Lapsed on tundlikud ja vajavad enesekindluse suurendamiseks stimuleerimist. Enesekindlad lapsed kasvavad suurema tõenäosusega tasakaalukaks ja edukaks. Ergutage laste enesekindlust, kasutades julgustust, tuvastades negatiivset enesehinnangut ja olles heaks eeskujuks. Seda tehes saate aidata neil end enese, oma otsuste ja tegude suhtes enesekindlamalt tunda.
1
Paku lastele tingimusteta armastust ja tuge. Veenduge, et lapsed teaksid, et neid armastatakse ja toetatakse. Lapsed peavad tundma end armastatuna, et neil oleks hea enesekindlus. Öelge oma lastele, et armastate neid tingimusteta. Rääkige neile regulaarselt. Nad peaksid teadma, et teie armastus ei kao lihtsalt halbade tegude või käitumise tõttu. Rääkige oma lastele, et toetate neid, ükskõik mida. Lapsed, kes tunnevad, et täiskasvanud toetavad, on oma tegemistes suurema tõenäosusega enesekindlad ja seiklushimulised. Parandage halb käitumine, kuid öelge kindlasti, et tegu on halb, mitte laps. Halbade asjade tegemine erineb halva lapsena olemisest. Kui laps arvab, et ta on halb, võib tal tekkida halb enesehinnang.
2
Julgustage lapsi uusi asju proovima. Neile ruumi andmine oma huvide ja annete uurimiseks on parim viis enesekindlate laste kasvatamiseks. Uute asjade proovimine paneb lapsed end paremini tundma ja usaldavad oma võimeid. Öelge lastele, et nad prooviksid uusi asju. Nad ei tohiks karta teha midagi teisiti. Tuletage neile meelde, et aitate neid, kui nad seda vajavad. Kaasake nad heade õppimiskogemuste omandamisse, eriti nendesse, mis hõlmavad teisi lapsi, näiteks spordimeeskonnad või vabatahtlike rühmad. Kõik, kus teie lapsed töötavad koos teiste lastega, aitab neil luua enesekindlust. Andke lastele positiivset tagasisidet. Lapsed peavad kuulma vanemate kinnitust oma tegevuse kohta. Andke neile teada, et olete nende üle uhke, et proovite midagi uut, isegi kui see ei õnnestu. Kui julgustate oma last, proovige keskenduda käitumisele, mida soovite rohkem näha, selle asemel, et pakkuda kiitust, mis pole teiega seotud. lapse positiivsed tegevused. Selle asemel, et öelda “Sa oled nii julge!” proovige öelda: “Ma tean, et seda oli hirmus proovida, aga sa tegid suurepärast tööd oma hirmust ülesaamisega!”
3
Suurendage enesekindlust, pannes oma lapsele kohustusi kogu majas. Majapidamistööde kallal töötamine võib anda lastele omaniku- ja vastutustunde. Isegi nii lihtne asi nagu toa koristamine võib anda lastele suuremat enesekindlust. Säilitage korrapärane tööaega. Lapsed saavad kindlustunde, kui nad täidavad oma majapidamistöid, kui see on korrapäraselt planeeritud tegevus. Ajastage oma kodutööd. Ärge koormake oma lapsi majapidamistöödega. Kulutage alla 7-aastaste laste majapidamistöödele vähem kui 10 minutit, 8–10-aastastele lastele 15–25 minutit ja üle kümneaastastele lastele 25–45 minutit. Tehke majapidamistöid enne lõbusat tegevust. See muudab majapidamistööde läbiviimise lihtsamaks ja muudab lõbusa tegevuse lapse jaoks tasuvamaks. Muutke majapidamistööd lõbusaks. Majapidamistööd võivad olla noorematele lastele lõbusad, muutes need seikluseks. Saate teha näiteks oma lastest superkangelasi, kes võidavad kurja kaabaka Chore. Vanemate laste puhul laske neil valida tööaja jaoks muusika, et see kiiremini läheks.
4
Aidake lastel eesmärke seada. Las nad näevad kogu protsessi läbi, et nad saaksid end hästi tunda. Koos pusle kallal töötamine ja viimase osa lõpetamine võib anda neile saavutustunde. Seadke lastele eakohased eesmärgid. Nooremad lapsed vajavad lihtsaid eesmärke, mis on vahetumad, samas kui vanemad lapsed saavad hakkama abstraktsemate eesmärkidega. Arutage eesmärke koostööna, mitte võistlejana. Koostöö eesmärgid on need, kui töötate koos teistega, samas kui konkurentsieesmärgid on eesmärgid teiste vastu. Eesmärgid, mis aitavad õpilastel tunda end rühma osana, annavad neile rohkem enesehinnangut kui need, mis panevad end hästi tundma ainult üksikisikuna. Öelge oma lastele, et nad võitleksid oma eesmärkide eest. Veenduge, et nad ei annaks kergesti alla, vaid jätkake pingutamist. Tagasilöökidega tegelemine aitab tõsta enesekindlust.
