Multistate Bar Examination (MBE) skooride tõlgendamisel võetakse testimisasutuse antud skaleeritud skoori eksaminandi testitulemuste osana ja võrreldakse seda MBE skooride piirväärtusega osariigis, kus eksaminand sooritab baarieksami. Kui skaleeritud skoor on piirväärtusest kõrgem, on eksaminand sooritanud eksami mitmeastmelise osa. Eksamineeritav peab määrama ka osariigi advokatuuri eksamiprotsessis MBE skooridele antud kaalu. Mõned osariigid kaaluvad MBE-d 50 protsendina advokatuurieksami sooritamiseks vajalikust koguskoorist ja teised osariigid annavad MBE-skooridele vähem kaalu.
USA-s määrab iga osariik kindlaks advokaatide kvalifikatsioonid praktiseerimiseks ja advokaadieksami haldamiseks. MBE on standardiseeritud valikvastustega test, mille on koostanud riikliku advokatuuri eksamineerijate nõukogu ja mida osariik saab kasutada oma advokatuuri vastuvõtuprotsessi osana. See testib teadmisi põhiseadusliku õiguse, lepingute, kriminaalõiguse, tõendite, kinnisvara ja kahjude mitme jurisdiktsiooni kohaldamise kohta. Enamik osariike korraldab advokatuuri eksamit kahes osas, kasutades MBE-d üldiste juriidiliste teadmiste kontrollimiseks ja esseeosa, et testida riigipõhiseid teadmisi. Seejärel määravad osariigid igale eksami osale kaalu, et määrata üldine olekuriba eksami skoori.
MBE sisaldab 200 küsimust, millest 190 arvestatakse eksaminandi töötlemata skoori hulka. Töötlemata hinded allutatakse statistilisele protsessile, mida nimetatakse võrdsutamiseks, kus testimisasutus määrab igale eksami küsimusele raskusastme. Kahel eksaminandil võib olla sama algskoor või sama arv küsimusi õigesti, kuid küsimuste raskusaste võib tähendada, et need kaks saavad erineva skaalaga. Statistiliste arvutustega, mida rakendatakse töötlemata skooridele, et muuta need skaleeritud skoorideks, on natuke rohkem, kuid testimisagentuur ei avalda täpset valemit.
Võrdsus on loodud selleks, et kohandada iga testiseansi MBE skoori vastavalt raskusastmele, nii et ühelgi eksaminandil pole eeliseid ega puudusi testi lihtsama või raskema versiooni sooritamisel. Protsess peaks tagama, et kogu test lõpeb testimise ajal sama üldise raskusastmega, kuigi tegelikud küsimused muutuvad. Selle kehtivus sõltub aga iga küsimuse raskusastme subjektiivsest hinnangust.