Kuidas tsiteerida APA-s uurimistööd

Kui tsiteerite APA-stiilis teadusartiklit või paberit, peate kasutama konkreetset tsitaadivormingut, mis sõltub allikast. Hinnake, kas teie allikas on akadeemilises ajakirjas või raamatus avaldatud artikkel või aruanne või on tegemist avaldamata uurimistööga, näiteks ainult trükis avaldatud lõputöö või väitekirjaga. Mõlemal juhul peavad teie tekstisisesed tsitaadid sisaldama teavet autori kohta (kui see on saadaval) ja allika avaldamise või kirjutamise kuupäeva.

1
Nimetage enne tsitaati tekstis autor ja avaldamiskuupäev. Tekstisisese viitamise lihtsustamiseks pange tsitaadi sissejuhatuseks teksti autori perekonnanimi ja seejärel sulgudes teksti avaldamise kuupäev. Seejärel võite autori nime ja avaldamiskuupäeva tsitaadist välja jätta. Näiteks võite kirjutada: “Aednik (2008) märgib: “Homaaride puhul tuleb arvestada mitme teguriga” (lk 199). €

2
Kui te seda tekstis ei loetle, lisage tsitaadile autori perekonnanimi. Kui te ei soovi tekstis autori nime nimetada, alustage tsiteerimist tema perekonnanimega tsitaadi lõpus või teabega, mida soovite tsiteerida. Kui autoreid on rohkem kui üks, loetlege nende perekonnanimed, eraldades need komadega. Näiteks võite kirjutada: “Homaaride puhul tuleb arvestada mitme teguriga” (Gardner, 2008, lk 199). Või: “Paber väidab, et “langenud ingli troop on religioossetes ja mittereligioossetes tekstides tavaline” (Meek & Hill, 2015, lk 13–14).” 3–5 autoriga artiklite puhul kirjutage Esimest korda allikale viidates esitage kõigi autorite nimed. Näiteks: (Hammett, Wooster, Smith ja Charles, 1928). Järgmistes tsitaatides kirjutage ainult esimese autori nimi, millele järgneb jt: (Hammett et al., 1928). Kui töös on 6 või enam autorit, lisage loendis esimese autori perekonnanimi ja seejärel kirjutage ” jt.” näitamaks, et autoreid on rohkem kui 5. Näiteks võite kirjutada: “See on tsitaat” (Minaj et al., 1997, lk 45).

3
Kirjutage organisatsiooni nimi, kui autorit pole. Kui tsiteerite teadusartiklit või artiklit, millel pole autorit, otsige artiklit avaldanud organisatsiooni nime. Näiteks võite kirjutada: “Emakakaelavähi risk naistel kasvab” (American Cancer Ühiskond, 2012, lk 2).â€

4
Kasutage 1-4 sõna pealkirjast jutumärkides, kui autorit või organisatsiooni pole. Kui te ei leia artiklit avaldanud autorit või organisatsiooni, võite selle asemel kasutada töö pealkirja 1–4 esimest sõna. Näiteks võite kirjutada: “Shakespeare võis olla naine” ( “Radical English Literature, 2004, lk 45).” Või: “Paber märgib: “Neitsi Maarja kujutistes on buum” (“Art History in Italy,†2011, lk . 32).

5
Lisage paberi ilmumisaasta. Sisestage koma artikli autori või pealkirja ja avaldamiskuupäeva vahele. Näiteks võite kirjutada: “Homaaride puhul tuleb arvestada mitme teguriga” (Gardner, 2008, lk 199). , “Paber väidab, et “langenud ingli troop on levinud religioossetes ja mittereligioossetes tekstides” (“Iconography in Italian Frescos, 2015, lk 13-14).

6
Kui te ei leia kuupäeva, kasutage “n.d.â€. Näiteks võite kirjutada: “Shakespeare võis olla naine” (“Radikaalne inglise kirjandus”, n.d., lk 12).â€.â € Või “Minaj (n.d., lk 45) märgib: “Psühholoogiaõpingud on olnud alarahastatud.”

7
Pange tähele leheküljenumbrit, kus tsitaat või teave paberil kuvatakse. Lehekülje numbriks kirjutage “p.— ja asetage numbrite vahele sidekriips, kui tsitaat või teave, mida tsiteerite, on rohkem kui 1 lehekülg. Näiteks võite kirjutada: “Homaaride puhul tuleb arvestada mitme teguriga. ” (Gardner, 2008, lk 199).” Või: “Paber väidab, “langenud ingli troop on levinud religioossetes ja mittereligioossetes tekstides” (“Iconography in Italian Frescos,†2015, lk.145-146).â€

8
Kui uurimistöös leheküljenumbreid pole, kasutage “para.â€. Loendage töös olevad lõigud ja nummerdage need järjekorras. Seejärel märkige, millises nummerdatud lõigus tsitaat või teave ilmub, kirjutades “para†ja Näiteks võite kirjutada: “Toidupuuduse tagajärjed on pikaajalised” (Mett, 2005, punkt 18).

