Reye (või Reye) sündroom on üsna haruldane, kuid tõsine haigus, mis põhjustab maksa ja aju turset, segasust, krampe ja lõpuks teadvusekaotust. Seisund mõjutab kõige sagedamini lapsi, kes paranevad viirusinfektsioonidest, tavaliselt gripist või tuulerõugetest. Reye sündroom võib üsna kiiresti muutuda eluohtlikuks, seega on oluline varajane avastamine ja ravi. Aspiriini (atsetüülsalitsüülhapet või ASA-d) seostatakse lastel Reye sündroomiga, seega tuleb olla ettevaatlik nende andmisel. Ärge kunagi andke oma lastele aspiriini, kui neil on tuulerõuged või gripilaadsed sümptomid või nad paranevad nendest infektsioonidest.
1
Tunnistage esialgseid märke. Reye sündroomiga inimesed kipuvad väga ootamatult haigestuma. Märgid ilmnevad tavaliselt umbes kolm kuni viis päeva pärast viirusnakkuste (nt gripp, tuulerõuged või külmetushaigused) tekkimist, kuid sümptomid võivad ilmneda juba kolm nädalat pärast viirusnakkust. Sümptomid on üsna erinevad gripist või nohust, mis on ülemiste hingamisteede infektsioonid, mille esmased Reye sündroomi tunnused võivad jäljendada toidumürgitust ja kõhugrippi. Reye sündroomi esmased nähud on järgmised: pidev oksendamine (kestab mitu tundi) ärritatav käitumine, ebatavaline unisus või letargia, mõõdukas kuni raske kõhulahtisus ja kiire hingamine (väikestel lastel või alla kaheaastastel) veresuhkru taseme langus kõrgemal. vere happesus.Maksa ja aju turse
2
Jälgige täiendavaid sümptomeid. Pärast haigusnähtude esmast ilmnemist kulub tavaliselt päev või kaks, enne kui tekivad tõsisemad sümptomid ja tekivad märgatavad muutused vaimses seisundis. Kui Reye sündroom süveneb ja muutub tõsisemaks, on täiendavad sümptomid sageli järgmised: väsimus, agressiivne/irratsionaalne käitumine, segasus/desorientatsioon jäsemete nõrkus või halvatus; krambid, teadvusekaotus ja kooma. Kui näete oma lapsel või endal selliseid sümptomeid, peate pöörduma haiglasse või kliinikusse, et saada kiiret erakorralist abi. Vaimse seisundi muutused võivad hõlmata agressiivsust, agitatsiooni, amneesiat, hallutsinatsioone (asjade nägemine ja kuulmine) ja järk-järgult vähenenud teadvust, kuni inimene langeb koomasse.
3
Mõistke riskitegureid. Reye sündroomi põhjus ei ole teada, kuid see esineb peaaegu eranditult alla 18-aastastel lastel (eriti nelja- kuni 12-aastastel) ning kõige sagedamini hilissügisel ja talvekuudel. Enamikul lastel, kellel on diagnoositud sündroom, on hiljuti esinenud viirusinfektsioonid (gripp, tuulerõuged, külmetushaigused, rotaviirus), millega nad kas alles tegelevad või alles saavad sellest üle. Lisaks seostele teatud viirusnakkustega on paljudele haigetele lastele antud palaviku kontrolli all hoidmiseks aspiriini. Kuna vanemaid on õpetatud aspiriini kasutamise võimalikest ohtudest lastele, on Reye sündroomi esinemissagedus märkimisväärselt langenud. Täpsemalt on Ameerika Ühendriikides registreeritud vaid mõned Reye sündroomi juhtumid aastas, kuigi 1980. aastal oli juhtumeid umbes 500. Rasvhapete oksüdatsioonihäiretega inimesed (ei suuda rasvu lagundada, kuna puudub ensüüm või talitlushäired) ja muudel ainevahetushäiretel näib olevat suurem risk Reye sündroomi tekkeks. Insektitsiidide, herbitsiidide ja värvilahustitega kokkupuude võib samuti suurendada Reye sündroomi tekkeriski.
4
Vältige tõsiseid tagajärgi ja tüsistusi. Kuigi enamik inimesi (peamiselt lapsed ja teismelised), kellel tekib Reye sündroom, jäävad ellu, on ellujäänutel suhteliselt levinud erineva raskusastmega püsivad ajukahjustused. Reye tõvega seotud ajupõletik põhjustab krampe, teadvusekaotust (koomat) ja võimalikku püsivat ajukahjustust. Tõsiste tagajärgede ja tüsistuste vältimise võti on õige diagnoos ja sobiv ravi kiiresti mõne päeva jooksul pärast sümptomite ilmnemist. Ravimata jätmise korral on Reye sündroom mõnikord surmav, kuid peaaegu alati hävitav aju.Ajukahjustus võib põhjustada intellekti-/arengupuude, käitumisprobleemide, kurtuse, käte/jalgade halvatuse ja/või pikaajalise kooma.Alates 1980. aastatest on risk Reye sündroomi põhjustatud surmajuhtumite arv on varajase diagnoosimise ja agressiivse ravi tulemusena vähenenud 50%-lt alla 20%-ni.
