Afaasia mõjutab inimese suhtlemisviisi. Keegi, kellel on afaasia, teab, mida nad öelda tahavad, kuid nad ei suuda seda öelda viisil, millest inimesed aru saaksid. See võib mõnikord juhtuda pärast seda, kui inimesel on insult ja see võib olla inimese jaoks väga masendav. Rääkimine kellegagi, kellel on afaasia, võib olla keeruline, kuid see pole võimatu. Mõne lihtsa muudatuse tegemine selle inimesega suhtlemises võib aidata teil sõnumit edastada ja teada saada, mida tal on öelda. Olge ettevaatlik, et vältida tavalisi vigu, mida inimesed teevad afaasiaga inimestega suheldes, nagu näiteks temaga maha rääkimine, kõne parandamine või nende ignoreerimine vestlustes.
1
Pöörake inimese tähelepanu enne, kui hakkate rääkima. Tervitage inimest alati tema eelistatud tiitliga, kui sisenete tema tuppa või näete teda, näiteks öeldes: “Tere, härra Abers!” või “Tere, Carla!” Seejärel veenduge, et ta vaataks enne kui midagi muud ütlete. Kui olete kuskil lärmakas, minge vaiksesse tuppa, et rääkida. Lülitage välja kõik, mis võib raskendada kuulmist, näiteks teler või raadio. Istuge või seiske nii, et oleksite näoga inimese poole. Kui inimesel on raskusi kuulmisega, on hea rääkida valjemini kui tavaliselt. Kui aga kuulmine on hea, ärge karjuge ega rääkige suure helitugevusega.
2
Küsige võimalusel “jah” või “ei” küsimusi. “Jah” ja “ei” küsimustele on afaasiaga inimestel sageli lihtsam vastata, seega kasutage neid võimaluse korral. Selleks võib olla vaja küsida rohkem küsimusi kui tavaliselt, et aru saada, mida inimene soovib või vajab. Siiski võib sellest abi olla, kui teil on raskusi nende soovide või vajaduste kindlakstegemisega. Näiteks kui inimene üritab teile midagi öelda, võite alustada lihtsa küsimusega, nagu “Kas sa oled näljane?” või “Kas teil on vaja, et ma teile midagi tooksin? Seejärel täpsustage, mida inimene soovib, lisades “jah” või “ei” täiendavaid küsimusi, nagu “Kas soovite võileiba?” või “Kas sa vajad oma prille?â€
3
Pakkuge valikuid nende valikute lihtsustamiseks. Kui teil on vaja küsida neilt midagi, mida te ei saa vastata “jah” või “ei” küsimusele, on valikute pakkumine parim viis nendega suhtlemiseks. Pakkuge neile 2–3 valikut, et vältida nende ülekoormamist. Näiteks võite küsida midagi sellist: “Kas soovite kanda punast särki või sinist särki?” või “Kas soovite selga kalkuniliha, sinki või rostbiifi teie võileib? Kinnitage alati nende vastus pärast selle andmist. Näiteks kui inimene vastab, et soovib kanda punast särki, öelge: “Punane särk?” ja oodake, kuni ta noogutab või ütleb jah.
4
Kasutage visuaalseid vihjeid, et neil oleks lihtsam oma vajadusi väljendada. Visuaalsed vihjed võivad aidata selgitada, kui te pole kindel, mida inimene küsib või ütleb. Paluge inimesel võimaluse korral kasutada visuaalseid vihjeid, et aidata teil mõista, mida ta soovib või vajab. Mõned viisid, kuidas saate seda teha, on järgmised: Osutamine Piltide joonistamine Käežestide kasutamine Kirjutamine Näoilmete kasutamine
5
Selgitage juhiseid lihtsate sõnadega väikeste sammudega. Selle asemel, et anda inimesele keerulisi juhiseid, katkestage see, mida teil on öelda. Rääkige inimesele ühte asja korraga ja tehke paus pärast iga juhiseid, et anda talle võimalus teavet omastada. Näiteks selle asemel, et öelda: “Kõigepealt aitan sul riietuda ja hommikusööki süüa ning siis on sul arsti vastuvõtule kell 9.00, võite öelda: “Ma aitan sul riidesse panna,” siis tehke paus. Seejärel öelge: “Järgmisena suundume sööklasse hommikusöögile” ja teeme pausi. Seejärel öelge: “Pärast seda lähete kell 9.00 arsti vastuvõtule.”