9
Tehke kindlaks, kas teie allikas on avaldatud. On mitmeid viise, kuidas teada saada, kas teie allikas loetakse avaldatuks. Üks lihtsamaid on vaadata avaldamise teabe saamiseks allika tiitellehte, päist või jalust. Näiteks kui olete tsiteerides mõnda raamatu peatükki, kontrollige tiitellehte, et saada teavet kirjastuse ning avaldamise koha ja kuupäeva kohta. Veebisaitidel olevaid materjale loetakse ka avaldatuks, isegi kui see pole eelretsenseeritud ega seotud ametliku kirjastusettevõttega. .Kuigi ainult trükis ilmuvad akadeemilised väitekirjad või lõputööd loetakse avaldamata, loetakse seda tüüpi dokumendid avaldatuks, kui need on lisatud veebiandmebaasi (nt ProQuest) või institutsionaalsesse hoidlasse.

10
Märkige töö autor perekonnanime ja kahe esimese initsiaali järgi. Sisestage koma autori täisperekonnanime ning tema ees- ja teise initsiaali vahele (kui teate neid). Kui autoreid on mitu, loetlege nad perekonnanime ja seejärel nende initsiaalide järgi, eraldades need komaga. Näiteks võite kirjutada: “Gardner, L. M.†või “Meek, P. Q., Kendrick, L. H., & Hill, R. W. â€Kui autorit pole, võite loetleda uurimistöö avaldanud organisatsiooni nime. Näiteks võite kirjutada: “American Cancer Society” või “The Reading Room”. Ametlikult avaldatud dokumendid, milles pole autorit loetletud või millel on ettevõtte autor, on tavaliselt aruanded või valged raamatud.

11
Lisage sulgudesse töö avaldamise aasta, millele järgneb punkt. Pange periood autori või organisatsiooni nime ja uurimistöö või artikli avaldamisaasta vahele. Näiteks võite kirjutada: “Gardner, L. M. (2008).” Või “American Cancer Society. (2015).â€

12
Loetlege paberi pealkiri. Lisage tsitaadile kogu uurimistöö või artikli pealkiri. Kui tsiteerite artiklit, mis on avaldatud perioodilises väljaandes või osana toimetatud raamatust, ärge pange pealkirja jutumärkidesse ega kaldkirja. Kirjutage pealkirjas ainult esimese sõna esitäht ja ka kõik pärisnimed. Näiteks võite kirjutada: “Gardner, L. M. (2008). Koorikud: uuringud ja andmed.” Või “American Cancer Society . (2015). Emakakaelavähi esinemissagedus naistel vanuses 20–45.â€

13
Pange tähele selle väljaande pealkirja, milles paber ilmub. Kui tsiteerite akadeemilises ajakirjas avaldatud artiklit, järgige artikli pealkirja koos ajakirja pealkirja ja köitenumbriga ning seejärel leheküljenumbritega. Kui paber avaldati raamatus, lisage toimetaja(te) nimi (nimed), raamatu pealkiri, asjakohased leheküljed ning väljaandja nimi ja asukoht. Näiteks ajakirjaartikli puhul peate võib kirjutada: “Gardner, L. M. (2008). Crustaceans: Research and data. Modern Journal of Malacostracan Research, 25, 150-305.â€Raamatu peatüki jaoks võiksite kirjutada: “Wooster, B. W. (1937). Kaasaegsete Hollandi lehmade koorepidajate võrdlev uuring. Väljaandes T. E. Travers (Ed.), A Detailed History of Tea Serviceware (lk 127–155). London: Wimble Press.”

