Digikaamera on lõbus investeering. Digikaameraga saate pildistada inimesi, kohti ja maastikke. Kui olete digikaameraga uustulnuk, võib seadme parim kasutamine olla segadusttekitav. Alustuseks selgitage välja oma kaamera tööpõhimõtted ja tehke paar pilti. Sealt saate parima kvaliteedi saavutamiseks seadistusi kohandada. Järgige mõningaid põhilisi nõuandeid ja nippe, et oma fotod silma paistaks.
1
Lülitage kaamera sisse. Digikaamera kasutamise esimene samm on lihtsalt seadme sisselülitamine. Enamikul kaameratel on väike sisselülitusnupp, mis asub kuskil kaamera küljel. Kui te ei näe kaamera sisselülitamise nuppu, lugege tootja juhiseid. Nad peaksid selgitama, kuidas sisselülitusnuppu leida. Enamik digikaameraid peab laadima. Kui teie kaamera aku on tühi, ei lülitu see sisse. Ärge sattuge paanikasse, kui teie kaamera ei lülitu sisse. Tavaliselt on kaameraga kaasas laadija. Laadija ühendatakse seinaga ja seejärel kaameraga. Kui kaamera sisse ei lülitu, proovige see laadijaga ühendada, oodata mõni minut ja seejärel uuesti proovida.
2
Sisestage mälukaart. Enamikul digikaameratel on piisavalt salvestusruumi vaid mõne pildi mahutamiseks. Peate kaamerasse sisestama mälukaardi, et see mahutaks suure hulga fotosid. Mälukaarti saate osta enamikust elektroonikapoodidest või supermarketitest. Kõige tavalisem mälukaardi tüüp on Secure Digital (SD) mälukaart. Need ühilduvad enamiku digikaameratega. Secure Digital ‘Xtra Capacity (SDXD) mälukaart mahutab rohkem pilte kui SD, kuid see ei pruugi ühilduda vanemate digikaameratega. xD-mälukaardid ühilduvad ka enamiku digikaameratega, nagu ka multimeediakaardid (MMC). Muud tüüpi mälukaardid, nagu xD Picture mälukaardid ja Memory Stick Duo mälukaardid, ühilduvad ainult teatud tüüpi kaameratega. Teie kaamera kasutusjuhendis peaks olema kirjas, millised mälukaardid teie kaameraga ühilduvad. Mälukaardi pakendil peaks olema ka märgitud, millised kaamerad selle kaardiga ühilduvad.
3
Tutvuge nuppudega. Digikaamerad on varustatud erinevate nuppudega. Peaksite kulutama natuke aega, et end nende nuppude tegevusega kurssi viia. Mõned nupud aitavad sisse suumida ja pilte teha. Teised võimaldavad teil kaamera sätteid reguleerida. Päästikunupp on väike nupp, mis asub tavaliselt kaamera paremas ülanurgas ja mille vajutate pildistamisel alla. Suuminupp on tavaliselt pikk joon, mida liigutate objekti sisse- ja väljasuumimiseks edasi-tagasi. Need on põhilised nupud, mida pildistamiseks vajate. “Mode” nupp on tavaliselt ristkülikukujuline nupp, millel on silt “režiim”. Kui soovite videoid filmida, vajutage seda nuppu, et lülituda pildirežiimist videorežiimi. Ristkülikukujuline nupp “menüü” võimaldab teil kaamera sätteid muuta. Tavaliselt navigeerite menüürežiimis kerimisratta abil, mida keerate seadete valimiseks ja reguleerimiseks. Kolmnurgakujuline nupp, sarnaselt videomaki esitusnupuga, võimaldab teil äsja tehtud pilte taasesitada. Pilte saate kerimisratta abil sirvida.
4
Tehke paar pilti. Kui soovite oma kaamerat kasutama hakata, tehke alustuseks paar pilti. Valige objekt, näiteks maastik või lemmikloom, teravustage kaamera hetkeks ja vajutage seejärel päästikut. Kaamera peaks selle pildi jäädvustama. Digikaamera kasutamisest aru saamiseks tehke oma majast paar pilti.
5
Vaadake oma pilte. Kui olete mõne praktikapildi teinud, vaadake oma pildid üle. Vajutage esitusnuppu alla. Äsja tehtud pildid peaksid ilmuma kaamera ekraanile. Pilte saate kerimisrattaga sirvida. Kuna need on lihtsalt harjutamispildid, võiksite need kustutada. Tavaliselt saate soovimatute piltide kustutamiseks valida pildi ekraanil, kasutades selleks prügikasti sarnase kujuga kerimisratast.
6
Teisaldage oma fotod arvutisse. Kui olete piisavalt fotosid teinud, saate fotod arvutisse üles laadida. Protsess on tavaliselt üsna iseenesestmõistetav ja sõltub teie kaamera tüübist. Kui olete segaduses, vaadake oma kasutusjuhendit. Ühendage kaamera arvutiga USB-juhtme või muu sarnase seadme abil. Sealt edasi peaks ilmuma midagi sellist, nagu “Hangi fotod” või “Laadi pilte alla”. Klõpsake sellel nupul ja pildid peaksid sujuvalt üles laadima. Peaksite fotod kaamerast kustutama, kui need on teie arvutis. See vabastab ruumi rohkemate fotode jaoks.
