Leheküljenumbrid on väike, kuid oluline osa paljudest APA tsitaatidest. Õnneks on leheküljenumbreid tavaliselt vaja ainult lause lõpus, kui viidatakse konkreetsele allikale. Viiteloendi kirjutamisel on vaja ainult raamatupeatükkide ja artiklite leheküljenumbreid. Kui te pole kindel, kas vajate leheküljenumbreid või mitte, võite järgida mõnda põhijuhist. Kahtluse korral lisage aga leheküljenumber, kui teil see on.
1
Leidke oma allika leheküljenumber. Kasutage täpselt seda lehte, millel fakt või tsitaat ilmus. Kui see ilmus rohkem kui 1 lehel, salvestage kogu lehevahemik. Leheküljenumbrid leiate tavaliselt lehe üla- või alanurgast. Näiteks kui leidsite tsitaadi raamatu 10. leheküljelt, viidake 10. leheküljele. Kui teave jagunes mitmele leheküljele, lisage need kõik. Nii et võite tsiteerida lehekülgi 10–16. Mõnikord võivad leheküljenumbrid sisaldada tähti nagu “B1” või kasutada rooma numbreid, nagu “iv” või “xi”. Sellistel juhtudel kasutage alati allikas kasutatud numeratsiooni tüüpi.
2
Kirjutage oma lause välja. Te ei pea lause enda teksti leheküljenumbreid lisama. See lause peaks sisaldama teavet leitud lehtedel. Kui nimetate lauses autori, kirjutage autori nime kõrvale sulgudesse allika avaldamise aasta. Näiteks võite kirjutada: “Smith (2010) näitas, et halb hügieen on korrelatsioonis madala enesehinnanguga.”
3
Kirjutage lehekülje number lause lõppu sulgudesse. Pange sulud punkti ette. Viite vormindamine sõltub sellest, kas nimetasite lauses autori või mitte. Kui nimetasite lauses autori nime, lisage lause lõppu lehekülje number. Näiteks “Smith (2010) näitas, et halb hügieen oli korrelatsioonis madala enesehinnanguga (lk 40).” Kui te ei nimetanud lause tekstis autori nime, lisage autori perekonnanimi ja aastaarv. avaldamisest enne sulgudes olevat leheküljenumbrit. Näiteks “Üks uuring näitas, et halb hügieen oli korrelatsioonis madala enesehinnanguga (Smith, 2010, lk 40).”
4
Lehekülje numbri ette kirjutage p või pp. Kui tsiteerite teavet ainult ühelt lehelt, peate lihtsalt sisestama “p”. enne lehekülje numbrit. Kui on mitu järjestikust lehte, kirjutage “pp”. enne numbrit “p” asemel. Eraldage leheküljenumbrid sidekriipsuga. Ühe leheküljenumbri tsitaat võib välja näha selline (Smith, 2010, lk 40) või (lk 40). Mitme järjestikuse lehekülje tsitaat võib välja näha selline (Smith, 2010, lk 40). -45) või (lk 40-45).
5
Pange mittejärjestikuliste leheküljenumbrite vahele komad. Kui vajalik teave on kahel või enamal mittejärjestikusel lehel, peaksite siiski tsiteerima kõiki asjakohaseid lehti. Kasutage “pp”. enne leheküljenumbreid. Näiteks kui teave algas leheküljel 40, kuid jätkus siis leheküljel 45, siis kirjutaksite (Smith, 2010, lk 40, 45).
6
Otsige raamatu peatüki või artikli kogu lehekülgede valikut. Ärge tsiteerige vaid mõnda kasutatud lehekülge. Otsige artikli esimese ja viimase lehekülje numbrit. See on lehtede vahemik. Seega, kui peatükk algab leheküljel 27 ja lõpeb leheküljel 45, on teie lehekülgede vahemik 27–45. Ajaleheartiklitel võivad olla leheküljenumbrid, mis sisaldavad tähti (nt 1A või B3), samas kui eessõnas võidakse kasutada rooma numbreid (nt i, ii, iii jne). Kasutage alati allika kasutatavat nummerdamissüsteemi. Kui artikkel jätab leheküljed vahele, kirjutage mõlemasse jaotisesse lehekülgede algus- ja lõppkoht. Pange nende leheküljenumbrite vahele koma. Näiteks 15-20, 25-30. Lisage oma lehevahemikku kindlasti viidete loendid, lisad ja muud lisamaterjalid. Seega kui artikli tekst lõpeb leheküljel 173, aga lisa leheküljel 180, siis leheküljevahemik lõpeb leheküljel 180.