14
Kui see on veebipõhine, lisage veebisait, kust paberi hankisite. Kui kasutasite uurimistööd veebis, märkige see tsitaadis, lisades teksti “Laaditud alates.” Kirjutage organisatsiooni või väljaande nimi ja seejärel töö URL. Näiteks võite kirjutada: “Kotb, M. A., Kamal , A. M., Aldossary, N. M. ja Bedewi, M. A. (2019). D-vitamiini asendamise mõju depressioonile hulgiskleroosiga patsientidel. Sclerosis multiplex ja sellega seotud häired, 29, 111-117. Välja otsitud saidilt PubMed, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/30708308. Kui tsiteerite paberit või artiklit, mis avaldati veebis, kuid mis ei pärine akadeemilisest ajakirjast või andmebaasist, esitage teavet autor (kui on teada), avaldamise kuupäev (kui see on saadaval) ja veebisait, kust artikli leidsite. Näiteks: “Hill, M. (n.d.). Egiptus Ptolemaiose perioodil. Välja otsitud saidilt https://www.metmuseum.org/toah/hd/ptol/hd_ptol.htmâ€

15
Tehke kindlaks, et teie allikas on avaldamata. Peate tsiteerima avaldamata uurimistöid avaldatutest pisut erinevalt. Esiteks veenduge, et teie allikas loetakse kindlasti avaldamata. Samuti peate kontrollima, kas teil on lubatud kasutada oma kirjutamisülesandes avaldamata või eelretsenseerimata allikaid. Avaldamata tööde tüübid on järgmised: ainult trükitud väitekirjad või lõputööd.Artiklid või raamatupeatükid, mis on trükis või on hiljuti koostatud või avaldamiseks esitatud.Artiklid, mille avaldamine on tagasi lükatud või mida pole kunagi avaldamiseks mõeldud (nt üliõpilaste uurimistööd). või avaldamata konverentsiettekanded).

16
Märkige avaldamisjärgus olevate paberite olek. Kui viitate allikale, mille avaldamine on pooleli, peate tsiteeris näitama, kus see avaldamisprotsessis asub. Lisage autori nimi, töö pealkiri ja märkus töö oleku kohta. Kui artikkel on praegu avaldamiseks ettevalmistamisel, lisage autori nimi, praeguse mustandi valmimise aasta ja pealkiri. artikli kaldkirjas, millele järgneb “Käsikiri ettevalmistamisel.†Näiteks: Wooster, B. W. (1932). Mida hästi riietatud mees kannab. Käsikiri on ettevalmistamisel. Kui paber on avaldamiseks esitatud, vormindage tsitaat samamoodi nagu see oleks ettevalmistamisel, kuid selle asemel järgige pealkirja “Käsikiri esitati avaldamiseks”. Näiteks: Wooster, B. W. (1932). Mida hästi riietatud mees kannab. Käsikiri esitati avaldamiseks. Kui paber on avaldamiseks vastu võetud, kuid seda ei ole veel avaldatud, asendage kuupäev kirjaga “ilmumisel”. Ärge kirjutage paberi pealkirja kursiivi, vaid lisage selle perioodika või raamatu pealkiri, milles see ilmub. avaldatakse ja kursiivistage see. Näiteks: Wooster, B. W. (ilmumisel). Mida hästi riietatud mees kannab. Milady buduaar.

17
Pange tähele nende paberite olekut, mis polnud kunagi avaldamiseks mõeldud. Mõnel juhul peate võib-olla tsiteerima paberit, mida pole kunagi esitatud või avaldamiseks vastu võetud. Sellistes olukordades esitage autori nimi, kirjutamise või esitluse kuupäev, pealkiri (kaldkirjas) ja töö kontekst (st kus ja mis eesmärgil see on kirjutatud). Näiteks: kui ettekanne kirjutati konverentsi jaoks, kuid seda ei avaldatud, peaks teie tsitaat välja nägema selline: Riker, W. T. (2019, märts). Traditsioonilised ogakala valmistamise meetodid. Referaat, mida esitleti 325. aasta intergalaktikatevahelisel kulinaarsel konverentsil San Franciscos, CA. Kui tegemist on avaldamata tööga, mille on kirjutanud õpilane klassi jaoks, lisage üksikasjad asutuse kohta, kus referaat kirjutati. Näiteks: Crusher, B. H. (2019). Cardassia nahahaiguste tüpoloogia. Avaldamata käsikiri, välismeditsiini osakond, Starfleet Academy, San Francisco, CA.

18
Täpsustage avaldamata väitekirjade ja lõputööde staatus. Kui tsiteerite akadeemilist lõputööd või väitekirja, mis on saadaval ainult trükiallikana, peate märkima, et see on avaldamata. Lisage kaldkirjas autori nimi, valmimise kuupäev ja lõputöö või lõputöö pealkiri. Järgige pealkirja “(Avaldamata doktoritöö).” Täiendage tsitaat ülikooli kohta, kus väitekiri või väitekiri koostati. Näiteks võite kirjutada: “Pendlebottom, R. H. (2011). Ikonograafia itaalia freskodel (avaldamata doktoritöö). New Yorgi ülikool, New York, Ameerika Ühendriigid.â€