On tavaline, et lapsed tunnevad, et nende vanemad on liiga vaoshoitud, lasevad neil elada oma elu. Mõnikord on selle põhjuseks see, et laps lihtsalt nihutab piire ja küpseb veidi kiiremini, kui vanem mõistab, teinekord aga sellest, et vanem üritab lapse elu kontrollida. Vajadusel oma last kontrollida on palju põhjuseid, alates perfektsionistist ja lõpetades hirmuga, et ta kordab teie vigu, ja sageli ei saa vanemad isegi aru, et kaitsemise asemel kahjustavad nad oma last.
1
Tuvastage kontrolliv käitumine. Mõned vanemad on oma laste suhtes nõudlikud, kuid see ei tähenda alati, et nad kontrollivad. Inimesed, kes kontrollivad, kasutavad teiste kontrollimiseks teatud taktikaid. Taktika võib olla ilmne või peen. Käitumine võib varieeruda otsesest kriitikast kuni varjatud ähvardusteni. Mõned märgid, mida teie vanem võib kontrollida, on järgmised: teie isoleerimine teistest pereliikmetest ja/või sõpradest, näiteks see, et te ei lase teil kunagi sõprade või teiste pereliikmetega aega veeta; teie pidev kritiseerimine tühiste asjade pärast, nagu teie välimus ja kombed , või teie valikud. Ähvardades haiget teha või ähvardades endale haiget teha, näiteks öeldes: “Ma tapan end ära, kui te kohe koju ei tule!” Tingimusliku armastuse ja aktsepteerimise andmine, nt öeldes: “Ma armastan sind ainult siis, kui hoiate oma toa puhtana. Oma varasemate vigade hindamine, näiteks minevikus tehtud vigade loetlemine, et tekitada teie enesetunnet või panna teid midagi tegema. süütunne, et sundida sind asju tegema, näiteks öeldes: “Ma töötasin 18 tundi, et teid siia maailma tuua ja sa ei saa isegi paar tundi minuga koos veeta? – Luurate teie järele või ei austa teid muul viisil privaatsus, näiteks otsides oma ruumist või lugedes oma telefoni tekstisõnumeid, kui ruumist lahkute.
2
Võtke vastutus oma tegude eest. Kuigi teie vanem(ad) võivad seda kontrollida, vastutate teie selle eest, kuidas neile reageerite. Sina otsustad, kas lased neil oma otsuseid dikteerida või seisad neile vastu. Samuti saate kontrollida, kas reageerite lugupidavalt või lubate endal liigselt vihastada ja olukorda eskaleeruda. Mõned viisid, kuidas saate hakata oma tegudele mõtlema, on vaadata peeglisse ja rääkida iseendaga. Mängige koos teie vanematega läbi erinevaid stsenaariume, mis tõenäoliselt juhtuvad, ja harjutage reageerimist viisil, mille olete otsustanud reageerida. Nii on lihtsam kontrolli all hoida, kui aeg käes.
3
Ärge püüdke oma vanema(te)le meeldida. Vanema ülesanne on hoolitseda selle eest, et sinust kasvaks õnnelik, terve ja korralik inimene. Teie ülesanne on olla õnnelik, terve ja korralik inimene. Kui see, mis sind õnnelikuks teeb, ei ole see, mida su vanemad sinu jaoks ette kujutavad, pead sa meeldima iseendale, mitte neile. Sinu elu on elada.
4
Koostage objektiivne tegevuskava. On ebatõenäoline, et suudate ühe kiire liigutusega kontrollivast olukorrast täielikult lahti saada. Oma otsuste tegemiseks vajate peent ja realistlikku tegevuskava. Plaan võiks alata millestki nii lihtsast, nagu öelda endale iga päev, et enesekindluse suurendamise alustamine on teie käes. Ideaalis viib see teid aeglaselt edasi, et teha üha rohkem otsuseid enda jaoks.
5
Nõustuge sellega, et te ei saa oma vanemaid muuta. Nii nagu teie vanem(ad) ei saa teie mõtlemist või tunnet kontrollida, ei saa te muuta seda, kuidas nad mõtlevad või tunnevad. Saate muuta seda, kuidas te neile reageerite, ja mõnikord muudab see seda, kuidas nad teid kohtlevad. See, millal ja kas nad oma isiksust muudavad, on teie vanema(te) otsustada. Vanemate muutuma sundimine oleks sarnane kontrolliga, mida nad teie üle püüavad kehtestada. Kui te seda endale meelde tuletate, olete sunnitud leppima sellega, et nad võivad muutumise kohta ise otsuseid teha.
