Depressioon on tõsine vaimse tervise probleem. Depressiooni all kannatavad inimesed vajavad tuge ja professionaalset abi. Kui kahtlustate, et kellelgi on depressioon, tuleb otsida mitmeid märke. Pöörake tähelepanu mis tahes muutustele käitumises. Inimene võib vähem magada, vähem süüa või kaalust alla võtta. Jälgige meeleolu muutusi. Depressiooniga inimene võib kannatada meeleolumuutuste ja keskendumisraskuste all. Kui arvate, et keegi kaalub enesetappu, otsige kindlasti professionaalset abi.
1
Jälgige naudingu kaotust. Anhedoonia ehk naudingu kaotus igapäevastes tegevustes on depressiooni tavaline sümptom. Jälgige märke, et keegi ei tunne enam naudingut tegevustest, mida ta kunagi nautis. Saate seda märgata peenelt. Näiteks võib formaalselt sotsiaalne inimene keelduda kutsetest välja minna. Töökaaslane, kes varem alati oma laua taga muusikat kuulas, võib äkki vaikides töötada. Inimene, kes oli alati arvutis, võib selle kasutamise järsku lõpetada. Samuti võite märgata, et inimene näib suure osa ajast lihtsalt mahavajunud või neutraalne. Keegi ei pruugi enam nii palju naeratada ega naljade üle naerda. Sõber ei pruugi seltskondlikel üritustel tunduda õnnelik või väga kohal.
2
Pöörake tähelepanu pessimismile. Depressioon põhjustab sageli pessimistlikku üldist ellusuhtumist. Kui keegi äkki näib sageli halvimat eeldavat, võib süüdi olla depressioon. Kuigi üks või kaks päeva kestev pessimism võib olla lihtsalt halb tuju, võib pikaajaline pessimism viidata depressioonile. Mõnikord võib see olla ilmne. Depressiooni all kannatav inimene võib öelda selliseid asju nagu: “See on lootusetu.” Pessimismi märke on aga sageli raske tabada. Depressiooniga inimene võib tunduda pigem realistlik kui pessimistlik. Näiteks kui keegi on depressioonis, võib ta öelda midagi sellist: “Ma õppisin selle testi jaoks nii kõvasti, kuid kahtlen, kas saan korraliku hinde.” See võib tunduda nii, et inimene vaatab olukorda lihtsalt pragmaatiliselt. Kui aga selliseid väiteid tehakse sageli, võivad need viidata depressioonile. Kui inimene näib mitu nädalat püsivalt pessimistlik, võib see viidata depressioonile.
3
Otsige sunnitud õnne. Sunnitud õnn viitab sellele, et keegi teeb teiste jaoks rõõmsa näo. Inimene võib eitada, et kõik on valesti, ja käituda tavapärasest optimistlikumalt. Seda maski ei saa aga säilitada. Selle tulemusena võib keegi, kes teeskleb õnne, teistest eemale tõmbuda, kartes saada teada. Kuigi inimene võib tunduda rõõmsameelne, võite muretseda, et midagi on valesti. Sõber võib neid nähes alati naeratada, kuid märkate neid eemale tõmbumas. Võite aru saada, et keegi, kes tundub õnnelik, keeldub väljaminekukutsest, saadab harva tekste ja telefonikõnesid ning käitub muul viisil viisil, mis isoleerib teda teised.Kui need mustrid kestavad kauem kui paar päeva, võib see viidata depressioonile.
4
Jälgige meeleolumuutusi. Depressiooniga inimestel võivad olla muutlikud emotsioonid. Tavaliselt lõdvestunud inimene võib ootamatult suure osa ajast tujukas tunduda. Meeleolukõikumised on väga levinud näitaja, et keegi on depressioonis. Keegi võib depressioonis olla ärrituvam ja vaenulikum. Näiteks võib depressiooniga sõber sulle otsa teha, kui ta mõne minuti mõne seltskondlikule sündmusele hilineb. Depressiooniga inimene võib olla väga madala iseloomuga. Näiteks võib töökaaslane kiiresti ärrituda, kui teile kontoris midagi selgitab. Kui seda juhtub vaid korra või kaks, võib inimesel olla lihtsalt halb päev. Kui aga selline käitumismuster mõnda aega jätkub, võib see viidata depressioonile.
5
Vaadake, kas inimesel on raske keskenduda. Depressioon võib meele negatiivsete mõtetega ummistada. See raskendab keskendumist. Kui keegi põeb depressiooni, võite märgata tootlikkuse langust. Depressiooniga võivad keskendumisprobleemid sageli mõjutada sotsiaalset ja tööelu. Depressioonis sõber võib raskusi vestluse hoidmisega. Depressiooni all kannatav üliõpilane võib ootamatult paberite esitamisega hiljaks jääda või üldse mitte. Tähtaegadest möödalaskmine ja kohustuste eiramine on samuti tavaline näitaja, et kellelgi on raskusi keskendumisega. Kui tavaliselt täpne töökaaslane jätab koosolekutelt ja aruannetest ilma, võib see olla depressiooni märk.
