Tuberkuloos (TB) on väga nakkav bakteriaalne infektsioon, mida põhjustab Mycobacterium tuberculosis. Tavaliselt mõjutab see kopse, kuid võib mõjutada mis tahes kehaosa. Inimene peaks laskma end tuberkuloosi suhtes testida, kui ta on olnud nakatunud inimese läheduses või kahtlustab, et ta võis nakkusega kokku puutuda. Mantouxi tuberkuliini nahatest, tuntud ka kui PPD test, on sõeluuringu vahend, mille abil testitakse patsiendi kokkupuudet tuberkuloosiga. See test peegeldab ainult seda, kas patsient on nakatunud tuberkuloosibakteriga, ega suuda eristada, kas tal on latentne tuberkuloos või tuberkuloos. Täpse näidu parima võimaluse saavutamiseks on oluline, et koolitatud tervishoiuteenuse osutaja teeks testi hoolikalt ja õigesti.
1
Tea, kuidas tuberkuloos levib. Tuberkuloosibakterid levivad õhus, mis tähendab, et nad satuvad õhku, kui kopsudes või kurgus tuberkuloosihaige köhib, aevastab, räägib või laulab. Kui inimene hingab baktereid sisse, võib ta nakatuda. Inimene ei saa tuberkuloosi haigestumist inimeste puudutamisest, käepigistusest, voodipesu või tualeti istmete puudutamisest. Inimene ei saa tuberkuloosi haigestuda, kui jagab toitu või jooki, jagab hambaharju või suudlemine. (Siiski võib ta neid toimides nakatuda muude nakkushaigustega.)
2
Võrrelge latentse tuberkuloosi infektsiooni ja tuberkuloosihaigust. Võimalik on nakatuda tuberkuloosibakteriga ja mitte haigestuda. Tuberkuloosi nahatestiga ei saa vahet teha latentse tuberkuloosi infektsiooni või tuberkuloosi vahel. Kui inimesel on latentne tuberkuloosne infektsioon, on ta nakatunud tuberkuloosibakteriga, kuid tema keha suudab sellega võidelda. Tal ei esine mingeid sümptomeid ja ta ei tunne end haigena. Ta ei ole nakkav ega saa levitada tuberkuloosi teistele. Nahatest näitab tuberkuloosi nakatumist. Kui aga patsiendi keha lakkab enam bakteritest tõrjuma, võib ta haigestuda tuberkuloosi. Ta võib haigestuda varsti pärast nakatumist või võib ta end aastaid hästi tunda, kuni tema immuunsüsteem on millegi muu tõttu nõrgenenud. TB haigus tekib siis, kui patsiendi keha ei suuda tuberkuloosibakterite paljunemist takistada. Ta tunneb end haigena ja kogeb sümptomeid. Tuberkuloosi põdevad inimesed on nakkusohtlikud ja võivad baktereid teistele edasi kanda. Nahatest näitab tuberkuloosi infektsiooni.
3
Tuvastage tuberkuloosi sümptomid. Et teha kindlaks, kas patsient on tuberkuloosibakteriga kokku puutunud, peaksite teadma, kuidas tuberkuloosi sümptomeid ära tunda. Nende hulka kuuluvad: halb köha, mis kestab 3 nädalat või kauem; valu rinnus; vere või verise röga (lima) köhimine; väsimus või nõrkus; kaalulangus; isukaotus; külmavärinad või palavik; öine higistamine.
4
Koguge oma varud kokku. Enne testi läbiviimist koguge kokku kõik vajalikud tarvikud, sealhulgas:Viaal tuberkuliiniga (tuberkuliini tuleb alati hoida külmkapis)LatekskindadVäike ühekordne tuberkuliinisüstal, 1,2 cm3 või väiksem, nõelaga 25 g või väiksemAlkohoolne tampoonPutipalliga joonlaud millimeetriga mõõdud Teravad ühekordsed konteineridPatsiendi paberimajandus
5
Kontrollige tuberkuliini kõlblikkusaega, avamiskuupäeva ja seda, kas see on ühe- või mitmeannuseline. Enne tuberkuliini manustamist veenduge, et see on ohutu ja sobiv kasutada. Kõlblikkusaeg peab olema trükitud etiketile. See näitab, millal avamata viaali enam kasutada ei tohi. Kui kõlblikkusaeg on möödas, ärge viaali kasutage. Kontrollige viaali avamise kuupäeva. Etiketil peab olema märgitud ka kasutuse lõppkuupäev, mis näitab, kui kaua pärast esmast avamist võib viaali veel kasutada. Kui kasutustähtaeg on möödas, ärge viaali kasutage. Teie kohalik tervishoiuosakond saab teile teada anda täpse päevade arvu pärast mitmeannuselise viaali avamist, enne kui peate selle ära viskama. Tootja juhistes tuleb märkida, kas viaal on ühe- või mitmeannuseline. Mitmeannuseline viaal sisaldab säilitusainet, mis võimaldab teil seda manustada rohkem kui ühele patsiendile.
6
Veenduge, et teil oleks testi läbiviimiseks hea ala. Teil on vaja kindlat pinda, millele patsient saaks oma käsi toetada. Ala peab olema hästi valgustatud ja puhas.