6
Distantseerige end oma vanema(te)st füüsiliselt. Enamasti kasutavad inimesed emotsioone üksteise üle kontrolli kinnitamiseks. See võib toimuda viha, süütunde või heakskiitmisest keeldumise vormis. Kui soovite murda kontrolliva isiku (vanema või muu) haardest, peate võib-olla temast eemalduma, näiteks veetma vähem aega koos ja helistades harvemini. Kui elate endiselt kodus (eriti kui on alaealised), siis võib ehituskaugus olla raske. Küll aga saate seada piirid enda ja oma vanema vahele. Otsige abi koolinõustajalt või õpetajalt.
7
Püüdke mitte asuda kaitsesse. Kui vähendate oma vanemaga koos veedetud aega, võib ta ärrituda ja teie peale näägutada. Kui teie vanem kaebab, et te ei veeda temaga piisavalt aega või süüdistab teid selles, et te ei armasta teda, siis proovige mitte asuda kaitsesse. Proovige öelda midagi sellist: “Mul on kahju, et olete ärritunud. Ma saan aru, kuidas see võib olla häiriv. Pidage meeles, et asjad võivad teie vanematega hullemaks minna enne, kui hakkate paranemist nägema. Siiski on oluline säilitada distantsi ja vältida ähvardustega kaasahaaramist. Näiteks kui teie ema ähvardab end tappa, kui te ei tule, siis öelge talle, et helistate numbril 911, pange telefon kinni ja järgige. Ärge kiirustage tema majja ega andke järele tema nõudmistele.
8
Katkesta rahalised sidemed oma vanema(te)ga. Teine vahend, mida sageli lapse kontrolli all hoidmiseks kasutatakse, on raha. Kui teil on võimalus ise raha teenida, eraldage oma rahaasjad vanematest. See võib olla keeruline, kuid peate ise maksma oma arveid, ostma oma asjad ja eelarve ise. See mitte ainult ei muuda teid vastutustundlikumaks, vaid vähendab ka kontrolliva vanema haaret. See võib olla raske ka alaealistele, kuid mitte võimatu teha väikeste sammudega. Isegi kui te ise üüri ja kommunaalkulusid ei maksa, proovige teenida ise raha lisaväljasõitude eest, mida soovite teha. See ei tähenda, et teie vanemad peavad jah-sõna ütlema, kuid kinoskäimiseks raha teenimine kõrvaldab veel ühe takistuse, mida kontrolliv vanem saab kasutada.
9
Hoiduge oma vanematelt teene küsimast. Kui küsite oma vanemalt teene, on neil võimalus tehinguid teha. Kui soovite, et nad teie vajadused täidaksid, peate midagi vastu võtma. Kuigi see pole oma olemuselt halb, võib see kiiresti viia selleni, et annate neile oma otsustusõiguse. Küsige sõpradelt või teistelt pereliikmetelt, kui vajate abi.
10
Tuvastage kuritarvitamine. Kui olete laps, keda väärkoheldakse, helistage kohalikele lastekaitseteenistustele või rääkige kellegagi oma koolist, näiteks õpetaja või nõustajaga. Väärkohtlemine võib esineda mitmel kujul, nii et kui te pole kindel, kas teid väärkoheldakse või mitte, proovige rääkida koolinõustajaga. Mõned erinevad väärkohtlemise tüübid on järgmised: füüsiline väärkohtlemine, mis hõlmab laksu löömist, rusikahoogude piiramist, põletamist või muul viisil vigastamist. Emotsionaalne väärkohtlemine, mis hõlmab nime hüüdmist, alandust, süüdistamist ja põhjendamatute nõudmiste esitamist. Seksuaalne väärkohtlemine, mis hõlmab hellitamist või puudutamist sobimatul viisil, seksuaalvahekorda ja muid seksuaalakte.
11
Lahendage minevik. Viha hoidmine oma vanema(te) või enda vastu ei ole tervislik viis suhte parandamiseks. Seetõttu on kasulik andestada oma vanema(te)le kõik nende tehtud vead. Samuti võite soovida andestada endale, kuidas te nendele vigadele reageerisite. Pidage meeles, et andestamine ei puuduta teist inimest. See on oluline teie enda emotsionaalse heaolu jaoks. Andestades oma vanemale, otsustate lasta lahti vihast, mida tema vastu tunnete, kuid te ei väida, et see, mida teie vanem on teile öelnud või teinud, on okei. Kellelegi andeks andmiseks peate olema teadlik valik lasta lahti oma vihast, mida tunnete. Üks võimalus seda teha on kirjutada oma vanemale kiri, mida sa ei saada. Väljendage kirjas ausalt oma tundeid juhtunu kohta, miks see teid vihastas ja miks arvate, et teie vanem neid asju tegi. Seejärel lõpetage oma kiri, kirjutades midagi, mis sarnaneb järgmiselt: “Mul ei ole juhtunuga kõik korras, kuid ma otsustan oma viha selle pärast vabastada. Ma annan teile andeks.” Võite seda ka endale valjusti öelda.
