Allikate nõuetekohane viitamine on vajalik selleks, et anda tunnustust autoritele, kelle töö andis teile teada, juhtida lugejaid teie kasutatud allikatele ja näidata teie uurimistöö ulatust. Ehkki lõpumärkusi kasutatakse üliõpilaste või akadeemilistes töödes harvemini kui reasiseseid tsitaate või joonealuseid märkusi, on need üsna tavalised raamatutes, kus need muudavad lehe puhtamaks. Lõpumärkuste põhitõed on alati samad – tekstis olevad nummerdatud märkused viitavad nummerdatud kirjetele dokumendi lõpus olevas märkmete jaotises – kuid on väikesed erinevused olenevalt sellest, kas kasutate Chicagot või MLA-d (Modern Language Association) ) stiil.
1
Kasutage allikatele viitamiseks lõpumärkusi. Kui teave või tsitaat, millele viitate akadeemilises töös või raamatus, pärineb allikast, peate andma oma lugejale teabe otsimiseks sellest allikast vajaliku teabe. Seda tehakse erinevatel põhjustel: plagiaadi vältimiseks peate õigesti omistama ideid ja tsitaate, mis kasutavad kellegi teise ideid või materjali ilma tunnustuseta (tahtlikult või tahtmatult). Kui olete üliõpilane, võib plagiaat kaasa tuua distsiplinaarkaristuse. Kui olete akadeemik või professionaal, toob plagiaat parimal juhul kaasa teie käsikirja tagasilükkamise ja halvimal juhul distsiplinaarkaristuse. Plagiaadi avastamisel on inimestelt isegi kraad tühistatud. Et lugeja saaks teie tööd kontrollida. Õiged tsitaadid võimaldavad lugejatel otsida kontekstis kasutatud tsitaate ja ideid, et näha, kas need nõustuvad teie tõlgendusega. Et võimaldada huvitatud lugejatel süveneda. Lõpumärkused võimaldavad teie teemast huvitatud lugejatel hõlpsasti leida allikad, mis sellest teavitasid, et nad saaksid ka neid lugeda. Näitamaks, et olete kaalunud erinevaid allikaid. Lõpumärkused võimaldavad teil näidata lugejale, et olete kaalunud kõiki oma antud teemaga seotud olulisi argumente, või kui te pole seda kaalunud, võimaldavad neil hõlpsasti näha, milliseid autoreid te pole arvesse võtnud.
2
Paberit uurides jälgige oma allikaid. Kuna peate oma allikaid õigesti tsiteerima, on oluline märkmete tegemisel jälgida kogu asjakohast teavet. See hõlmab järgmist: lehekülje number, autori nimi, samuti kõigi toimetajate või tõlkijate nimi; raamatu nimi, avaldamiskoht, kirjastaja nimi ja avaldamisaasta, kui raamat, artikli nimi, perioodika nimi, köite ja sarja number ning avaldamise kuupäev
3
Pange paberi lõppu lõpumärkused. Teised süsteemid viitavad allikatele sulgudes teksti sees või lehekülje allosas olevates joonealustes märkustes. Seevastu lõpumärkused kogutakse kõik eraldi jaotisesse, mille pealkiri on “Märkused” teie töö lõpus. Sellel on oma eelised ja puudused: tsitaatide lükkamine paberi või töö lõppu aitab luua puhta ja segaduseta. lehekülgedel. Seetõttu eelistatakse raamatutes sageli lõpumärkusi. Kui kõik tsitaadid on ühes kohas, saab lugeja neid tervikuna seedida.Teisest küljest tähendab tsitaatide puudumine lehel seda, et lugeja peab selle tahapoole pöörama. teie käsikirjast iga kord, kui nad tahavad midagi otsida, mis võib olla masendav. Lõppmärkused võivad jätta mulje, et proovite oma tsitaate varjata.
