Kuidas teha märkmeid

Hea märkmete tegemine võib olla akadeemilise ja tööalase edu saavutamiseks väga oluline. Märkmed aitavad teil projekte korralikult lõpetada ning teste ja ülesandeid läbida. Siiski ei pruugi te olla kindel, kuidas märkmeid teha. Selleks kasutage kirjaliku teksti või suuliste esitluste (nt loengud, seminarid ja koosolekud) jaoks optimaalseid märkmete tegemise tehnikaid.

1
Märkige üksikasjad paberi ülaosas. Hoidke oma märkmeid korras, kirjutades olulised üksikasjad iga lehe ülaossa. Lisage oma märkuste kuupäev, bibliograafiline teave ja leheküljenumber. Üksikasjade ülesmärkimine võib hõlbustada märkmete juurde naasmist ja olulise teabe hankimist.

2
Kasutage oma keelt. Kirjutage oma sõnadega üles peamised faktid, ideed ja üksikasjad. Vältige tekstis sõna-sõnalt midagi märkimist, välja arvatud juhul, kui see on fraas või tsitaat, mida võite hiljem kasutada. Oma sõnadega märkmete tegemine kaasab teie aju aktiivselt, aitab teil tekstist paremini aru saada, suurendab tõenäolisemalt teabe säilitamist ja võib minimeerida plagiaadiohtu. Töötage välja oma märkide ja lühendite süsteem, mis aitab teil teksti kiiremini mõista. märkmeid ja need üle vaadata. Näiteks “SM†teadusliku meetodi jaoks” või “GH†soo ajaloo jaoks”.

3
Kirjutage täislausete asemel märksõnu. Mõelge loetavale tekstile või loengule, mida kuulate, need võivad olla pisut tihedad ja raskesti mõistetavad. Vältige nende mudelite kasutamist märkmete kirjutamisel. Selle asemel kasutage märksõnu, et öelda samu asju lühidalt ja juhitaval viisil, mida saate hiljem lihtsalt ja kiiresti üle vaadata. Näiteks sünnitusabi puhul võite märkida selliseid sõnu nagu ämmaemand, platsenta irdumus, lapsevoodipalavik ja preeklampsia.

4
Hilisemaks ülevaatamiseks jätke paberil read vahele. Märksõnu ja ideid üles kirjutades jätke iga rea ​​vahele tühik. Lisaruumi olemasolu võimaldab teil teha täiendavaid märkmeid või selgitada punkte, millest te ei pruugi aru saada. See aitab teil kiiresti omada ja tuvastada kogu selle märksõna või mõttega seotud materjali.

5
Kirjutage oma märkmed käsitsi selgelt. Vältige kiusatust kirjutada oma märkmed loetu või kuuldu põhjal. Selle asemel kasutage märkmete tegemiseks kas tavalist või kursiivset käekirja. Loetu ja kuuldu üleskirjutamine võib aidata teil teavet oma eesmärkidel paremini ühtlustada, säilitada ja integreerida. Veenduge, et kirjutaksite selgelt ja ärge laske oma käekirjal lohakaks muutuda. Kui te ei saa oma märkmeid lugeda, ei saa te nendega õppida. Kui teil on vaja, kasutage märkmete tegemise strateegiaid, nagu Cornelli meetod või ülevaade, et struktureerida oma masinakirjutatud märkmeid. Kaaluge märkme hankimist. – tehke programm või rakendus, nagu Evernote või Microsoft OneNote, mis aitab teil tõhusamaid märkmeid tippida.

6
Kasutage märkmete tegemiseks Cornelli meetodit. Jagage märkmepaberileht kolmeks osaks: väiksem vihjeosa, laiem märkmete tegemise jaotis ja kokkuvõttev jaotis lehe allosas. Seejärel tehke oma märkmed järgmistesse veergudesse: Märkmete tegemise jaotis: kasutage seda suurimat jaotist loengu või teksti põhiideede kirja panemiseks. Jätke ruumi hilisemate märkuste või küsimuste jaoks. Märkige kindlasti üles kõik selle jaotisega seotud juhendmaterjalid.Vihjejaotis: kui olete märkmete tegemise lõpetanud, kasutage väiksemat vihjeosa, et luua oma küsimusi, mis selgitavad tähendusi, paljastavad seoseid ja näitavad järjepidevust.Kokkuvõtlik jaotis: Pärast seda, kui olete Kui olete märkmete tegemise lõpetanud, kasutage seda väikest ruumi oma lehe allosas, et võtta lehele kirjutatu 2–4 lausega kokku.

7
Koostage organiseeritud ülevaade. Kui loete või kuulate loengut, hoidke oma märkmeid konspektivormingus. Kirjutage üldine teave lehe vasakust nurgast. Tehke taane veidi paremale ja lisage oma üldiste ideede alla üksikasju ja näiteid.

8
Joonistage oma märkmed mõttekaardistamise abil. Joonistage suured ringid ja kirjutage konkreetsed teemad, mida neis kuulete või loete. Kasutage põhipunktide tähistamiseks paksemaid jooni ja kirjutage lühike märksõna või kaks, mis võtavad kokku teemat toetava teabe. Lõpuks lisa detailide toetamiseks lühemad ja peenemad jooned. Mõttekaardistamine võib olla eriti kasulik tööriist, kui olete visuaalne õppija või te ei tunne õppejõu stiili.