6
Veenduge, et teie ja isik mõistavad üksteist. Arusaamatused võivad kergesti juhtuda, kui suhtlete afaasiaga inimesega. Kui inimene teile midagi ütleb, tehke talle kokkuvõte tema põhipunktidest ja öelge: “Kas see on õige?” Andke talle võimalus oma seisukohta kinnitada või selgitada. Samamoodi proovige kinnitada, et ta mõistab teid. Näiteks võiksite öelda: “Kas sellel on mõtet?” Proovige veenduda, et olete mõistnud, kuid ärge pingutage seda liiga kõvasti, vastasel juhul võib inimene pettuda. Tehke paus või andke neile rohkem aega, kui tunnete, et nad on ärritunud.
7
Kasutage täiskasvanute keelt ja vältige inimesega maharääkimist. Ärge kunagi kasutage beebikõnet ega rääkige afaasiaga inimesega lapsepäraselt. See on halvustav ja tõenäoliselt häirib neid. Rääkige nendega sama tüüpi keeles, mida räägiksite teiste täiskasvanutega.
8
Laske inimesel endal öeldu lõpetada. Ärge püüdke nendega kiirustada ega lõpetada inimese lauseid nende eest. See on nende jaoks masendav ega anna neile võimalust iseseisvalt rääkimist harjutada. Pidage meeles, et afaasiaga inimesel võib kuluda veidi aega, et end täielikult väljendada. Proovige olla kannatlik, kuni nad seda teevad. Kui teil napib aega, proovige inimesele öelda, et tulete hiljem tagasi, et temaga rääkida, ja veenduge, et teete seda.
9
Julgustage inimest tema püüdlustes rääkida. Kiida inimest ja kinnita, et ta teeb head tööd isegi siis, kui tal on raskusi. See aitab suurendada nende enesekindlust ja motiveerib neid edasi proovima. Kui inimene hakkab suhtlemise ajal pettuma, proovige öelda midagi sellist: “Ma tean, et teate. Proovige mulle edasi öelda” või “Sina läheb suurepäraselt! Võtke aega.â€
10
Kaasake inimene vestlustesse nagu tavaliselt. Ärge ignoreerige neid ega proovige nende eest rääkida. Küsige inimeselt, mida ta arvab, ja andke talle võimalus vestluste ajal rääkida. Kui arutlete mõnel olulisel teemal, küsige neilt oma panust. Näidake neile, et hindate nende arvamust ja soovite kuulda, mida tal on öelda. Veenduge, et võtaksite vestluse ajal inimesega aeg-ajalt ühendust, et veenduda, et ta mõistab. Näiteks võite öelda midagi sellist: “Kas sellel oli mõtet, Charlie?” Lihtsalt olge ettevaatlik, et te seda liiga sageli ei teeks, vastasel juhul võib inimene ärrituda.
11
Kui inimene on liiga pettunud, minge teisele tegevusele. Mõnikord on vestlused liiga masendavad, et inimene saaks neid jätkata. Kui see juhtub, leidke selle inimesega midagi muud või jätke ta rahule, kui ta soovib vaikset aega. Küsige kindlasti neilt, kas nad tahavad puhkust, pööramata tähelepanu oma frustratsioonile. Näiteks võite öelda midagi sellist: “Gregory, kell on 5:00. Kas soovite uudiseid vaadata?” või “Mul on vähe asju teha. Kas sa ei pahanda, kui jätan su mõneks ajaks rahule?â€