4
Lõpumärkustele viitamiseks sisestage teksti märkmete numbrid. Peaksite oma teksti sisestama ülaindeksi numbri kohe pärast kellegi teise tööle viitamist. Sama number kuvatakse teie käsikirja lõpus olevas lõpumärkuste jaotises, mis võimaldab lugejal tsitaati otsida. Märkuste numbrid peaksid järgnema kirjavahemärkidele. Ärge kunagi pange märkme numbrit punkti, koma või jutumärgi ette. Märkmete numbrid peaksid olema kogu paberil järjestikused. Raamatus võivad märkmete numbrid alata uuesti iga peatükiga, sel juhul tuleks lõpumärkused peatükkide kaupa jagada. ülaindeksi number klausli või lause lõpus, milles viitate kellegi teise materjalidele. Näiteks: “Hoskinsi ja Garretti sõnul on IQ-testid sageli problemaatilised,1 kuid ma väidan, et neid on siiski võimalik koolis kasulikult rakendada.”
5
Looge eraldi lõpumärkuste leht. Teie lõpumärkused peaksid algama eraldi lehel, kus ülaosas on “Märkused”. Iga tsitaat peaks algama ülaindeksi numbriga, mis ühtib märkme numbriga tekstis, kus materjali tsiteeriti. Iga lõpumärkuse esimene rida taane poole võrra tolli (või 5 tühiku) vasakust veerisest. Ühe lõpumärkuse täiendavad read peaksid olema vasakpoolse veerisega samal tasapinnal. Kasutage oma stiilijuhendi järgi sobivat tsitaadi vormi.
6
Valige tekstitöötlusprogramm, mis lisab märkmeid ja loob automaatse lingi lõpumärkuste lehele. Kuigi saate märkme kirjutamiseks ise ülaindeksi numbri sisestada ja seejärel kerida oma lõpumärkuste lehele, on lõpumärkuse funktsiooni kasutamine tekstitöötlusprogrammis palju lihtsam. Sellistes programmides nagu Microsoft Word peate lihtsalt klõpsama nuppu Lisa > Lisa lõpumärkus (või olenevalt versioonist Viited > Lisa lõpumärkus). Numbrimärkus lisatakse teksti automaatselt kõikjal, kus kursor asub, ja teid suunatakse lõpumärkuste lehel samale märkmenumbrile, kuhu saate sisestada tsitaadi teabe.
7
Kasutage Chicago stiili peamiselt ajaloo jaoks, kuid mõnikord ka kirjanduse ja kunstide jaoks. Chicago Style’i nimetatakse ka Turabianiks Kate Turabiani järgi, kes Chicago ülikoolis töötades kirjutas Chicago stiilil põhineva stiilikäsiraamatu. See on ainus stiil, mida ajaloolased kasutavad. Chicago stiil kasutab allikatele viitamiseks lõpumärkusi (või joonealuseid märkusi), selle asemel, et tsiteerida. See on oluline erinevus MLA-stiilist, mis kasutab tekstisisest tsiteerimist. Chicago stiilis on soovitatav järgmistesse tsitaatidesse pärast esimest täielikku tsiteerimist alati kirjutada autori nimi ja pealkiri, mitte ainult autori nimi. bibliograafia järgib tavaliselt lõpumärkusi. Bibliograafias on kõik allikad kirjas tähestikulises järjekorras autori perekonnanime järgi. Peaksite sellele kirjeid lisama iga kord, kui loote märkme. Vorming erineb veidi lõpumärkustest. Lisateavet leiate aadressilt http://www.chicagomanualofstyle.org/tools_citationguide.html.
8
Esitage teosele esmakordsel tsiteerimisel täielik teave. Nõutav teave varieerub olenevalt allika tüübist.Raamat (autor) – autori ees- ja perekonnanimi, pealkiri (avaldamiskoht: kirjastaja, avaldamise kuupäev), lehekülje number (numbrid).Raamat (toimetaja) – “ Autori ees- ja perekonnanimi, toim., pealkiri (avaldamiskoht: väljaandja, avaldamise kuupäev), lehekülje number (numbrid). Ajakirjaartikkel – Autori ees- ja perekonnanimi, „Artikli pealkiri” Ajakirja maht (aasta): lehekülje number (numbrid). Ajaleht – autori ees- ja perekonnanimi, „Artikli pealkiri”, ajalehe pealkiri, kuupäev, lehekülje number (numbrid). Kõigi allikatüüpide puhul, kui need on olemas kaks kuni kolm autorit, loetlege nende nimed komadega. Rohkem kui kolme autori puhul kirjutage ülejäänud autorite asemele esimese autori nimi, koma ja “et al.—. Allikatüüpide ja nende sobivate vormingute täieliku loendi leiate aadressilt http://www.chicagomanualofstyle .org/tools_citationguide.html.