5
Pöörduge kohe arsti poole. Kui olete ära tundnud mõned Reye sündroomi nähud ja sümptomid, võtke kohe ühendust oma arstiga või minge otse kiirabisse. Kiire tegutsemine on otsustava tähtsusega, kuna suremusjuhtumite arv on Reye tõve varases staadiumis vähem kui 2%, kuid hilises staadiumis patsientide hulgas üle 80%. Lastearst või neuroloog (ajuspetsialist) võib olla Reye tõve äratundmisel ja ravimisel kogenum. Reye sündroomi jaoks puudub spetsiifiline test, kuigi vere- ja uriinianalüüsid võivad määrata selle kõrge riski (ainevahetushäired, madal veresuhkru tase, kõrge maksaensüümide sisaldus, võitlus infektsiooniga). Mõnikord on vaja invasiivsemaid diagnostilisi teste, et näha, kas aju ja/või maks on põletikulised: seljaaju punktsioon (nimmepunktsioon) võib aidata diagnoosida ajupõletikku ja välistada muud põhjused, nagu meningiit või entsefaliit. Seljaaju koputamise ajal eemaldatakse ja analüüsitakse veidi tserebrospinaalvedelikku. Maksa biopsia käigus sisestatakse maksa pika nõelaga ja võetakse väike koeproov, et näha, kas esineb Reye sündroomiga omane põletik ja/või rasva kogunemine. kompuutertomograafia (CT) või MRI abil saab tuvastada ka ebanormaalseid muutusi ajus ja maksas.
6
Kontrollige aju turset. Reye sündroomi ravi või spetsiifiline ravi ei ole olemas, kuid selle juhtimine keskendub aju kaitsmisele pöördumatute kahjustuste eest, vähendades pea turset. Reye tõvega inimestele antakse tavaliselt ravimeid, mida nimetatakse osmootseteks diureetikumideks, mis vähendavad rõhku peas ja suurendavad üldist vedelikukadu urineerimise stimuleerimise kaudu. Kasutatakse ka ravimeid, mis alandavad ammoniaagi taset, kuna teadaolevalt suurendab see aju turset. Äärmuslikel juhtudel tuleb peas olevat survet leevendada dekompressiivse kraniektoomiaga, mis hõlmab koljusse lõikamist ja liigse vedeliku väljajuhtimist. Reye sündroomiga patsiendid paigutatakse tavaliselt intensiivravi osakonda (ICU). haiglas ja jälgitakse süvenevate neuroloogiliste ja metaboolsete probleemide suhtes. Haiglas olles on raske ennustada, millised patsiendid paranevad täielikult ja millised saavad ajukahjustusi. Siiski on kõige suurem ajukahjustuse risk (umbes 30% tõenäosus) neil patsientidel, kellel tekivad krambid ajuturse tõttu.
7
Säilitage elektrolüütide tase ja vältige sisemist verejooksu. Kui ajuturse on kontrolli all, peavad arstid tagama ka elektrolüütide (elektriliselt laetud mineraalide) sisalduse veres, sest vedeliku vähendamine kehas diureetikumidega võib elektrolüüte kahandada. Elektrolüüte on vaja selleks, et kontrollida vedeliku liikumist rakkude vahel ja võimaldada elektrilistel signaalidel liikuda närvides. Intravenoosseid vedelikke, mis koosnevad glükoosist (energia saamiseks) ja elektrolüüdi lahusest, manustatakse tavaliselt haiglas veenisisese (IV) toru kaudu. Samuti on vaja ravimeid, et vältida maksa talitlushäiretest ja kõrvalekalletest tingitud sisemist verejooksu. Sellisena manustatakse kaugelearenenud Reye sündroomiga patsientidele tavaliselt K-vitamiini ning ekstra plasmat ja trombotsüüte. Ravimeid võib kasutada ka krampide ennetamiseks või raviks. Reye tõbe põdevatel inimestel on muudeks muredeks metaboolsete probleemide kõrvaldamine, kopsude, neerude või seedetrakti tüsistuste ennetamine ning südameseiskuse (südameseiskuse) ennetamine ja ennetamine.