5
Edendada kuuluvustunnet. Laske neil tunda, et nad on osa grupist ja kuuluvad teiste omavanuste hulka. Laske neil mängurühmades või eelkoolieas teistega koos töötada. Julgustage lapsi sõpradega mängima. Teistega mängimine tähendab läbirääkimisi ühiste eesmärkide nimel. Sõbrad võivad aidata lastel tunda suuremat kuuluvustunnet, kuna teised hindavad neid. Laske lastel osaleda koolivälises tegevuses. Olgu selleks meeskonnasport, bänd või klubid, kooliväline tegevus paneb lapsed tundma, et nad on osa millestki suuremast ja on teistele olulised. Liituge kunstiga seotud tegevustega. Kunsti- ja muusikatunnid koos teiste lastega võivad muuta nad teistega koos töötades ja mängides enesekindlamaks.
6
Alusta varakult. Lapsed õpivad enesekindlust juba väikesest peale. Töötage oma enesekindluse kallal niipea, kui nad suudavad end eraldiseisva inimesena mõelda. Laske oma lapsel teha valikuid. Andke neile osa toidukorrast valikuvõimalusi. Valikute tegemine võib aidata noorematel lastel enesehinnangut arendada. Laske neil aeg-ajalt “ei” öelda. Nad peavad ennast maksma panema, et näidata, et nad on individuaalne isik. Aidake neid läbi keeruliste olukordade. Kui neil on jagamisega probleeme, juhendage neid seni, kuni nad teistega jagavad. Pärast seda kiitke nende käitumist, kui nad jagavad.
7
Aidake lastel ebaõnnestumisega toime tulla. Ebaõnnestumine on vältimatu, kui lapsed proovivad uusi asju. Julgustage neid kasutama ebaõnnestumist motivatsioonina ja sellest õppima. Paluge neil mõtiskleda ebaõnnestumiste üle ja saada sellest midagi positiivset. Kui neil läks suures testis halvasti, rääkige sellest, kuidas nad saaksid järgmiseks testiks paremaks minna. Ärge mõelge mineviku ebaõnnestumistele, vaid õppige neist. Rääkige nendega, mida “ebaõnnestumine” tähendab. Ebaõnnestumine ei ole lihtsalt võit või kaotus, vaid see on ka osa ettevalmistusest. Pingutamine ja edu puudumine ei ole ebaõnnestumine, vaid mitte pingutada võib olla.Ärge pange midagi peale. Kui nad milleski ebaõnnestusid, võtke see kindlasti arvesse, kuid ärge keskenduge sellele. Lapsed peaksid teadma, et ebaõnnestumine on osa elust. Teadmine, kuidas ebaõnnestuda, on oluline oskus nad peavad õppima. Koostage arenguplaan. Teie lapsel peaks olema selge plaan, kuidas tulevikus ebaõnnestumisi vältida. Seadke edu planeerimiseks selged eesmärgid ja tähtajad.
8
Kinnitage laste tunded. Veenduge, et nad teavad, et nende tunded on väärtuslikud, isegi kui need on negatiivsed haavata või viha tunded. Nad ei tohiks õppida, et teatud tunded pole vastuvõetavad. Vastasel juhul võivad nad oma emotsioonid lämmatada ja tunda end nende pärast süüdi. Kui lapsed on ärritunud, lase neil oma tundeid jagada. Ärge proovige neid segada, kui nad teile oma tunnetest räägivad. Kasutage laste emotsioonidest rääkimiseks positiivset keelt. Ärge pidage emotsioone “headeks” või “halbadeks”. Selle asemel rääkige emotsioonidest kui millestki, mis on loomulik ja osa elust. Pärast oma tunnete jagamist tooge esile positiivsed asjad, mis on juhtunud. Rääkige nendega, kuidas negatiivsetel sündmustel võivad olla positiivsed tagajärjed.
9
Ärge võrrelge last teiste lastega. Laste võrdlemine ümbritsevate inimestega võib tekitada neis halb enesetunne või tekitada neis liigset konkurentsi. Selle asemel julgustage koostööd, mitte teistega võistlemist. Rääkige lastega nende käitumisest iseenesest. Ärge rääkige sellest, kuidas neil läks “paremini” või “halvemini” kui teistel, vaid sellest, kui “hästi” neil läks. Konkurents teistega võib kahjustada laste enesehinnangut. Paluge oma lastel mõelda, kuidas nende käitumine mõjutab. teised. Nad peaksid olema “hea spordiala” kõiges, mida nad teevad. Vältige võistluskõnesid. Kuigi see võib olla lastespordis keerulisem, rääkige oma lapsega, et võistlemine on armastusest ühise tegevuse vastu, mitte “võitmisest” või “kaotusest”. Keskenduge koostööle teistega. Rääkige oma lapsega, et olete hea meeskonnakaaslane, mitte ei ole suurepärane konkurent.
