Haavade (enamasti väikesed kriimustused) sulgemine ja ravimine on esmaabi andmise suhteliselt tavaline osa. Haava edukaks sulgemiseks peab teil olema esmaabikomplekt. Puhastage haav veega, eemaldage mustus ja muu praht ning siduge haav marli või sidemega. Kui ravitav haav on tõsine, peaks teie peamine prioriteet olema verejooksu peatamine ja erakorralise abi saamine.
1
Suruge väikesele haavale õrnalt. Haarake kiiresti puhas riie, rätik või marlitükk ja vajutage haavatavale kohale õrnalt. Hoidke seda seal 3 minutit või kuni verejooks peatub, väikese kriimustuse või haava hüübimiseks kulub 25–30 sekundit, suurema haava puhul aga kauem. Kui rätik või marli on selle protsessi käigus verest läbi imbunud, asetage sellele veel üks imav kiht. Ärge eemaldage esimest kihti küllastunud marli, kuna see rebib maha moodustunud kärna ja avab haava uuesti. Esimese haavale kinnitatud marli või lapi kihi eemaldamiseks valage marlile steriilne vesi, nii et see ei hakkaks uuesti veritsema. Peske alati käsi enne esmaabi andmist, eriti kui tegelete haavaga. lahtine haav. Kui teil on käepärast nitriilist meditsiinilised kindad, pange need kätte enne esmaabi andmist.
2
Peatage verejooks. Verejooksu täielikuks peatamiseks peate mõne minuti rätikut või marli paigal hoidma. Väiksema kriimustuse või kriimustuse korral lakkab verejooks tavaliselt kohe pärast lõike tegemist.
3
Eemaldage haavast kõik prahid. Kui verejooks on peatunud, peate väikesest haavast eemaldama mustuse või prahi. Eemaldage pintsettide abil õrnalt kõik väikesed kivid või mullatükid, mis võivad paljastunud liha sisse kinni jääda. Siinkohal on õige jätta haavale mustusetäpid, kuna need loputatakse vee peale valades välja. Arvestage, et see võib põhjustada haav uuesti veritsemist, lihtsalt vajutage 3 minutit, et haav uuesti hüübiks.
4
Puhastage haav jaheda veega. Nüüd, kui haav on mustusest ja prahist puhas, on teie järgmiseks prioriteediks kahjustatud ala puhastamine. Kui olete maja või hoone lähedal, saate vett kasutada segistist või voolikust. Kui ei, loputage haav veepudelist puhta veega. Vee jooksmine piirkonnas 5–10 minutit eemaldab kogu sinna jäänud mustuse ja bakterid. Ärge kunagi kasutage antibiootikume enne, kui haav on puhastatud. Kui teil on neid, kasutage haava paremaks puhastamiseks seepi ja vett.
5
Kandke haavale õhuke kiht antibiootikumikreemi. See kreem tapab kõik haavasse sattunud bakterid ning aitab haaval kiiremini koorida ja paraneda. Kreem tihendab ka haava, muutes selle õhukindlaks. Levinud antibiootikumide kreemide kaubamärgid on Neosporin, Polysporin, A & D salv või Bacitracin. Ärge hõõruge lahtisele haavale alkoholi, vesinikperoksiidi ega joodi. Need antiseptikumid on väga söövitavad ja põletavad haava, põhjustades valu ning võivad isegi aeglustada paranemist ja suurendada armistumist. Need on vastuvõetavad ainult siis, kui haava steriliseerimiseks pole muud võimalust.
6
Tõsise vigastuse korral helistage kiirabi. Igas tõsises meditsiinilises olukorras helistage alati kiirabi pärast esmaabi andmist või selle ajal. Kuigi te ei pea väiksemate kriimustuste ja sisselõigete (sh verevalumid, pindmised lõikehaavad või kerged põletused) korral hädaabiteenistust helistama, on kõige parem olla tõsisemate olukordade korral ettevaatlik. Helistage kiirabile järgmistel juhtudel: luumurrud (eriti kui need on nähtavad läbi naha).Verejooks, mis ei peatu.Vere oksendamine või mis tahes avast väljub suur kogus verd lihaskude paljastub.
7
Eemaldage haavast ainult väikesed löödud esemed. Seejärel suruge veritsevale haavale. Tõmmake objekt aeglaselt välja. Kui rebite selle ootamatult välja, võite torkehaava suurendada või põhjustada täiendavaid koekahjustusi ja verekaotust. Kui lööv objekt on väga suur ja olete mures, et ohver võib eseme eemaldamisel veritseda, jätke see sisse ja proovige löödud objekti stabiliseerida, kuni päästemeeskond saabub ja üle võtab. Ärge laske objektist lahti enne, kui parameedikud on seda käskinud.
