Kui kirjutate uurimistööd kasutades Modern Language Associationi (MLA) tsiteerimisstiili, võiksite tsiteerida joonisele. MLA juhend määratleb figuuri kui mis tahes visuaalset või illustratsiooni, mis ei ole tabel või muusikaline partituuri näide. Joonise tsiteerimise viis sõltub sellest, kas viitate sellele lihtsalt viiteallikas või lisate selle oma paberile manustatud joonisena. Üldiselt, kui lisate lähteteabe koos manustatud joonisega, ei vaja te eraldi Works Citedi kirjet, kui teie juhendaja või juhendaja ei ütle teisiti.
1
Alustage kirjet Works Cited autori nimega. Kui viitate figuurile, on “autor” algse kunstniku nimi. Sisestage esmalt algse esitaja perekonnanimi, seejärel koma ja seejärel eesnimi. Pange nime järele punkt.Kasutage kunstniku algset nime isegi siis, kui tsiteerite kujundit kellegi teise kirjutatud või toimetatud raamatus. Lisate raamatu autori või toimetaja nime raamatu avaldamisteabesse.
2
Sisestage joonise pealkiri. Kui joonisel on ametlik pealkiri, tippige see kaldkirja. Kasutage pealkirja suurtähti, kirjutades kõik nimisõnad, asesõnad, omadussõnad, määrsõnad ja tegusõnad suurtähtedega. Kui figuuril pole ametlikku pealkirja, tehke lühike kokkuvõte sellest, mida joonisel kujutatakse. Kirjutage see lause käändes, kirjutades suurtähtedega ainult esimene sõna ja kõik pärisnimed. Ärge kasutage lühikokkuvõttes kaldkirja. Asetage lõppu punkt. Näiteks kui teil on ametliku pealkirjaga kujund, näeks teie kirje Works Cited esimene osa välja selline: Van Gogh, Vincent. Täheline öö. Oletagem aga, et teil on ilma ametliku tiitlita kuju, mis kujutab voodil lamavat meest. Teie sissekande Works Cited esimene osa võib välja näha selline: Sendak, Maurice. Mees lamab voodil.
3
Loetlege teose loomise kuupäev ja koht. Sisestage töö loomise aasta, järgneb koma, seejärel linna nimi, kus töö loodi. Asetage punkt linna nime järele. Lisage sellest teabest ainult nii palju, kui teil on juurdepääs. Kui mõni sellest teabest pole saadaval, võite selle lihtsalt välja jätta.Näide: Van Gogh, Vincent. Starry Night. 1889, Saint-Rémy-de-Provence.
4
Lisage teave selle kohta, kust te joonise leidsite. Soovite juhtida lugejat täpselt sellele joonisele, mille juurde pääsesite, mitte originaalile. Seega, kui näete raamatus maali kordustrükki, esitaksite raamatule täieliku tsitaadi. Kui leidsite selle Internetist, lisage URL-i. Kui lisate URL-i, ärge lisage osa “http://”. Asetage punkt lõppu.Näide: Van Gogh, Vincent. Starry Night. 1889, Saint Rémy-de-Provence. www.moma.org/learn/moma_learning/vincent-van-gogh-the-starry-night-1889/.
5
Esitage autori perekonnanimi sulgudes. Lisage sulgudes olev tsitaat iga lause lõppu, milles joonist käsitlete. Sulgudes olev tsitaat sisaldab tavaliselt lihtsalt kujundi algse looja perekonnanime. Näiteks võite kirjutada: “Maal on üks populaarsemaid maailmas ja resoneerib paljude inimestega (Van Gogh).”
6
Kirjutage autori nimi põhitekstis kohe pealkirja järele. Tavaliselt nõuab MLA stiil sulgudes viitamist iga allikat käsitleva lause lõppu. Figuuride puhul on reegel siiski mõnevõrra erinev, kui lisate oma paberi põhiteksti figuuri ametliku pealkirja. Näiteks võite kirjutada: “Maalid nagu Täheöö (Van Gogh) on ainulaadsed, kuna need tulid täielikult kunstniku kujutlusvõimest ilma mudelile viitamata.”Teisest küljest, kui lisate oma põhiteksti autori nime, pole sulgusid vaja. Näiteks võite kirjutada: “Täheöö keerlevaid tumesiniseid tõlgendatakse Van Goghi depressiooniga võitlemise sümbolina.”
7
Osutage põhitekstis sulgudega manustatud joonisele. Kui manustasite oma paberile joonise kujutise, kasutage sulgudes viidet, et juhtida lugeja sellele põhitekstis arutamisel tähelepanu. Manustatud figuurid on tähistatud lühendiga “fig”. Ja vastav number. Ärge kirjutage lühendit suurtähtedega. Näiteks võite kirjutada: “Taeva keerlevad sinised kontrastid on küla sirgete ja teravate nurkadega (vt joonis 1).”
8
Asetage silt ja pealdis otse joonise alla. Kui manustate paberi põhiteksti joonise, soovite, et silt oleks joonisele võimalikult lähedal. Märgistage joonis lühendiga “fig”. millele järgneb number. Kui teie paberil on rohkem kui üks kujund, nummerdage need järjestikku, alustades 1-st. Asetage numbri järele punkt. Joonise all olev pealdis algab “Joonis 1”. Võib-olla soovite selle esile tõsta paksus kirjas. MLA ei nõua aga paksus vormingus.
9
Kasutage sildi põhitekstist eraldamiseks vajadusel eraldusjooni. Kuna MLA nõuab pealkirja ja põhiteksti jaoks sama vormingut ja suurust, võib lugejatel olla raskusi kindlaks teha, millised sõnad moodustavad pealdise ja millised sõnad moodustavad põhiteksti, kui joonis on lehe keskel. Selge eraldusjoon pealkirja ja põhiteksti vahel võib selle probleemi lahendada. Teise võimaluse korral võite proovida paigutada joonise ja põhiteksti nii, et joonis ja selle pealkiri ilmuvad lehe allossa ja algab uus lõik. järgmisel lehel. Kui teie paberil on rohkem kui üks kujund, kasutage nende kõigi jaoks sama parandust, et paber oleks ühtlane. Näiteks kui kasutate ühe joonise jaoks eraldusjoont pealkirja ja põhiteksti vahel, peaksite kõigi jaoks lisama sama rea.
10
Esitage pealdises täielik bibliograafiline teave. Kui olete pildi oma paberile manustanud, saate anda teabe, mida tavaliselt lisate oma pealdises kirjesse Works Cited. Kui teete seda, ei pea te teosele lisama kirjet Works Cited. Kui lisate pealkirjasse bibliograafilise teabe, lisage kõik elemendid, mille kaasaksite täielikku Works Cited kirjesse. Eraldage aga iga element punkti asemel komaga ja kirjutage ette kunstniku eesnimi. Näiteks: Vincent Van Gogh, Starry Night, 1889, Saint Rémy-de-Provence, www.moma.org/learn/moma_learning/vincent-van-gogh-the-starry-night-1889/. Kui lisasite bibliograafilise allkirjas olevat teavet, kasutage sulgu, mis juhib lugeja joonisele, kui käsitlete tööd mujal oma referaadi põhitekstis. Näiteks võite kirjutada: “Maali toon on unenäoline ja eeterlik (vt joonis 1).”