Täpse diagnoosi leidmine võib olla raske inimesele, kellel on üks või mitu diagnoosimata vaimset seisundit. Kui kahtlustate autismi või CPTSD-d (kompleksne posttraumaatiline stressihäire), võib nende kahe vahel olla raske vahet teha, olenemata sellest, kas vaatate märke endas või lähedases. See artikkel aitab teil välja selgitada, kas teil on tegemist ühega neist, mõlemast või millegi muuga.
1
Pange tähele autismi ja CPTSD ühiseid märke. Nii autistidel kui ka CPTSD-ga inimestel on sotsiaalseid probleeme ja nad võivad olla hirmul ja toimetulekuraskustega. Neid saab kergesti omavahel segi ajada. Nii autism kui ka CPTSD võivad hõlmata…Äärmiselt tugevaid või pärsitud emotsioone, tunne, et tunneb end teistest erinevalt, kuigi võib-olla ei tea põhjust Raskused suhete loomisel ja hoidmisel Sotsiaalsed raskused Üksiolemise nautimine Hüperaktiivsus või passiivsus EhmatuskergestiKorduvad liigutused Uneprobleemid Perfektsionism ja kontrollivajadusStressiga seotud silmadega kokkupuute vältimine
2
Välistage CPTSD, kui traumat ei esine, kuid olge ettevaatlik, sest traumat pole alati lihtne märgata. Autism on kaasasündinud, samas kui CPTSD esineb ainult inimestel, kes kannatavad pikaajalise trauma all. CPTSD-d võivad põhjustada dramaatiliselt stressi tekitavad sündmused või peenemad sündmused. Mõelge, kas inimene on kunagi kogenud… Väärkohtlemist või hooletusse jätmist (sealhulgas emotsionaalset hooletusse jätmist) Nimede nimetamine, ignoreerimine või mentorite või lähedaste sage kriitikaKiusamise ohvriks langemine Pikaajaline kokkupuude kriisitingimustega Diskrimineerimine Jälitamine ohvriks langemine GaasvalgustusMuud väärkohtlemise tüübid
3
Vaadake korduvate liigutuste olemust. CPTSD-ga inimesed võivad tugeva stressiga toimetulemiseks kasutada korduvaid liigutusi, nagu edasi-tagasi õõtsumine. Autistid võivad stressi all korduvalt liikuda, kuid võivad seda teha ka keskendumiseks, tunnete väljendamiseks või lõbutsemiseks. Küsige endalt, kas inimene liigub kunagi korduvalt, kui ta on õnnelik või rahulik.
4
Vaadake sotsiaalsete raskuste põhjuseid. Autistid tegelevad sotsiaalse segadusega ja neil võib olla raskusi teiste mõtlemise ja tunnete mõistmisega. Suhtlemine on väljakutse. CPTSD-ga inimesed võivad olla kartlikud või tujukad ning võivad isoleerida ennast. Terve autistlik inimene soovib tavaliselt sõpru. CPTSD-ga inimene võib end üksi olles turvalisemalt tunda. Autistil võib olla raske mõista, mida teised mõtlevad. Keegi, kellel on CPTSD, võib olla teiste mõtlemise suhtes liiga pessimistlik.
5
Mõelge, miks inimene on ülekoormatud. Autistid on sageli sensoorsete probleemide tõttu ülekoormatud. CPTSD-ga inimesed tegelevad ülivalvsusega (mis võib olla kurnavad) ja neil võivad tekkida paanikahood, mis on tingitud keskkonnast. Autistidel on tavaliselt sensoorse töötlemise häire, mis võib muuta nende meeled üle- või alatundlikuks. Nad võivad sensoorsetel põhjustel asju vältida. CPTSD-ga inimestel võivad tekkida emotsionaalsed tagasilöögid ja trauma vallandajad. Nad võivad vältida asju, mis meenutavad neile nende traumat.
6
Arvestage inimese rutiiniga. Nii autistid kui ka CPTSD-ga inimesed võivad tugineda rutiinidele, et aidata neil tunda, et maailm on turvaline ja etteaimatav koht. CPTSD-ga inimestele võib rutiin meeldida, aga ei pruugi. Kui nad seda teevad, võib see aidata neil vältida käivitajaid ja ülivalvsust. Autistid toetuvad rutiinile. Rutiinid muudavad asjade tegemise lihtsamaks ning rutiini muutumine võib olla nende jaoks ehmatav ja ängistav.
