Kuidas sooritada vigastuse hindamist ülalt jalatallani

Ülevalt jalatallani hinnangud võivad olla äärmiselt olulised, kui leiate end hädaolukorrast. See võib anda kiirabibrigaadile elutähtsat teavet enne või õnnetuspaigale jõudes.

1
Esmalt kontrollige hingamisteid, hingamist ja vereringet. Kui nad ei hinga või neil puudub pulss, alustage CPR-i ja päästke hingamine.

2
Alustades peast, vaadake ja katsuge, kas pole tükke või muhke, olge ettevaatlik, et vigastatut ei liigutaks/lülisamba asendit ei muudetaks. Kas nad veritsevad? Kas on kuivanud verd? Sel hetkel peaksite kontrollima ka nägu valureaktsiooni suhtes.

3
Kontrollige silmi laienemise või asümmeetria suhtes (see võib viidata tekkinud ajukahjustusele). Kas nad on löödud verega? Kas pupillide suurus on mõlemal küljel võrdne?

4
Kontrollige nende teadvuse taset, küsides: “Kas sinuga on kõik korras?”, “Kas sa kuuled mind?” Jätkake koputades õlale, kuid olge ettevaatlik, et mitte liigutada kaela, kui kahtlustate lülisambavigastust.[Pilt: Vigastuse ülalt-varvaste hindamine 4. etapp.jpg|keskel]]

5
Näo kontrollimine: kas värv on ebanormaalne? Kas nahk on laiguline? kas temperatuur tundub korras? Kas nahk on niiske või niiske? Kas esineb turset või moonutust? Kas on mingeid valuvaigisteid?

6
Kõrvade kontrollimine: kontrollige vigastusi ja seejärel vaadake kõrvadesse. Kui lekib kleepuv õlekõrrevärvi vedelik, võib see olla märk koljuluumurrust; ÄRGE puudutage seda vedelikku ega peatage selle voolamist.

7
Suu kontrollimine: kas huuled on sinised? See võib olla märk halvast hapnikuga varustatusest, mida nimetatakse ka tsüanoosiks. Kuidas hingeõhk lõhnab? Kas kannatanu võis tarvitada alkoholi või hingata sisse liimi või muud gaasi? Kui hingeõhk lõhnab pirnitilkade või atsetooni järele, võib see olla märk sellest, et kannatanul on diabeet ja tal on šokk.

8
Kaela kontrollimine: Tunda punnis. Kas on lõikeid või paistetust? Kontrollige puudutamise tugevust. See võib viidata sisemisele verejooksule. Kontrollige, kas hingetoru läheb kaela keskelt alla. Küljel olev hingetoru võib viidata õhule rinnus, mis asub väljaspool kopsu.

9
Rinnakorvi ja rinnaku kontrollimine: katsuge kindlalt rinnakorvi ja rinnakorvi, kontrollides, kas ei ole lihvimist või moonutusi, mis võiksid viidata luumurdudele.

10
Mao kontrollimine: Jällegi kontrollige tugevust/hellust ja punnitust neljas kõhupiirkonnas. See võib olla kinni jäänud õhk või sisemine verejooks.

11
Puusade kontrollimine: raputage puusi õrnalt küljelt küljele ja suruge alla, et kontrollida, kas need liiguvad vabalt ega ole paigast nihkunud.

12
Kui peate suguelundeid uurima, tehke seda kiiresti ja täpselt. Ärge kunagi jätke seda osa vahele, kui see on vajalik ainult patsiendi privaatsuse riivamise tõttu, vaid austage patsiendi privaatsust nii palju kui võimalik.

13
Jalgade kontrollimine: liigutage jalgu järk-järgult allapoole, et tunda lihvimist või nähtavaid moonutusi. Kas on paistetust? Kas sisselõiked või muljumised (sinikad)? Proovige leida pulss jalas (just ülaosas, kus jalg ja pahkluu puutuvad kokku); kas pulss on või puudub? Kontrollige ühe jala ebanormaalset temperatuuri, see võib viidata tromboosile.

14
Käte kontrollimine: Järgige samu samme nagu jalgade kontrollimisel, aga ka; kontrollige nõelajälgede olemasolu, ID-käevõru või medi-silt, vajutage küünealustele ja kontrollige, kas need muutuvad valgeks ja seejärel uuesti roosaks (seda nimetatakse tavaliselt kapillaaride täitmiseks). Kui küünelaenade algse värvi taastamiseks kulub rohkem kui kaks sekundit, võib see olla märk kehvast vereringest. Kontrollige pulssi randmel; kas pulss on või puudub?