9
Varem viidatud allikate puhul kasutage ainult autori nime, pealkirja ja leheküljenumbrit. Kui olete allikale juba korra viidanud, ei pea te allikate edasiseks viitamiseks täielikku viiteteavet esitama. Kirjutage lihtsalt: Autori perekonnanimi, pealkiri, lehekülje number (numbrid). (Kui pealkiri ei ole ilukirjandus ega luule, võite kasutada pealkirja lühendatud vormi, kui see on pikem kui neli sõna.)
10
Kirjutage “ibidâ€, kui viitate samale allikale kahes või enamas järjestikuses lõpumärkuses. Sel juhul ei ole vaja kirjutada isegi autori nime. Saate kogu viiteteabe asendada sõnadega “ibid.â€, lühend ibidem, ladina keeles “samas kohas”. Näiteks kui tsiteerida kaks korda järjest Gabriel Garcia Marquezi teost Armastus koolera ajal, kirjutaksite: 1 Gabriel Garcia Marquez, Armastus koolera ajal, tlk. Edith Grossman (London: Cape, 1988), 27-28.2 Ibid., 45.
11
Asetage märkmete leht vahetult bibliograafia ette. Kui teil on lisasid, pange märkuste leht nende järele. Kahekordse tühikuga lõpumärkused samamoodi nagu käsikirjas. Mõnel juhul võib teie õpetaja eelistada ühe tühikuga lõpumärkusi ja jätta iga kirje vahele tühja rea. Kui teil on küsimusi, konsulteerige oma õpetajaga.
12
Kasutage vabade kunstide ja humanitaarteaduste valdkonnas töötamiseks MLA (Modern Language Association) stiili. Kui kavatsete kasutada lõpumärkusi kirjanduse, filosoofia, religiooni, kunsti või muusika tunnis, peate tavaliselt järgima MLA stiili. MLA stiil ei soovita teoste tsiteerimiseks lõpumärkusi kasutada. Kui pole konkreetselt öeldud teisiti, peaksite kasutama sisemist viidet MLA stiilis. Enamikul juhtudel peate lisaks lõpumärkustele siiski esitama ka lehe Works Cited.
13
Looge bibliograafiline lõpumärkus. Seda tüüpi MLA-stiilis lõpumärkus võimaldab teil viidata teistele tekstidele, millele teie lugejad võivad viidata. See võib olla kasulik, kui teil on mitu allikat, mis pakuvad arutatava teema kohta lisalugemist, kuid teil ei ole oma paberil ruumi nende kõigi arutlemiseks. Näiteks “Selle nähtuse edasiseks aruteluks vt ka King, 53 Norris, 175-185 ja Kozinsky, 299-318.”Näiteks: “Samuti jõuavad samadele järeldustele ka mitmed teised uuringud. Näiteid vt ka Brown ja Spiers 24-50, Chapel 30-45 ja Philips 50-57. ”
14
Loo selgitav lõpumärkus. Selgitavad lõpumärkused pakuvad täiendavat selgitavat teavet, eriti kui see näib puudutavat artiklis käsitletud põhiideed. MLA soovitab teil seda tüüpi lõpumärkmeid säästlikult kasutada. Näiteks: “Kuigi see on vähem tuntud kui tema peamised teosed, käsitleb laulja-laulukirjutaja Wendy 1980. aasta album Cookies ka keskkonnasõbraliku põllumajanduse ideed.” Näiteks: “Johnson kordas seda. 2013. aastal peetud konverentsikõnes, kuigi ta sõnastas selle seal vähem jõuliselt.”
15
Asetage märkmete leht viidatud teoste ette. MLA-stiilis asetage märkmete leht vahetult lehe Works Cited ette. Keskendage lehe sõna Notes. Ärge kasutage vormindamist ega jutumärke. Kui teil on ainult üks lõpumärkus, kasutage sõna Märkus. Topelttühikuga lõpumärkused MLA stiilis.