9
Saabuge õigeks ajaks. Veenduge, et jõuaksite oma koosolekule, klassile või muule üritusele mõni minut enne selle algust. Istuge kohas, kus kuulete inimese kõnet ja kus teil on võimalikult vähe tähelepanu kõrvale juhtida. Õigeaegselt loengule või esitlusele jõudmine võib minimeerida riski, et jääte olulisest teabest ilma. Pange märkmed enne tunni algust ette, et te ei peaks paberite väljatoomisega kiirustama.

10
Pange tähele asjakohast kontekstuaalset teavet. Kirjutage paberi ülaossa üles teave, mis aitab teil märkmeid tuvastada. Lisage koosoleku kuupäev, klassi või koosoleku number, teema või teema ja kõik muu, mida peate oluliseks. Tehke seda kindlasti enne alustamist, et te ei jätaks kõneleja alustades olulist teavet kahe silma vahele. Korraldamine aitab parandada teie märkmete üldist kvaliteeti.

11
Kontrollige juhtmaterjali olemasolu. Enne kõne alustamist veenduge, et olete kõik märksõnad tahvlile üles märkinud. Hankige koopia kõigist jaotusmaterjalidest, mille inimene on minetanud. Selle juhendmaterjali omamine minimeerib riski, et jääte olulisest teabest ilma, ja see aitab teil paremini mõista, mida kõneleja räägib. Märkige jaotusmaterjali ülaosas kuupäev ja märkmete jaoks vajalik teave. Vaadake oma märkmetes olevat jaotusmaterjali, et saaksite ülevaatuse ajal tutvuda mis tahes juhendmaterjaliga.

12
Kuulake tähelepanelikult kõnelejat. Olge oma tunni või koosoleku ajal aktiivne kuulaja. Vältige segajaid, nagu teised inimesed, arvuti ja sotsiaalmeedia kontod. Tähelepanelik kuulamine aitab teil paremini märkmeid teha, materjalist aru saada ja seda hiljem meelde jätta.

13
Kuulake olulisi üleminekusõnu. Aktiivse kuulaja osaks on sõnade kuulmine, mis annavad märku millestki olulisest, mida peaksite oma märkmetesse kirjutama. Paljud üleminekusõnad annavad märku uue märkmete tegemise osa algusest. Kuulake järgmist tüüpi sõnu, mis võivad viidata sellele, et peaksite tähele panema, mis järgmiseks tuleb: esimene, teine, kolmas oluline või märkimisväärne suur arengTeisalt näiteks näiteks vastupidi, selle tulemusel pidage meeles, et

14
Lugege oma märkmed kohe uuesti läbi. Pärast loengut või koosolekut vaadake oma märkmed niipea kui võimalik. Märkige kõik kohad, mis vajavad selgitamist või millest te aru ei saa. Märkmete kiire ülevaatamine pärast nende kirjutamist võib tagada, et mõistate loengut või koosolekut ja salvestate need täpselt. Kirjutage oma märkmed niipea kui võimalik ümber. See võib aidata teil kiiresti tuvastada valdkonnad, mis vajavad selgitamist, ja aidata teil teavet paremini säilitada.

15
Sirvige kogu tekst läbi. Enne märkmete tegemist lugege kogu tekst kiiresti läbi. Vältige märkmete tegemist ega peatumist esiletõstmiseks, mida saate teha siis, kui teil on aimu, mida tekst ütleb. Teksti sirvimine võib aidata teil välja selgitada teksti üldise teema ning millised osad on teie küsimuse ja teema jaoks kõige asjakohasemad. Pöörake erilist tähelepanu järgmistele jaotistele:teksti pealkiri ja kokkuvõte või abstraktne Sissejuhatus või esimene lõik Teemapealkirjad üldise korralduse väljaselgitamiseksGraafiline materjal Kokkuvõte või viimane lõik

16
Tehke kindlaks, miks te teksti kohta märkmeid teete. Pärast teksti lugemist mõelge välja lugemise eesmärgid ja miks peate märkmeid tegema. Esitage endalt järgmised küsimused, mis aitavad teil teksti kohta teha märkmeid: kas ma üritan saada üldisest arusaamast teemast või kontseptsioonist? Kas ma pean teadma tekstist konkreetset teavet või üksikasju?

17
Tõmmake põhiideed alla. Enamikul tekstidel on kesksed argumendid ja ideed, mida nad soovivad edasi anda. Märkige üles kõik lühikese fraasi või lausega leitud peamised ideed. Nende põhiideede oma sõnadega esiletõstmine võib tagada, et teil on teksti kohta kogu oluline teave. Lisaks märkmete põhiideede allajoonimisele saate need tekstis ka sõna otseses mõttes pliiatsi või pliiatsiga alla joonida või esile tõsta. Märkige kindlasti oma märkmetesse täpne leht, et saaksite viidata originaaltekstile. Näiteks “Weimari Vabariigi langemine” on palju paremini juhitav kui “Üldised tingimused, mis viisid natside võimu alla.” 1933. aasta jaanuaris saavutatud võim oli sõdadevahelise intriigi tulemus, mis noore vabariigi lõpuks hukka panid.â€

18
Vaadake oma märkmed üle. Jätke oma märkmed mõneks tunniks kõrvale. Lugege uuesti läbi, mida olete kirjutanud, ja küsige, kas need on paralleelsed teie arusaamisega tekstist. Täpsustage märksõnu või ideid, millest te aru ei saa, ja täitke oma märkmed täiendavate mõtete või tähelepanekutega, mis võivad teid aidata. Seadke oma märkmete ülevaatamiseks regulaarne ajakava. Mida sagedamini oma märkmeid üle vaatate, seda tõenäolisemalt mäletate neid hiljem.