Tihti õpetatakse koolis kirjandustundides lähilugemist. Lähedal lugemise kunsti valdamine võimaldab teil paremini tegeleda kõigega, mida loete. Eesmärk on kriitiliselt mõelda ja arendada sügavamat arusaamist tekstist endast ja selle suhetest teiste tekstidega ning suuremate filosoofiliste küsimustega.
1
Lugege ilma taustast arusaamiseta. Kui lõpetate lugemise, alustate tekstist endast. Kuigi võite olla autoriga juba tuttav, peate põhjaliku lugemise jaoks kõigepealt vaatama teksti eraldi. Proovige jätta kõrvale kõik, mida teate teksti ajaloo või tausta kohta. Vähemalt esimestel lugemistel ärge arvestage midagi väljaspool teksti. Kui tekst on lühike, on parem seda lugeda vähemalt 3 või 4 korda. Lugege see üks kord läbi, nagu tavaliselt, et aru saada. Seejärel olete valmis põhjalikku lugemisse sukelduma.
2
Määrake peamised ideed või teemad. Pärast kiiret läbilugemist peaks teil olema üldine ettekujutus, millest äsja loetud tekst räägib. Võib-olla soovite üles kirjutada paar sõna, mis kirjeldavad just loetu põhiideed või teemat. Samuti võite märgata konkreetset pilti või ideed, mis korduvad kogu tekstis. Korduval pildil võib olla sümboolne tähendus. Pange need ka tähele.
3
Lugedes tehke märkmeid. Kui tekst on lühike, saate teise läbilugemise ajal märkmeid teha. Kui see on pikk, saate esimest korda lugedes märkmeid teha. Liikuge aeglaselt ja lisage lugemise ajal tekstile märkused, tõmmates alla võtmesõnad ja tehes veeristele märkmeid. Kui miski on teie jaoks segane või pole mõtet, pange rea kõrvale küsimärk. Samuti võite soovida üles kirjutada mõtte või küsimuse, mis teil selle kohta tekkis. Tehke veeristele (või eraldi paberilehele, kui loete raamatukogu raamatust) märkmeid, et arutada oma mõtteid ja reaktsioone tekstile. lugeda. Mõelge endast nagu vestluses teksti autoriga. Olge ettevaatlik, et mitte liiga palju esile tõsta ega alla kriipsutada. Kui leiate end mõttelt, et kõik on oluline, peatuge ja lugege see uuesti läbi, et leida töö eesmärk, enne kui asute märkusi tegema.
4
Jälgige oma reaktsiooni tekstile. Lugedes tekitab tekst teatud tunde. Jälgige, kuidas tekst teid tekitab, ja uurige, miks tekst teid nii mõjutab. Samuti võite teha märkmeid, kui see toob teie enda elus midagi esile. Näiteks kui loete lõiku noorest naisest, kes õpib esimest korda ülikoolis, võib see esile tuua mälestusi teie enda esimestest koolipäevadest. Olenevalt sellest, kuidas see kogemus teie jaoks oli, võib see lõik tekitada igatsustunnet, ärevust või nostalgiat. Mõned loetud lõigud võivad teie usuliste, poliitiliste või eetiliste tõekspidamiste tõttu tekitada viha või pahameelt. Pange tähele ka neid. Hiljem, kui asetate teose konteksti, saate hinnata autori kavatsusi või põhjuseid, miks need lõigud töösse kaasati.
5
Otsige üles sõnad, mida te ei tea. Sõna tähenduse äraarvamine võib teie tekstist arusaamise hävitada. Eriti kui loete midagi, mis on kirjutatud sadu aastaid tagasi, võib kasutatud sõnadel olla erinev tähendus kui praegu. Täpsustage tähendus kindlasti töö konteksti alusel. Mõnel sõnal võib olla ka erinev tähendus olenevalt kontekstist, milles neid kasutatakse. Mõnes distsipliinis, nagu sotsioloogia või õigusteadus, võite kohata levinud sõnu, mis on tegelikult kunstiterminid, millel on selles valdkonnas eritähendus. Hoidke sõnade loendit, mida peate otsima, et saaksite sellele hiljem viidata. See võib aidata teil ka oma sõnavara suurendada.
6
Sõnastage oma esialgne reaktsioon tekstile. Sel hetkel reageerite üldiselt tekstile tervikuna. See võib teile meeldida või mitte meeldida või teil võib olla teema suhtes emotsionaalsem reaktsioon. Mõnel juhul võite avastada, et teile meeldis lugeda midagi, mis teid tavaliselt ei huvitaks. Võite kasutada deduktiivset, induktiivset arutluskäiku või mõlema segu. Võtke teadmiseks oma protsess ja oma arutluskäigu põhjused, kui kaalute, kuidas tekstile või selle osadele reageerida. Süvenege oma reaktsioonidesse ja mõelge, miks reageerisite nii. Näiteks võisite olla teemaga isiklikult seotud. See võib olla midagi, millest teate palju või teil on tugevad tunded. Kui teie reaktsioon põhineb millelgi väljaspool teksti, näiteks teie isiklikel tunnetel või veendumustel, võiksite selle teksti enda analüüsimise ajaks kõrvale jätta. Saate selle juurde hiljem tagasi tulla, kui paned teose konteksti.
