Enamik meist on asfaltiga tuttavad. Näeme seda oma sõiduteedel kasutatavana jooksuradade kattena ja sageli parklate jaoks sobiva materjalina. Siin on mõned faktid selle valmistamise kohta, samuti mõned näited erinevatest tänapäeval kasutatavatest tüüpidest.
Kui sageli nimetame meile tuntud teekatet asfaldiks, siis tõsiasi on see, et ainet võiks täpsemalt nimetada asfaldiseguks. Asfalt ise on süsivesinike segu, mida kuumutatakse kuni tõrva konsistentsini. Olenevalt kuumutamise määrast võib see muutuda suhteliselt tahkeks või muutuda paksu vedeliku konsistentsiks. Teatud kasutusaladel, näiteks teedeehituses, segatakse pooltahke vorm muude elementidega, nagu killustik, liiv või kruus, et moodustada ühend, mida kasutatakse maanteede ja linnatänavate katmiseks.
Asfaldi valmistamiseks kasutatav süsivesinikmaterjal on tegelikult saadud bensiini, petrooleumi ja diislikütuse valmistamisel järele jäänud jäätmetest. Põhimõtteliselt on see jäägi kõrvalsaadus, mis jääb pärast toornafta ja nafta soovitavamate komponentide kogumist maha. Ühte neist kõrvalsaadustest, bituumenit, nimetatakse mõnikord asfaltõliks.
Lisaks sellele, et asfalt on saadud naftast ja on sõiduteede katte oluline sidumiselement, on asfalti kasutatud kulunud sõidutee, näiteks linnatänava, lappimiseks või katmiseks. Lisaks on see kõrge temperatuurini kuumutatuna aluseks asfaltkatuse ja katusesindlite loomisele, mida on aastaid kasutatud kodude katuste turvalisemaks ja vetthülgavamaks muutmisel. Materjali kuumutamine õige temperatuurini ja seejärel segule tsemendi lisamine valmistab ka asfaltbetooni.
Mõned ringlussevõtuprogrammid kasutavad praegu kõnniteede ja seinte jaoks materjalide loomiseks asfalti koos vanadest rehvidest valmistatud kummilaastudega, sarnaselt sellele, kuidas betooni on aastaid kasutatud. Selle materjali sidumisvõime on ilmselt aine kõige olulisem aspekt koos asjaoluga, et pärast pealekandmist kulub see kaua aega.
Huvitav on see, et sõnal asfalt on kreeka päritolu, mille umbkaudne tõlge on mõeldud selleks, et vältida millegi allakukkumist või kokkuvarisemist. Kindlasti takistavad meie sõiduteedel kasutatud asfalteenid igapäevasest kasutusest tingitud sõiduteesüsteemi kokkuvarisemist, samuti kaitsevad paljude konstruktsioonide katuseid ilmastikuoludest tingitud sissevarisemise eest. Asfalti pahteldamist on varasematel aegadel kasutatud paatide ja laevade lekete parandamiseks ning kuigi sellest valmistatud katusesindlite kasutamine on vähenemas, on need endiselt paljude majaomanike jaoks katusekatteks.