7
Peske käsi. Peske sooja vee ja seebiga, nühkige ohtralt 20 sekundit. Loputage käsi paberrätikuga ja pange kätte paar latekskindaid.
8
Harida patsienti. Selgitage, mida nahatest teeb ja kui kaua see aega võtab. Peaksite patsiendile rääkima, milline on protseduuri iga etapp. Pärast protseduuri selgitamist küsige, kas patsiendil on teile küsimusi. Öelge patsiendile, et süstite tema käsivarre väga väikese koguse vedelikku. Kui esineb infektsioon, ilmneb süstekoha reaktsioon, näiteks turse või kõrgenenud kõva piirkond. Selgitage, et patsient peab 48–72 tunni pärast teie kabinetti tagasi pöörduma, et testimiskohta uurida. Kui patsient ei saa pärast seda tagasi pöörduda. 48-72 tundi, ärge testige. Leppige teine kohtumine kokku.
9
Valige süstekoht. Vasak käsi on standardvalik, kuigi parem käsi on vastuvõetav, kui te ei saa vasakut kasutada. Veenduge, et patsiendi käsi oleks kindlal, hästi valgustatud pinnal. Painutage küünarnukist kergelt kätt ja asetage peopesa külg ülespoole. Otsige küünarnukist allpool kohta, kus pole elemente, mis võivad testi lugemist segada, nagu juuksed, armid, veenid või tätoveeringud.
10
Pühkige tuberkuliiniviaali ülaosa alkoholiga immutatud vatitupsuga. Pühkige kindlasti tugevalt. Laske alkoholil kuivada.
11
Kinnitage nõel süstla külge ja tõmmake tuberkuliinilahus. Nõela kinnitamiseks süstla külge keerake kork süstla otsa. Asetage viaal tasasele pinnale ja sisestage nõel korgisse. Tõmmake lahus. Tõmmake kolb tagasi ja tõmmake välja veidi rohkem kui üks kümnendik (0,1) milliliitrist lahusest. Eemaldage nõel viaalist. Veenduge, et süstlas poleks mullid. Mullide korral väljutage mullid, lükates kolbi kergelt üles, suunates samal ajal süstla nõela lae poole.
12
Valmistage süstekoht ette. Puhastage süstekoht alkoholiga immutatud vatitupsuga. Tõmmake alkoholiga immutatud vatitupsu ümber süstekoha keskelt väljapoole. Laske kuivada. Venitage süstekoha nahk pöidla ja nimetissõrme vahel pingul. Hoidke süstla äärikut käsivarrega paralleelselt nõela kaldserv ülespoole. Hoides ikka nahka pingul, sisestage nõel aeglaselt süstekohta 5-15 kraadise nurga all.
13
Süstige tuberkuliinilahus. Pärast nõela sisestamist liigutage seda umbes 3 millimeetrit edasi. Nõela ots peab olema nahasisene (epidermise all, kuid pärisnahas). Laske nahal lahti ja hoidke süstalt paigal. Vajutage kolbi, et süstida lahus intradermaalselt, vahetult naha pindmise kihi all. Nõela kaldpinna kohale ilmub kohe pinges, kahvatu kõrgem piirkond, mille pikkus on umbes 6-10 millimeetrit.
14
Eemaldage nõel. Eemaldage ettevaatlikult ilma patsiendi kätt vajutamata või masseerimata. Ärge pange nõelale korki tagasi; võite end torgata. Visake nõel kohe teravate esemete konteinerisse. Kui patsiendi käele ilmub veretilk, kuivatage see kergelt vatipadja või marlipadjaga. Ärge katke kohta sidemega, sest see võib testi segada. Pange tuberkuliinilahus tagasi külmkappi või jahutusnõusse.
15
Kontrollige õiget haldust. Mõõtke süstekoha nahapinna kõrgust; selle läbimõõt peab olema vähemalt 6 millimeetrit. Kui kõrgendatud ala on väiksem kui 6 millimeetrit, näitab see, et nõel sisestati liiga sügavale või oli annus ebapiisav. Peaksite testi kordama. Võimalik, et peate testi kordama ka siis, kui patsient ei naase 48–72 tunni jooksul pärast süstimist, et testi lõpetada. Kui teil on vaja testi korrata, valige vähemalt 2 tolli (5,1) teine koht. Â cm) algsest saidist eemal.
16
Juhendage patsienti, mida edasi teha. Juhendage patsienti testi lugemiseks 48–72 tundi hiljem. Kinnitage testi lugemise aeg. Testi peab lugema koolitatud tervishoiuteenuse osutaja. Patsient ei saa analüüsi ise lugeda.
17
Öelge patsiendile, mida oodata. Patsient võib ette näha sümptomeid, sealhulgas sügelus, turse või ärritus kohas, mis peaksid nädala jooksul taanduma. Tuletage patsiendile meelde, et ta tuleks tagasi, kui ilmneb raskem reaktsioon. Juhendage patsienti, et ta väldiks koha kriimustamist, sidemega katmist ega sügelevate kreemide kasutamist. Juhendage isikut vältima ka piirkonna küürimist, kuigi duši all käimine on okei.