6
Olge valvas äärmise süütunde suhtes. Depressiooniga inimesed võivad tunda end süüdi. Süütunne oma elu kõigi aspektide pärast võib olla depressiooni näitaja. Kui märkate, et keegi väljendab palju süüd, eriti tühiste asjade pärast, võib see inimene olla depressioonis. Isik võib väljendada süüd mineviku ja praeguste vigade pärast. Näiteks: “Ma tunnen end nii halvasti, et ma ei teinud ülikoolis rohkem tööd. Oleksin tänasel koosolekul paremini hakkama saanud. Ma viin kogu ettevõtte alla.” Depressiooni kogeval inimesel võib ka halb olla oma emotsioonid või eksistents. üldine. Nad võivad vabandada, et nad ei ole head sõbrad, või tunda vajadust vabandada, et tunnevad end halvasti.
7
Pöörake tähelepanu une muutustele. Depressioon põhjustab sageli muutusi kellegi unetsüklis. Depressiooniga inimesel võib olla raske magada või magada liiga palju. Kellegi teise unegraafiku kohta võib olla raske teada saada, kuid kuulake kõiki üksikasju, mida nad jagavad, või käitumise muutusi, mis viitavad uneprobleemidele. Lihtsaim viis unehäiretest teada saada on see, kui keegi jagab teavet teiega. Keegi võib näiteks kurta, et magab liiga vähe või magab liiga palju. Muutused käitumises võivad samuti hoiatada uneharjumuste muutumisest. Kui keegi näib päeva jooksul nüri või udune, võib tal olla raskusi magama jäämisega. Kui toakaaslane, romantiline partner või pereliige tundub ootamatult palju magavat, võib ta olla depressioonis. Pidage meeles, et paljud tegurid, sealhulgas füüsilised vaevused , võib viia uneharjumuste muutumiseni. Otsige pikaajalisi muutusi uneharjumustes, mis tekivad koos teiste depressiooni sümptomitega.
8
Pange tähele söögiisu muutusi. Depressiooniga inimesed võivad stressiga toimetulemiseks liiga palju süüa. Samuti ei pruugi neil olla isu ja nad söövad seetõttu vähem. Kui keegi sööb üles, võite märgata, et ta näksib sagedamini ja sööb suuremaid eineid. Näiteks võib teie toakaaslane ootamatult mitu korda päevas välja võtta. Kui keegi sööb liiga vähe, võib ta sageli söögikordi vahele jätta. Võite märgata, et näiteks depressiooni all kannatav töökaaslane lõpetab lõunasöögi.
9
Mõelge, kuidas inimene kasutab narkootikume või alkoholi. Ainete kuritarvitamine võib olla depressiooni peamine näitaja. Kuigi kõigil depressiooni all kannatavatel inimestel ei teki ainete kuritarvitamise probleeme, tekivad paljud. Ei ole harvad juhud, kui depressiooniga inimene hakkab ohtralt jooma või muid meelelahutuslikke uimasteid tarvitama. Kui elate koos depressioonis inimesega, võite märgata, et ta kasutab aineid sagedamini. Näiteks hakkab teie toakaaslane enamikul õhtutest jooma, sealhulgas õhtuti enne tunde. Samuti võite märgata, et töökaaslane või sõber kasutab rohkem aineid. Töökaaslane võib ootamatult teha sagedasi suitsupause. Sõber võib soovida väga sageli väljas joomas käia ja joob tavaliselt liiga palju.
10
Otsige kaalu muutusi. Söögiisu ja aktiivsuse taseme muutuste tõttu ei ole kehakaalu muutused harvad, kui keegi põeb depressiooni. Seda sümptomit on sageli kõige lihtsam märgata. Depressioon võib kuu aja jooksul põhjustada kehakaalu muutust kuni 5%. Depressiooni korral võib keegi kaalust alla võtta või juurde võtta. Kui märkate, et keegi on hiljuti kaalus juurde võtnud või kaotanud ja sellega kaasnevad muud sümptomid, võib sellel inimesel olla depressioon.
11
Pöörake tähelepanu surmast rääkimisele. Kui keegi on suitsiidne, võib ta äkki sagedamini rääkida surmast. Võite kuulda kedagi sageli surma üle mõtisklemas ja seda teemat sageli tõstatamas. Nad võivad näiteks alustada vestlust selle üle, kas on olemas hauataguse elu. Äärmuslikel juhtudel võib enesetapu sooritaja öelda midagi sellist: “Ma soovin, et oleksin surnud.”
