Politsei jõhkruse tõendamiseks peab hageja ennekõike mõistma, millised on piirid või juhised jõu kasutamisel kõnealuses jurisdiktsioonis. Kohtuasja võitmiseks peab hageja veenma kohtunikku või vandekohust, et kõnealune politseiametnik ületas antud olukorras lubatavat jõudu. Politsei jõhkruse tõestamine võib olla äärmiselt keeruline, kuna juhtumi tunnistajateks on sageli teised politseiametnikud, mille tulemusel seisab hageja silmitsi sinise vaikusemüüriga. Kohtunik või žürii vaatab üldiselt kolme asja, kui otsustab, kas ohvitser ületas oma piire: kas hageja osutas vahistamisele vastupanu ja mil määral; kas hageja oli relvastatud; ja millist jõudu ametnik tegelikult kasutas, et sundida hagejat järgima.
Politsei jõhkruse või liigse jõu määratlus võib jurisdiktsiooniti väga erineda. Mõnes riigis seatakse harva kahtluse alla jõu, isegi surmava jõu kasutamine. USA-s ei ole ühest selget määratlust, mida kujutab endast ülemäärane jõukasutus. Üks võimalik definitsioon käsitleb seda, kas ametnik uskus põhjendatult, et kasutatud jõu tase oli vajalik politsei legitiimse eesmärgi saavutamiseks. Jõu kasutamine on väga subjektiivne teema, mis sõltub suuresti jõuvajaduse põhjustanud juhtumi igast detailist.
Politseinike vastu esitatud hagi politsei jõhkruse eest uurib üldjuhul õiguskaitseasutus ise, enne kui hageja saab tegeliku kohtuasja esitada. Paljudes jurisdiktsioonides on see ametliku kaebuse kohtusse esitamise eeltingimus. Seejärel viib siseasjade talitus läbi põhjaliku uurimise ja esitab omapoolse raporti koos järeldusega, kas ametnik kasutas liigset jõudu või mitte. Järeldus, et ametnik ei pannud toime politsei jõhkrust, ei takista hagejal asja kohtus menetlemast.
Jõu kasutamise korral väidab politseinik kahtlemata, et katsealune osutas vahistamisele vastupanu. Iga video või tunnistaja vastupidine ütlus aitab tõestada politsei jõhkrust. Kui uuritav oli relvastatud, on politseiametnikul peaaegu alati õigustatud lisajõu kasutamine, isegi kui katsealune relva tegelikult ei kasuta. Juhtumi suurimaks probleemiks ja sageli ka määravaks teguriks saab politseiametniku kasutatud jõu suurus. Haiglaaruanded, röntgeniülesvõtted, vigastuste fotod ja loomulikult tunnistajate ütlused või videod võivad olla hindamatu väärtusega, kui tõestada, et ametniku poolt tegelikult kasutatud jõud oli ebavajalik ja võrdub politsei jõhkrusega.