12
Astuge oma vanematele lugupidavalt vastu. Peate oma vanema(te)le rääkima, kuidas te end tunnete ja miks te üldse kaugenesite. Nad ei saa kuidagi töötada probleemi kallal, mille olemasolust nad ei tea. Ärge olge süüdistav ega lugupidamatu. Rääkige neile, mida tunnete, mitte seda, mida nad on teinud. Selle asemel, et öelda “Sa võtsid minult õigused inimesena”, võiks konstruktiivsem öelda: “Mul oli tunne, nagu mul poleks õigust olla enda oma. inimene.â€
13
Seadke endale ja oma vanema(te)le kindlad piirid. Kui hakkate suhet parandama, soovite vältida vanade harjumuste tagasilangemist. Otsustage varakult, milliseid otsuseid teie vanem(ad) võivad kaaluda ja milliseid mitte. Samuti tuleks määrata piirid, milliseid otsuseid saate oma vanema(te) jaoks kaaluda või milliseid asju saate neilt küsida. Näiteks võite otsustada, et võiksite vanematega konsulteerida oluliste karjääriotsuste osas, nagu kolledžis osaleda või tööpakkumist vastu võtta või mitte. Siiski võite jätta nad kõrvale isiklikumate otsuste tegemisest, näiteks kellega kohtuda ja kas kellegagi abielluda või mitte. Samuti võite keelduda kaalumast teatud küsimusi, mida teie vanemad teile tõstatavad, näiteks armuelu küsimused. Siiski võite otsustada oma tuge pakkuda, kui vanemal on suur meditsiiniline probleem, nagu vähk või südameprobleemid.
14
Austage suhetes oma piire. Kui piirid on paika pandud, tuleb neid austada. Te ei saa eeldada, et teie vanem(ad) austavad teie ruumi ja piire, kui te ei saa seda nende heaks teha. Kui teil on seatud piiridega probleeme, arutage seda avalikult oma vanematega ja otsige lahendust. Kui teie suhetes vanematega tekib probleem, võib abi olla meeskonna loomise kõnest. Proovige öelda midagi sellist: “Ma austan teie piire, kuid mulle tundub, et te ei pruugi alati minu omasid austada. Mida saame teha, et tagada meie mõlema vajaduse rahuldamine?”
15
Tegelege oma isiklike valikute rikkumistega. Kui teie vanem(ad) rikuvad teie piire, peate neile sellest teada andma. See ei tähenda, et peate olema vihane või ärritunud. Teavitage oma vanemat (vanemaid) rahulikult ja lugupidavalt, et nad ületavad piiri, ja paluge see lõpetada. Kui nad soovivad teid tõsiselt austada, annavad nad teile ruumi. Humoorika keele kasutamine võib samuti olla tõhus viis inimeste kontrolli all hoidmiseks. Näiteks kui teie vanem kritiseerib pidevalt teie karjäärivalikut, proovige selle üle nalja teha, öeldes midagi sellist: “Märkus iseendale. Karjäär ei meeldi emale. Sain aru. Kas midagi muud?â€
16
Kui probleemid jätkuvad, tehke paus. Kui asjad hakkavad normaliseeruma, peate võib-olla jälle oma vanematega koos veedetud aega vähendama. See ei pea tähendama kõigi sidemete katkestamist oma vanema(te)ga. Sageli tähendab see lihtsalt, et asjad on nende (või teie) jaoks liiga lähedale jõudnud, et järgida piire, milles mõlemad pooled kokku leppisid. Veetke veidi rohkem aega lahus ja proovige hiljem uuesti.
17
Kui asjad ei parane, kaaluge terapeudi poole pöördumist. Mõnes olukorras võivad probleemid olla nii tõsised, et peate oma vanematega nõustaja poole pöörduma, et näha võimalikke paranemisi. Kui olete püüdnud piire hoida ja see lihtsalt ei tööta, rääkige oma vanematega võimalusest koos terapeudiga kohtuda. Proovige öelda midagi sellist: “Meie suhe on minu jaoks oluline, kuid arvan, et vajame abi, et omama parimat võimalikku suhet. Kas oleksite nõus minuga terapeudi juurde minema?â€