7
Otsustage automaatse või käsitsi teravustamise vahel. Esimene asi, mida peaksite kaamera seadete reguleerimisel tegema, on automaatse või käsitsi teravustamise vahel. Autofookuse korral teravustab teie kaamera ise piltidele. Käsitsi teravustamise kasutamisel peate kaamera ise teravustama. Automaatse teravustamise korral valib kaamera raamil koha ja teravustab sellele vahetult enne pildistamist. Käsitsi teravustamise korral saate valida kaamera objektiivi fookusala. Tavaliselt teete seda kerimisrattaga. Kui olete fotograafiaga uustulnuk, peaksite enamasti kasutama automaatset teravustamist. On vähe kaadreid, kus käsitsi teravustamine on teile kasulik. Kui hakkate fotograafiaga tegelema professionaalsel tasemel, võiksite kaaluda käsitsi teravustamist. Juhusliku pildistamise jaoks peaks aga piisama autofookusest.
8
Valige säriaeg. Säriaeg näitab, kui kiiresti kaamera katik liigub, võimaldades teil tõhusalt valida, kui kiiresti soovite pilti teha. Suurem säriaeg võimaldab võttel tegevust peatada. Näiteks liikuva vee üksikasjalikuks jäädvustamiseks valige pikem säriaeg. Madalam säriaeg hägustab tegevust. Kui soovite kosest hägust fotot, valige väike värinakiirus. Kui pildistate väikese säriaega, võivad kaamera raputamine põhjustada fotode hägusust. Pildistamisel kulub kaamerast stabiilselt kinni hoidmiseks veidi aega. Seetõttu võib olla hea mõte kontrollida, kas teie kaameral on värinavaba säriaja valik. Kui see on nii, seadistage oma kaamera värinavabale valikule, kui kasutate väiksema säriajaga. See aitab teie piltidel teravamalt välja tulla.
9
Valige oma ava. Ava viitab kaamera objektiivi avamisele, mis on moodustatud labade komplektist. Ava seadete reguleerimine võimaldab labadel rohkem avaneda või rohkem sulguda, laseb teie võttele rohkem valgust. Soovitud ava säte sõltub pildistatavast pildist. Portreede, nägude ja muude lähifotode jaoks valige ava vahemikus F1,4 kuni F5,6. Maastikupiltide puhul peaks ava vahemikus F11 kuni F22 hästi toimima. Võimalikult teravate maastikufotode saamiseks võite minna kuni F23-ni. Muude piltide puhul hoidke ava F8 ja F11 vahel.
10
Ärge reguleerige ISO-tundlikkust. Kaamera ISO-tundlikkus on kiirus, millega kaamera valgust kogub. Suurema ISO-tundlikkuse tulemuseks on heledamad fotod, kuid liiga kõrge ISO-valguse korral võivad pildid muutuda teraliseks. Enamasti ei pea te eredamaid fotosid looma. Jätke ISO-tundlikkus rahule, kuni olete kogenud fotograaf.
11
Otsustage pildikvaliteedi üle. Enamiku digikaamerate piltide vaikesäte on JPEG. JPEG-fotosid on lihtne jagada. Kuna aga JPEG-faile tihendatakse, läheb osa teavet fotode üleslaadimisel kaotsi. Kui soovite vältida fotode tihendamist, kaaluge RAW-pildikvaliteedile üleminekut. See säte ei tihenda ega muuda pilte, kui laadite need üles arvutisse või muusse seadmesse.
12
Kasutage kolmandiku reeglit. Kolmandiku reegel on fotograafia kontseptsioon, mis ütleb, et iga jäädvustatud foto tuleks jagada üheksaks osaks. Kujutlege oma fotol ruudustikku, millel on kaks võrdsete vahedega vertikaalset joont ja kaks võrdsete vahedega horisontaalset joont, mis lõikab teie foto üheksaks ühtlaseks osaks. Pildi olulised elemendid peaksid asuma ühel joonel või joonte ristumiskohas. Teoreetiliselt tekitab see teie fotol pinget, mis muudab selle huvitavamaks. Näiteks kui pildistate päikeseloojangut, asetage horisondi joon horisontaalse ja vertikaalse joone ristumiskohta. See peaks looma huvitavama foto kui lihtsalt päikeseloojangu pildistamine kaamerakaadri keskel.
13
Hoonete pildistamiseks pöörake nurk üles. Hoonete pildistamisel on soovitatav kaader ülespoole pöörata. See loob hoonele lõbusa kolmnurkse välimuse. Seisake hoone ees maapinnal ja suunake kaamera ülespoole, osutades hoone tipule.
14
Pildistage inimesi allapoole suunatud nurga alt. Kui pildistate inimesi, eriti väikesi lapsi, võib olla lõbus pildistada allapoole suunatud nurga alt. Kogu keha kaadreid võib olla veidi lihtsam jäädvustada allapoole suunatud nurgaga. Samuti võite oma subjekti tasemele jõudmiseks põrandal lamada või põlvitada.
15
Vältige enamikul juhtudel välku. Enamasti ei pea te välku kasutama. Kaamera välk muudab pildid, eriti inimeste pildid, sageli asjatult heledamaks. Inimeste näod näevad sageli ebaloomulikult heledad, kui välklamp on sisse lülitatud, isegi kui pildistate öösel. Enamasti lülitage oma kaamera välguseade välja. Tavaliselt saate välgu välja lülitada kaamera seadetes. Sageli näitab välgunoolkujuline ikoon, et välk on sisse lülitatud. Tavaliselt valite välgu väljalülitamiseks välgu, mille kohal on rist. Mõnel juhul võib välgust abi olla. Kui pildistate väga hilja õhtul, võib inimeste nägude esiletõstmiseks kasutada välku.
16
Harjuta. Fotograafia on nagu iga teinegi käsitöö. Paremaks saamiseks on vaja harjutada. Veetke palju aega oma kaameraga katsetades. Reguleerige sätteid ja pildistage palju erinevaid objekte. Lõpuks hakkavad teie pildid professionaalsemad välja nägema.