7
Kirjutage välja teksti täielik viide. Viite vorm sõltub kasutatava allika tüübist. Kuna leheküljenumbreid kasutatakse tavaliselt ainult raamatu peatükkide ja artiklite puhul, saate tsiteerimiseks kasutada järgmisi juhiseid.Raamatu peatükk: Perekonnanimi, Eesnimi. Teine initsiaal (vajadusel). (Avaldamisaasta). Peatüki pealkiri. Väljaandes A. toimetaja ja B. toimetaja (toim.), raamatu pealkiri (peatüki leheküljed). Asukoht: Kirjastus.Artikkel: Autor, A. & Autor, B. (aasta). Artikli pealkiri. Perioodika pealkiri, köite number (väljaande number), artikli leheküljed.
8
Sisestage leheküljevahemik raamatu peatüki pealkirja ja asukoha vahele. Pange leheküljenumbrid sulgudesse ja eraldage need sidekriipsuga. Kirjutage numbri ette “pp.â€. Näiteks kui tsiteerisite peatükki lehekülgede 41 ja 63 vahel, võib teie tsitaat välja näha järgmine: Williams, B. ja Johnson, A. (1990). Traffic Patterns and Urban Levinud: C. Carr (Ed.), Traffic Engineering Trends (lk 41–63). New York: ZMN Publishing.
9
Lisage ajakirja artikli lõppu leheküljevahemik. Ärge kasutage “lk” või “lk.” enne lehekülje numbrit. Lihtsalt eraldage esimene ja viimane leht sidekriipsuga. Nii et kui viitaksite ajakirjaartiklile, mis ilmus lehekülgedel 5–23, võib see välja näha selline: Roberts, R. (2013). Liikluse korraldamine edelaosas. Liiklustehnika, 23 (2), 5-23.
10
Loetlege iga leht ajaleheartikli jaoks. Ajalehe leheküljenumbreid tsiteeritakse veidi teisiti kui muud tüüpi artiklites, näiteks ajakirjade või ajakirjade artiklites. Enne leheküljenumbreid kirjutage “lk” ühe lehekülje jaoks ja “lk.” mitme lehekülje jaoks. Loetlege lehed eraldi, kui need ei ole järjestikused. Näiteks võite viidata artiklile, mis algab leheküljel B1 ja jätkub lehekülgedel B3 ja B4 järgmiselt: Diaz, C. (2016, 26. juuni). “Liiklus linnas, The Times Morning Gazette, lk B1, B3-B4.
11
Kui kasutate statistikat või allika andmeid, viidake lehekülje numbrile. Kui olete lisanud teadusuuringu andmeid, statistikat või muid numbreid, peaksite märkima, millisel uuringu lehel see teave ilmus. Näiteks võite kirjutada: “Jonesi (2006) andmetel oli 5% inimestest sotsiaalmeedia 5 või enam tundi päevas (lk 207).â€
12
Pange leheküljenumbrid iga hinnapakkumise järele. Leheküljenumbrid kirjutage pärast jutumärke, kuid enne punkti. Seda tuleks teha kõigi raamatute, artiklite ja peatükkide tsitaatidega. Näiteks võite kirjutada: Jones (2006) väitis, et “5% kasutajatest oli sotsiaalmeedias iga päev viis või enam tundi” (lk 207).
13
Parafraseerimisel kaaluge leheküljenumbri lisamist. Parafraseerimine tähendab, et kordate autori üldisi ideid, argumente või tulemusi oma sõnadega. Sel juhul pole leheküljenumbreid vaja, kuid need on abiks, kui parafraseerid mõnda väga pika või keerulise töö konkreetset lõiku. Näiteks võite öelda: “Jones (2006) märkis, et sõltuvust tekitavat käitumist võib täheldada väikesel arvul liigkasutajatel (lk 207).”
14
Kui leheküljenumbreid pole, kirjutage lõigu number. Kui tsiteerite või viitate veebisaidile või allikale ilma leheküljenumbriteta, peaksite selle asemel kasutama lõigunumbreid. Tavaliselt peate seda tegema ainult konkreetsete andmete ja tsitaatide viitamisel. Lõigu numbrit ei pea viidete loendisse lisama. Saate tsiteerida lõiku samamoodi nagu lehekülje numbrit, välja arvatud juhul, kui kirjutate “p.” asemel “para.—. Kui tsiteeriksite lõiku 3, näeks see välja nagu (lõige 3) või isegi (James, 2007, lõik 3). Lõigu numbri leidmiseks lugege ülemisest lõigust tsiteeritava lõiguni. Nii et tsitaat kolmandast lõigust oleks tsiteeritud lõikena 3.