8
Vajutage steriilse sidemega tugevalt haavale. Olenevalt haava või torke raskusest peate võib-olla verejooksu peatamiseks üsna tugevalt vajutama verisele alale. Suruge esmaabikomplekti puhta meditsiinilise marlitüki või puhta puuvillase lapiga. Hädaolukorras peate võib-olla kasutama riidetükki või isegi paljaid käsi. Enne mis tahes lahtise lööbe või torkehaavaga suhtlemist puhastage käed kindlasti seebiga. Kui tegemist on hädaolukorraga, võib teil olla aega vaid esmaabikomplektist pärit plastkindad kätte panna.
9
Tõstke vigastatud piirkond südamest kõrgemale. See vähendab haavapiirkonda voolava vere hulka ja peatab verejooksu varem. Kui olete kodus, puhake vigastatud piirkond toolile või diivanipadjale. Kui viibite õues, võite toetada kõrgendatud jäseme kivile või ülestõstetud jakile. Jäseme või kehaosa tõstmise ajal hoidke haavale või torkele survet. Kui teil on väike torkehaav, võib verejooks peagi iseenesest peatuda. Tõsisema lahtise või torkehaava puhul on aga verejooksu kohene peatamine ülimalt oluline.
10
Luumurdude korral hoidke kannatanu liikumist. Kui saate aru, et kannatanul on luumurd (või kui luumurd on selgelt nähtav), öelge ohvrile, et ta jääks paigale. Nad ei tohiks liigutada jäset, kui luud on murtud, vastasel juhul võib luumurd süveneda (või lõikuda ümbritsevasse liha). Kui luud on läbi naha murdunud, peatage enne luumurruga tegelemist verejooks. Enne meditsiinitöötajate saabumist mähkige lahtine luumurd puhta marli või riidega ja hoidke seda stabiilsena.
11
Siduge haav korralikult sidemega. Kui haav on tõsisem kui väike kriimustus, peate esmaabiprotseduuri käigus kandma sideme. Võtke esmaabikomplektist tükk steriilset marli ja asetage see avatud haava kohale. Seejärel kasutage meditsiinilist kleeplinti, et kinnitada marli kõigil neljal küljel. Kui haav on väiksem, kasutage avatud ala katmiseks tavalist sidet. Haava külgede kokkutõmbamiseks võite kasutada Steri-ribasid. kui tegemist on viilutatud lõikega, siis määri peale antibiootikumikreemi või -salvi ning kata marli ja teibiga.
12
Vahetage sageli haava sidet. Kui haav jätkab vähesel määral veritsemist või kui veri imbub läbi marli sideme, peate sideme vahetama. Hoidke haav puhas ja kuiv ning muutke sidet kolm korda päevas nii kaua, kui vaja. Kuni haav veritseb, parandage see uhiuue sidemega koos värske antibiootikumikreemiga.
13
Jälgige haava infektsiooni suhtes. Kui haav on tõsisem kui väike kriimustus, on haavatud isikul oht nakatuda. Torkehaavad on eriti nakkusohtlikud, kuna need paranevad kiiresti ja hoiavad baktereid sees. Kui kahtlustate, et haav võib olla nakatunud, viige haavatu koheselt arsti juurde. Tavalised infektsiooni tunnused on järgmised: Suurenenud turse, Palavik, suurenev valu, punetus või kuumus; haavast ja veenist väljuvad punased triibud on eriti ohtlikud ja vajavad viivitamatut arstiabi, ärge oodake! Torkehaavade korral võib tekkida vajadus teha ka teetanuse süsti.
14
Võimaluse korral varuge esmaabikomplekt. Esmaabikomplekt peaks teil kodus ja autos alati käepärast olema. Võtke see alati kaasa, kui lähete loodusesse matkama, telkima või jalgrattaga sõitma. Tavalised esmaabikomplektid on tavaliselt mõistliku hinnaga saadaval kohalikus apteegis. Kui teie laps tegeleb spordiga või lähete perepuhkusele, on soovitatav kaasa võtta ka esmaabikomplekt.
15
Pange kokku oma esmaabikomplekt. Kui eelistate esmaabikomplekti mitte osta või soovite oma komplekti kohandada, võite osta vajalikud tarvikud toidupoest, apteegist või meditsiinitarvete poest. Veenduge, et kaasas oleks erinevas suuruses sidemed, neosporiin, marli, teip, käärid, pintsetid, alkoholiga hõõrumine (käte või varustuse, mitte haava puhastamiseks), väike pudel steriilset vett ja vatitupsud. Kasulikud võivad olla ka ühekordsed kiirjääpakid. Hoidke kõiki neid elemente koos kergesti avatavas lukuga kotis või plastkarbis, näiteks Tupperware konteineris. Märkige anum selgelt esmaabikomplektina, et seda oleks hädaolukorras lihtne tuvastada.