7
Vaadake, mis põhjustab unehäireid. Autistide keha ei pruugi loomulikult toota piisavalt melatoniini ning melatoniinilisandite võtmine enne magamaminekut võib und parandada. CPTSD-ga inimestel on stressi tõttu raskusi magama jäämisega ja neil võib olla sagedasi või dramaatilisi õudusunenägusid.
8
Otsige autismi märke, mis ei kattu CPTSD-ga. Autismiga kaasneb arengupeetus ja veidrused, kirglikud huvid, kõne mõistmise raskused ja ebatavaline kõne. Ükski neist pole CPTSD puhul tüüpiline. Arengu ajakava: verstapostid võivad olla täidetud hilja või mitte. Mõelge nii varase lapsepõlve verstapostidele kui ka hilisematele, nagu rattasõit, ujumine, pesupesemine, autojuhtimine ja iseseisev elamine. Huvid: autistlikel inimestel on tavaliselt üks või paar teemat, mille vastu nad on väga kirglikud. Neile meeldib neist rääkida ja nad võivad neile pikka aega keskenduda. Nad võivad tunda ka suurt empaatiat loomade ja esemete vastu. Kõne mõistmine on keeruline: autistlikul inimesel võib olla raskusi verbaalsest kõnest aru saada, eriti kui akustika on erinev (nt auditooriumis või kõlaritest kostuv heli). Neid võib segadusse ajada kujundlik keel. Erinevused rääkimises: nende kõne võib olla peatunud, aeglane ja/või ebatavaline helikõrguse või tooni poolest. Nad võivad kaotada kõnevõime, kui nad on liiga stressis või ei suuda üldse rääkida. Kaasnevad probleemid: autistidel on tõenäoliselt sensoorse töötlemise häire ja sageli düspraksia (mis võib tunduda kohmakusena). Levinud on ka kuulmistöötluse häire.
9
Uurige nii autismi kui ka CPTSD-d. Lugege kliinilisi pabereid ja ka isiklikke lugusid inimestelt, kellel on üks või mõlemad haigused. See võib anda teile parema ülevaate igast seisundist ja aidata teil mõista seda isiklikumast vaatenurgast.
10
Kaaluge mõlema tingimuse võimalust. Kahjuks on autistlikel inimestel suurem oht väärkohtlemise ja muude eluprobleemide tekkeks ning neil võib suurem tõenäosus haigestuda traumale vastuseks PTSD-le või CPTSD-le. Mis on mitteautisti jaoks stressirohke või hirmutav, võib autisti jaoks olla traumeeriv. Kui sümptomid on tõelised, on trauma tõeline, isegi kui teised inimesed ei pea sündmusi piisavalt traumeerivateks.
11
Kaaluge teistsuguse seisundi võimalust. Kui siin kirjeldatud tunnused ei ühti teie või teie lähedase läbielamisega või kirjeldavad mõnda, kuid mitte kõike toimuvat, on võimalik, et mängus on mõni muu seisund. Samuti võib olla kasulik lugeda ja kaaluda… ADHDSotsiaalne ärevus Skisoidne isiksusehäire Reaktiivne kiindumus (lastel)Kindumushäired Midagi muud
12
Vältige varakult kiirete järelduste tegemist. Kui olete diagnoosiga liialt kiindunud, ilma seda täielikult mõistmata, võite jääda märkamata sellest, mis tegelikult toimub. CPTSD-ravi erineb väga autismi toetamisest, seega on oluline seda õigesti teha.
13
Rääkige nõu saamiseks arsti või spetsialistiga. Kui saate, otsige kedagi, kes töötab autistidega ja traumaga inimestega. Rääkige nendega märkidest, mida kogete, ja küsige hinnangut. Tule valmis. Proovige kirjutada üles sümptomite loend. Kui tegite veebiteste, täitke oma vastused igale küsimusele pliiatsiga ja võtke see kaasa. Rääkige, kui olete mures valediagnoosi pärast. Spetsialist on täpselt nii hea, kui hea on tema käsutuses olev teave. Kui arvate, et pildil on mõni tükk, mis neil puudub, rääkige sellest.