivist pragunenud aken on fraas, mitte klausel. See kirjeldab seda, mis aknaga juba juhtus, mitte seda, mida aken praegu teeb.
13
Tegusõnad kujul “to ___” ei ole peamine tegusõna. Neid nimetatakse “infinitiivideks”. Sõnarühm, millel on infiniit ja mitte ühtegi teist tegusõna, on fraas, mitte klausel. Nende kasutamiseks on palju erinevaid viise, kuid te ei pea neist kõigist aru saama. Siin on üks levinumaid kasutusviise: Ma tahan süüa, on üks klausel. “Tahan” on peamine tegusõna. “Süüa” on vaid osa täispredikaadist “tahan süüa”. See ei ole põhiverb, seega ei saa see olla osa uuest lausest.