12
Kuulake negatiivseid väiteid. Suitsiidne inimene võib olla enda ja maailma suhtes väga negatiivne. Võite märgata, et nad ei usu, et asjad muutuvad, ja räägivad sellest sageli. Neil on üldine lootusetuse tunne. Suitsiidne inimene võib öelda selliseid asju nagu “Elu on liiga raske” või “Sellest olukorrast pole väljapääsu” või “Ma ei saa midagi teha, et asju paremaks muuta.” Samuti võivad nad olla enda suhtes väga negatiivsed. Võite kuulda selliseid asju nagu “Ma olen kõigile koormaks” või “Sa ei peaks minuga tegelema”.
13
Jälgige, et keegi saaks oma asjad korda. See on suur punane lipp. Keegi võib võlgade tasumiseks ületunde teha. Samuti võivad nad ootamatult tahta oma tahte korda saada. Samuti võite märgata suitsidaalset inimest, kes annab ära väärtuslikku vara.
14
Kuulake konkreetse enesetapuplaani arutelusid. Üks kõige ohtlikumaid märke enesetapukavatsusest on see, kui kellelgi on plaan. Kui keegi üritab hankida surmavat relva või ainet, võib ta olla enesetapuline. Samuti võite leida neid kirjutamas midagi, mis näeb välja nagu enesetapukiri. Kui kellelgi on tegelikult enesetapuplaan, on see väga ohtlik. Peaksite viivitamatult teavitama hädaabiteenistust. Inimese elu võib olla ohus.
15
Käituge õigesti, kui arvate, et keegi soovib enesetapu. Kui kahtlustate, et keegi soovib enesetapu, on oluline tegutseda. Enesetapumõtted on meditsiiniline hädaolukord ja nendega tuleb ka sellistena tegelda. Ärge jätke kedagi, keda kahtlustate enesetapumõttes, üksi. Kui inimene üritab end kahjustada, helistage numbril 9-1-1 või oma piirkonna hädaabiteenistustele. Samuti peaksite võimalikult kiiresti hoiatama oma pereliikme või sõpra. Kui te pole inimesega koos, paluge tal helistada riiklikule enesetapu vihjeliinile numbril 800-273-TALK (800-273-8255). Kui asute väljaspool Ameerika Ühendriike, otsige samaväärset teavet oma riigis. Näiteks Ühendkuningriigis saavad nad helistada numbril +44 (0) 8457 90 90 90. Suitsiidne inimene vajab professionaalset sekkumist niipea kui võimalik. Oluline on need terapeudi või nõustaja juurde viia. Suitsiidne inimene võib vajada ajutiselt haiglaravi.
16
Rääkige inimesega. Kui kahtlustate, et kellelgi on depressioon, andke talle võimalus sellest rääkida. Kuigi on vaja professionaalset abi, võib abi olla ka lihtsalt rääkimisest. Depressiooniga inimene vajab lähedaste tuge. Rääkige oma murest inimesega. Võite alustada sõnadega: “Ma olen märganud, et olete viimasel ajal kummaliselt käitunud ja olen veidi mures.” Käsitlege taktitundeliselt kõiki teid puudutavaid sümptomeid. Näiteks: “Tundub, et olete viimasel ajal väga väsinud. Ma tean, et see võib olla mis tahes põhjusel, aga kas tunnete end hästi?” Andke inimesele teada, et olete valmis aitama. Öelge midagi sellist: “Kui soovite sellest rääkida, kuulaksin alati hea meelega.”
17
Julgustage neid otsima professionaalset abi. Sa ei saa üksi aidata kedagi, kellel on depressioon. Püüdke kutsuda inimest psühhiaatri või terapeudi poole, et probleem lahendada. Vaja võib olla nõustamist või ravimeid. Võite pakkuda neile abi oma piirkonnas terapeutide leidmisel. Kui olete veel koolis, võite suunata nad ülikoolilinnaku nõustamiskeskusesse.
18
Öelge neile, et olete valmis pakkuma jätkuvat tuge. Depressiooniga inimesed vajavad jätkuvat tuge. Andke inimesele teada, et olete valmis ta kohtumistele sõidutama, aidake tal oma ajakava järgida ja pakkuge muid vahendeid, mis muudavad nende elu lihtsamaks, kui ta kannatab depressiooni käes. Pidage siiski meeles, et te ei saa seda lahendada kellegi teise probleeme. Kuigi saate tuge pakkuda, on inimesel siiski vaja professionaalset abi otsida.