7
Hinda teksti vormi ja struktuuri. Kui vaatate kirjatüki põhivormi ja ülesehitust, mõelge, kuidas see loo jutustamist mõjutab. Küsige endalt, kas lugu oleks saanud rääkida mõnes muus vormingus ja kuidas oleks saanud seda rääkida teisest vaatenurgast. Näiteks võite olla lähedal eepilise luuletuse lugemisele. Luuletus jutustab lugu, kuid tõsiasi, et see on kirjutatud pigem luules kui proosas, võib lugu pigem halvendada kui täiustada. Samuti võiksite kaaluda, kas see konkreetne vorm või struktuur on ebapopulaarne või ebatavaline. Kui tekst on kirjutatud mõnes haruldases vormis, võib see muuta selle vähem juurdepääsetavaks ja halvendada lugu või sõnumit, mida autor üritab edasi anda. Arvestage ka võimalikke häireid või erinevusi autori vormikasutuse ja traditsioonilise vormi vahel. Kõik kõrvalekalded standardist võivad olla mõeldud teatud tooni andmiseks või võivad need täita kirjutise enda eesmärki. Kui märkate neid kõrvalekaldeid, mõelge, kas need aitavad tükki või teevad haiget.
8
Kirjeldage autori kirjutamisstiili. Suurepärastel autoritel on selge isiklik stiil, mille nad oma töösse toovad. Peale selle võib konkreetne stiil sobida rohkem ühte tüüpi lugudele kui teisele. Kirjavahemärgid, lause pikkus ja lõigu struktuur on kõik osa kirjaniku stiilist. Näiteks Ernest Hemingway kirjutas otseseid ja sisutihedaid lauseid. Tema kirjutamisstiil sobis hästi tema kirjutatud tegevusterohketele lugudele. Selline kirjutamisstiil ei pruugi aga armuloos kuigi hästi toimida. Oletagem, et autori kirjutamisstiili kõik aspektid valiti hoolikalt ja tahtlikult nii, et see teeniks lugu tervikuna. Küsige endalt, kuidas stiil töötab teose teema ja teemaga.
9
Otsige tekstist mustreid. Luuletajad ja ilukirjanduslikud prosaistid kasutavad teose teemade tugevdamiseks või konkreetsete detailide esiletõstmiseks tõenäolisemalt mustreid ja kordusi. Mustreid saab kasutada ka lugejas teatud meeleolu esilekutsumiseks. Kui tuvastate mustreid, küsige endalt, miks autor just seda mustrit kasutas. Hinnake, kas see täidab tegelikult autori kavandatud eesmärki või häirib tähelepanu. Samuti võite märgata mustreid mitteilukirjanduses, mis on seotud konkreetse eseme või sündmusega, mis ikka ja jälle esile kerkib.
10
Hinnake autori sõnavaliku mõju. Kõigist kirjaniku tööriistakastis leiduvatest tööriistadest võib sõnavalik olla kõige võimsam. Eelkõige siis, kui autor on kasutanud ebaharilikku või arhailist terminit, mõelge, miks valiti just see sõna mõne muu sõna asemel. Oletagem näiteks, et loete lähedalt lõiku, mille peategelane on raamatukogusse sisenenud. Autor nimetab riiulitel olevaid köiteid pigem “toomideks” kui “raamatuteks”. See sõna tekitab enamiku lugejate peas hoopis teistsuguse pildi. Küsige endalt, kas see pilt on kooskõlas raamatu enda üldise tundega. Dialoogis kasutatavaid sõnavalikuid ja keelt kasutatakse tegelaste loomiseks ja nende isiksuse kohta midagi rääkimiseks. Hea kirjatüki puhul ei räägi tegelased kõik ühtemoodi. Neil kõigil on oma rütm ja verbaalsed tikid, nagu päris inimestel. Mõelge sellele, kuidas tegelaste keel aitab neist tegelastest isiksusi kujundada ja kas tegelased on dünaamilised või tasased.
11
Süntaksi esiletõstmiseks lugege ette. Süntaks on üldiselt viis, kuidas kirjatükk grammatikat ja kirjavahemärke kasutades paigutatakse. Märkad seda rohkem valjusti lugedes kui vaikselt lugedes. Lõigu ette lugemine annab teile parema tunnetuse sõnade rütmist ja kulgemisest. Pöörake kindlasti tähelepanu kirjavahemärkidele, et teaksite, millal pausi teha. Kui märkate ebatavalisi lauseehitusi, mõelge, millist mõju see lugejale avaldab. Samuti võite märgata järsku muutust lause struktuuris, näiteks ühesõnaline lause. Tavaliselt on muudatuse eesmärk millegi rõhutamine või teie tähelepanu juhtimine. Mõelge, millele teie tähelepanu köidab ja miks see võib olla oluline.
