Amperid ehk amprid mõõdavad elektrivoolu elektrivooluna, vatid aga määravad vooluringi energia koguhulga. Kui teate vooluahelas olevat amprite kogust ja pinget, saate neid numbreid kasutada ka vooluahela vattide arvu arvutamiseks. Täpse vastuse saamiseks veenduge, et teate, kas töötate vahelduv- või alalisvooluahelas ja kas pinge on liinilt liinilt või nullist. Kuigi need võrrandid tunduvad pisut keerulised, saate kannatlikkuse ja harjutamisega neist võrranditest aru.
1
Tuvastage alalisvool, kui vool voolab ühes, mitte kahes suunas. DC ehk alalisvool on elektrivool, mis voolab ainult ühes suunas. Graafikul näeks see välja nagu ühes suunas kulgev sirgjoon. Akud, nagu teie elektroonikas, kasutavad kõik alalisvoolu, mitte vahelduvvoolu.
2
Tuvastage voltid, korrutades amprid takistusega. Pinge on mõõt, mis kirjeldab elektrivoolu voolamiseks vajaliku jõu suurust. Kui te pinget ei tea, saate selle leida, korrutades voolutugevuse vooluringi takistuse kogusummaga. Kogutakistuse leiate, liites kokku iga üksiku takistuse mõõtmise vooluringis. Näiteks 6 amprit x 5 oomi (kogutakistus) = 30 volti. Kui vooluahel on teie ees, saate kiireks ja täpseks lugemiseks kasutada pingemõõturit.
3
Vattide arvutamiseks korrutage amprite arv voltide arvuga. Nüüd, kui teate voolu ampreid ja volte, korrutage voltide saamiseks kaks numbrit kokku. Ärge unustage oma vastusele lisada ühikuid. Näiteks 2 amprit x 30 volti = 60 vatti.
4
Määrake vahelduvvool, kui elektrivool liigub edasi-tagasi. Vahelduvvool ehk vahelduvvool on elektrivool, mis liigub nii positiivses kui ka negatiivses suunas. Graafikul näeb see välja nagu laineline joon, mis liigub vahelduva tempoga üles ja alla. Enamik pistikupesadesse ühendatavaid kodumasinaid (nt lambid, ventilaatorid, köögiriistad ja pesumasinad) kasutavad vahelduvvoolu.Ühefaasiline vool on ainult vooluringiga ühendatud üks juhe.
5
Arvutage võimsustegur ehk PF. Võimsustegur mõõdab, kui tõhusalt vool oma energiat kasutab ja see on alati arv vahemikus 0 kuni 1. Ühefaasiliste vooluahelate puhul leiate võimsusteguri, mis jagab tegeliku võimsuse (kui palju voolu ahel tegelikult väljastab ) näivvõimsuse järgi (tõelise võimsuse ja reaktiivvõimsuse kombinatsioon). Näiteks:PF = 119,365 / 169,256 = 0,705. Võimsustegur on alati ühikuta arv.
6
Vattide leidmiseks korrutage PF amprite ja pingega. Ampere vattideks teisendamiseks korrutage võimsustegur pinge arvuga (jõu hulk elektrivoolus). Ärge unustage ühikuid lõppu panna!Näiteks 2 amprit x 30 volti x 0,705 = 42,3 vatti.
7
Voltide lugemise abil saate teada, kas pinge on rida-liini või neutraalne. Kui võrrandi pinge on 0, tähendab see, et see on line-neutraalne. Kui võrrandi pinge on üle 0, on see rida rida. Seda on oluline tähele panna, kuna igaühel on võimsuse arvutamiseks erinev võrrand. Pinge on neutraalne, kui see on mingil viisil maandusega ühendatud või “maandatud”. Pinge ei ole neutraalne, kui see on ühendatud liinilt liin või maanduseta.
8
Liinivahelise pinge saamiseks korrutage PF, pinge ja amprid √3-ga. Liin-liini pinge puhul, mis tähendab, et pinge on üle 0, peate korrutama võimsusteguri ja amprite ruutjuurega 3. Seda võib olla kasulik teha teadusliku kalkulaatoriga, kuna ruutjuur 3-st on irratsionaalne arv, mis tähendab, et seda ei saa kirjutada lihtmurruna. Näiteks:Mis on võimsustarve vattides, kui võimsustegur on 0,8 ja faasivool on 3A ja toitepinge on 110V? Vastus: P = √3 × 0,8 × 3A × 110V = 457W.
9
Kasutage neutraalse pinge jaoks eraldi võrrandit. Peamine erinevus nullpinge võrrandis ehk pinges, mis on 0, seisneb selles, et korrutate amprite ja pinge 3-ga, mitte ruutjuurega 3-ga. Arvutus eeldab, et koormused on tasakaalustatud. Tegelik võimsus P vattides (W) on võrdne 3-kordse võimsusteguriga PF korrutatud faasivooluga I amprites (A), korrutatud liini neutraalse efektiivpingega VL-0 voltides (V). Selles võrrandis on vatid on alati võrdsed 3-kordse võimsusteguriga ja amprite tugevus voltidega. Näiteks: 3 x 0,8 x 2 amprit x L-0 (neutraalvoldid) = 4,8 vatti.