10
Olge teadlik rasketest asjaoludest. Kui laps on hiljuti läbi elanud raskeid sündmusi, võib tal olla probleeme enesehinnanguga. Töötage nendega koos, kui nad püüavad arendada tervet enesehinnangut.Teadke kõigist hiljutistest peretraumadest. Perekonnatrauma, sealhulgas füüsiline või vaimne väärkohtlemine, võib tõsiselt mõjutada lapse enesehinnangut. Pöörake tähelepanu kõikidele koolikiusamisega seotud probleemidele. Kiusamine, olenemata sellest, kas see on põhjustatud teisest lapsest või täiskasvanust, võib panna lapsed tundma end vähem kindlana ja vähem turvaliselt tundma. Julgustage lapsi teiega rääkima asjadest, millega nad hädas on. Nad peaksid tundma end mugavalt teiega vesteldes, kui neil on raskusi oma enesehinnanguga.
11
Vältige lapse enesekindluse suurendamisel liiale minemist. Mõnikord võivad lapsed olla liiga enesekindlad või õigustatud. Püüdke end liigse enesekindluse eest kaitsta, olles lastega realistlik. Olge laste suhtes soe ja näidake, et hoolite. Hoolimine ei tähenda kiitust, vaid pigem tingimusteta armastust, mis ei põhine nende ebaõnnestumistel või õnnestumistel. Ärge ülehinnake oma lapsi kui erakordseid või ainulaadseid. Kui paned lapsed arvama, et nad on teistest lastest paremad, võivad nad muutuda ülbeks. Kaaluge oma lapsi liigsest kiitusest puhastamiseks. Kasutage keelt, mis kiidab pigem käitumist kui inimest.
12
Mudeli vastuvõtmine teie lapsele. Proovige käituda viisil, mis näitab, et teil on hea enesehinnang. Ära alanda teisi ega lase neil end alandada.Ära kunagi kritiseeri oma välimust lapse ees. Ärge öelge, et peate kaalust alla võtma või kellegi teise moodi välja nägema. Rääkige oma tugevatest külgedest, näiteks tööeesmärkidest. Rääkige oma lastega, kui palju te oma eesmärkide saavutamiseks pingutate. Tundke ennast ja oma saavutusi hästi. Lapsed mõistavad, kuidas räägite endast ja oma tööst. Olge teiste suhtes kaastundlik. Püüdke mõista, miks teised midagi teevad, ja püüdke mitte süüdistada neid käitumises, millega te ei nõustu. Ärge alandage teisi inimesi. Teiste alandamine laste ees võib tekitada neis tunde, et see on okei. Selle asemel proovige olla nende suhtes aktsepteeriv ja helde.
13
Tuvastage oma elus negatiivne enesehinnang. Kui teil on negatiivne enesehinnang, võib see teie lapsele mõjuda. Veenduge, et parandate negatiivset enesehinnangut, et te ei anna seda lastele edasi. Mõelge sellele, kuidas teie vanemad teie minapilti kujundasid. Kui teile ei tundu nende strateegiad kasulikud ega produktiivsed, vältige neid koos oma lastega. Pole põhjust, miks te ei saaks oma lapsi kasvatada teistmoodi, kui teid kasvatati. Ärge olge oma vanemate suhtes liiga karm. Minevikule keskendumine võib tulevikku negatiivselt mõjutada. Kasutage nende enesekindluse taktikast kõike, mida saate ja liikuge edasi. Proovige oma enesehinnangut tõsta. Kasutage positiivset enesevestlust, et vältida negatiivsust ja tunda end hästi enda ja sellega, mida teete.
14
Mängige oma lapsega. Lastel, kes saavad täiskasvanutega palju mänguaega, on tavaliselt kõrgem enesehinnang. Nad tunnevad end teiste poolt hinnatud ja armastatuna. Laske oma lapsel mängutegevusi välja mõelda. Selle asemel, et soovitada, kuidas või mida mängida, laske lapsel välja mõelda, mida ta teha tahab. Nad on rohkem kaasatud ja huvitatud. Keskenduge mängu ajal oma lapsele. Ärge laske end segada oma muredest. Olge mängu ajal kättesaadav ja kohal. Mõelge mängule kui lapse kasvatamise osale, mitte ainult lõbutsemisele. Mäng aitab lastel muutuda kujutlusvõimelisemaks ja loovamaks. Nad saavad mängu ja mängude kaudu enesekindluse oma võimete vastu.