12
Mõelge, millisest vaatenurgast lõik jutustatakse. Eriti kui loed luulet või ilukirjandust, räägib keegi sulle lugu. Kes ja miks seda lugu räägib ning millised on nende piirangud, võib mõjutada lugu ennast. Kui loete lugu, mis on kirjutatud esimeses isikus, mõelge jutustajale ja tema põhjustele, miks ta seda lugu jutustab. Eraldi loo aspekte, mida nad teaksid loo teistest osadest, mis on vaid jutustaja oletused või oletused. Küsige endalt, kas jutustaja on usaldusväärne ja miks või miks mitte. Kui loete midagi, mis on kirjutatud kolmandas isikus, tehke kindlaks, kas jutustaja on piiratud või kõiketeadev. Kui teil on kõiketeadja kolmanda isiku jutustaja, kaaluge, kas kõigi tegelaste sisemiste mõtete ja motivatsiooni tundmine aitab või takistab lugu. See võib aidata teie analüüsil ette kujutada jutustatavat lugu teisest vaatenurgast. Näiteks, mille poolest erineks “Suure Gatsby” lugu, kui seda räägitaks Daisy vaatenurgast?
13
Küsige küsimusi, et avastada sügavam tähendus. Küsimused, mis algavad sellest, kuidas ja miks, on teie kõige väärtuslikumad küsimused, kui uurite teksti põhjalikumalt lugedes. Ärge võtke midagi eeldatult ega usaldage seda lihtsalt sellepärast, et autor (või jutustaja) seda teile ütles. Ärge muretsege nendele küsimustele õige vastuse saamise pärast. Kuigi tekstil võib olla üldtunnustatud (või isegi üldtunnustatud) tõlgendus, ei ole see ainus õige tõlgendus, kui saate oma tõlgendust tekstist pärineva teabega toetada. Teil võib olla juurdepääs autori tõlgendus ja see, mida nad teie loetud teksti kirjutades kavatsesid. Siiski pole autori tõlgendus ainus tõlgendus. On täiesti õigustatud, et saate tekstist midagi muud, kui autor kavatses.
14
Määrake autori eesmärk. Igal autoril, kes istub maha, et kirjutada midagi – olgu see siis mitteilukirjanduslik teos, luuletus või ilukirjandus –, on selleks põhjus. Neil on teavet, mida nad soovivad teile edastada, või lugu, mida nad tahavad rääkida. Mõnikord on autori tegelik eesmärk kirjutises endas varjatud. Näiteks võivad ilukirjanikud kasutada allegooriat või satiiri, et teha poliitiline seisukoht või öelda midagi ühiskonna kohta.
15
Uurige autori tausta. Autori ja kirjutamisperioodi mõistmine aitab teil teksti paremini analüüsida ja teiste teostega konteksti asetada. Autori taust võib olla oluline teie enda reaktsiooni hindamisel teosele. Näiteks võivad ajaloolised hoiakud soo, seksuaalsuse ja religiooni kohta tunduda tänapäeva lugejatele kummalised või isegi solvavad. Autori tausta uurides peaksite proovima ka välja selgitada, milliste teiste autoritega nad olid seotud. Võib-olla soovite lugeda mõnda nende teiste autorite tööd, et paremini mõista, kuidas teie autori stiil arenes ja arenes.
16
Otsige seoseid muude asjadega, mida olete lugenud. Erinevad kirjatükid laenavad sageli ideid, pilte ja teemasid teistelt varem ilmunud teostelt. Kui loete midagi hiljuti kirjutatud, võite leida seoseid ka filmide või telesaadetega. Mõelge nende seoste taga olevale eesmärgile. Mõelge, kas seos tekkis autori tahtlikult või oli see lihtsalt kaudne. Mõnikord loovad autorid otsetee kaudu ühenduse juba olemasolevate teostega, et luua lugeja meeles teatud meeleolu või kujutluspilt. Näiteks kui loete lühikest lugu hullust teadlasest, kes kavandab teemaparki, võib üks tegelastest mainida Jurassic Parki. Eeldades, et olete Jurassic Parkiga tuttav, on teie peas juba väljakujunenud pilt, mida autor ei pidanud nullist looma.
17
Seostage tekst suuremate filosoofiliste küsimustega. Lähedal lugemiseks mõeldud tekst on tavaliselt selline, mis räägib eksistentsi ja inimseisundi konkreetsest aspektist. Kui olete teksti endasse süvenenud, tooge see tagasi maailma ja mõelge, mida see inimeste mõistmisele kaasa aitab. Küsige endalt, mille üle tekst tervikuna paneb teid mõtlema või imestama. Mõnel juhul võib juhtuda, et pärast teksti lugemist jääb teil rohkem küsimusi kui vastuseid. Kui teie ülesandeks on kirjutada tekstist essee või muu artikkel, võib selline laiaulatuslik mõtlemine teid aidata. leidke oma paberile teema.