Saate oma nime anagrammida, paigutades kõik tähed ümber sõna või fraasi moodustamiseks. Näiteks saab nime Mary tähed ümber paigutada, et moodustada sõna “armee”. Anagrammaatik on isik, kes on spetsialiseerunud anagrammide loomisele. Kvalifitseeritud anagrammaatik loob teie nimest või sellise anagrammi, mis paljastab teie kohta midagi, näiteks teie tööd või isiksust. Popmuusiku ja tantsija Madonna Louise Ciccone’i nime nutikas sugulaskanagramm võiks olla “üks lahe tantsumuusik”.
Enamik anagrammatikuid kasutab teie nime anagrammimiseks pliiatsit ja paberit või tähte. Teie nime täiuslik anagramm kasutab iga tähte, isegi kui see esineb rohkem kui üks kord. Kui teie nimi sisaldab kahte o-tähte, peaks tulemuseks olev anagramm sisaldama ka sama numbrit. Anagrammi, mis ei kasuta ära iga algnimetuse tähte, peetakse ebatäiuslikuks.
Kui proovite oma nime anagrammida, tuleb meeles pidada mitmeid asju. Anagramm peaks sisaldama otsest viidet või kommentaari teie või selle teema kohta. Liiga ebaselge anagramm ei pruugi olla arusaadav. Grammatiline korrektsus ja huumor võivad samuti parandada katset oma nime anagrammida. Tavaliselt välditakse kirjavahemärke, nagu hüüumärke ja vahemärke.
Anagrammide loomisel on paljudes keeltes pikk ajalugu. Varaseimad tõendid anagrammide kohta on leitud kolmandal sajandil eKr Aleksandrias elanud kreeka luuletaja Lycophroni loomingust. Ta lõi Ptolemaiose ja kuninganna Arsinoe nimede anagrammid. Ptolemaiosest sai apo melitos ehk „meest valmistatud”, viide kuninga lahkele loomusele.
Hiljem, kuuendal sajandil eKr, arvatakse, et Pythagoras uuris anagramme varjatud tähenduste leidmiseks. Arvamust, et anagrammid võivad paljastada inimese saatuse või tuleviku, jagasid ilmselt ka Platon ja Aleksander Suur. Ööl enne seda, kui Tüürose linn Aleksandri kätte langes, olevat vallutaja unistanud saatarist. Satyrose anagramm, kreekakeelne sõna, mis tähistab satüüri, on sa tyros ehk “Tüüros on sinu”.
Usk anagrammide ennustavasse jõusse püsis kogu keskaja ning 17. ja 18. sajandi lõpuni. Anagramme saab kasutada ka isiku identiteedi varjamiseks või teabe varjamiseks või kaitsmiseks. Näiteks Roger Bacon tuvastas ühe püssirohu koostisosa ainult anagrammi kujul. Ilukirjanduse vallas kasutas autor Dan Brown anagramme, et hoida oma romaani “Da Vinci kood” lugejaid aimamas. Ta kasutab Leonardo da Vinci nime anagrammina väljendit “O, drakooniline kurat”.
Kuulsate inimeste nimedest anagrammide tegemine tuli moes 19. sajandiks. Lewis Carroll lõi mõned kuulsad näited, sealhulgas Florence Nightingale’i anagrammi “Lenda, rõõmusta ingel”. Samuti lõi ta William Ewart Gladstone’i nime tähtedest anagrammi “metsik segaja tähendab hästi”.
Nüüd on arvutiprogrammi abil võimalik oma nime anagrammida. Selliseid programme saab Internetist tasuta osta või alla laadida. Need programmid võivad luua paljude anagrammide loendi väga kiiresti, kuid paljud neist on mõttetud. Tarkvara kasutamine anagrammi loomiseks eemaldab vaieldamatult sellest keelemängust inimliku leidlikkuse ja loovuse elemendid, kuid algse nimega seotud anagrammi leidmine võib siiski olla rahuldav.