Segadus on võimetus mõelda oma tavapärase selguse või kiirusega. Segadus võib tekkida äkiliselt või tekkida teatud aja jooksul ning selle tagajärjeks on tavaliselt eksinud või desorienteeritud tunne, keskendumisvõimetus, võimetus meeles pidada ja otsuseid langetada. On palju meditsiinilisi põhjuseid, miks inimesel võib segadus tekkida, millest mõned on püsivad (nt dementsus), kuigi sageli on see lihtsalt ajutine probleem, mis möödub mõne aja pärast või vananemisega seotud mälukaotus. Mitmed asjad võivad aidata teie aju stimuleerida ja hoida seda teravana, kuid segaduse korral pöörduge kindlasti meditsiinitöötaja poole, eriti kui see tekib ootamatult.
1
Õppige uusi oskusi või proovige oma aju stimuleerida. Kui te ei kasuta oma kognitiivseid võimeid ja praktiseerite neid rutiinselt, kaotate lõpuks need võimed. Kui saate, proovige õppida midagi uut, näiteks keelt, muusikariista või isegi uusi oskusi. Kui te ei saa midagi uut kätte, saate oma igapäevast rutiini muuta oma kognitiivsete võimete tugevdamiseks lihtsamatel viisidel, näiteks mõistatada sõnamõistatust, lugeda ajalehe osi, mida te tavaliselt ei loe, või valida mõni muu tee, mida te ei sooviks. Tavaliselt ei kasutata seda sõidu ajal. Kognitiivsete võimete kasutamiseks on ka lugemine, raamatuklubiga liitumine (mis hõlmab sotsiaalset suhtlust), strateegiamängude (nt male) mängimine või tundide võtmine, et õppida midagi uut.
2
Olge sotsiaalselt aktiivne, et edendada pikaajalist mälu. Kui inimesed on pikka aega üksi, muutuvad nad kalduvaks depressioonile, stressile ja ärevusele ning need sümptomid võivad aja jooksul põhjustada segadust ja mälukaotust. Suurepärane viis segaduse peletamiseks on veeta aega teiste inimestega. Teiste läheduses viibimine julgustab teid meenutama minevikusündmusi ja töötlema praeguseid sündmusi, et vestlust jätkata, mis on suurepärane viis vaimselt teravaks jääda ja samal ajal teiste inimeste seltskonda nautida. Suurepärane sotsiaalne toetus on eriti oluline eakate inimeste segaduse lahendamisel. Proovige vabatahtliku töö kaudu aega veeta sõprade, sugulaste või isegi võõrastega. Ärge isoleerige ennast. Olge kursis elu ja sotsiaalse keskkonnaga.
3
Kirjutage oluline teave üles, et see oleks hõlpsasti juurdepääsetav. Proovige kirja panna kokkusaamised, asjaajamised, majapidamistööd ja asjad, millele peate poest tulles järele tulema. Harjutage seda loendit endaga kõikjal kaasas kandma ja seda iga päev kontrollima. Proovige neid loendeid mugavalt oma nutitelefonis hoida. Ajakirjade kirjutamine võib olla hea viis oma mõtete korrastamiseks ja asjade jälgimiseks. oma igapäevast elu ja kohustusi.
4
Valige iga päev vajalike asjade jaoks määratud koht. Hoidke selliseid asju nagu rahakott, võtmed ja mobiiltelefon (kui teil on selline kaasas) iga päev kodus samasse kohta. Nii ei raiska te kunagi aega vajalike asjade otsimisele enne kodust lahkumist. Keskkonna korraldamine aitab teil vältida segadust oma lähiümbruses, tugevdades samal ajal ka teie mälu ja mõtlemisoskusi. Kui te ei ole liiga organiseeritud, pole midagi, võite alustada väikestest viisidest. Uuringud näitavad, et igapäevaste majapidamistööde ja sündmuste oletuste eemaldamine aitab teil keskenduda ja keskenduda rohkem uute asjade õppimisele ja oluliste sündmuste/mälestuste meeldejätmisele.
5
Tee oma kodu korda, et navigeerimine oleks lihtsam. Kodu korrastamine, eriti segaduse vähendamine, võib hõlbustada asjade leidmist ja ülesannete täitmist. Sirvige läbi vanad paberid, märkmed ja ülesannete nimekirjad ning visake need minema, kui te neid enam ei vaja. Paluge sõpradel või pereliikmetel end korrastada, kui see protsess teid vaevab.
6
Kasutage kõiki oma meeli, et oma aju paremini stimuleerida. Rohkem kui ühe meele kasutamine millegi uue õppimisel või kogemisel aitab hoida mitut ajuosa aktiivsena ning võib aidata säilitada mälestusi ja õppimisvõimet. Uuringud on näidanud, et kui kogete midagi ainult ühe meelega, siis vähem tõenäoliselt mäletate või säilitate seda teavet/kogemust, kui kogete seda kahe või enama meelega. Proovige oma meeli iga päev veidi proovile panna. Kui proovite restoranis võõrast rooga, märka lõhna enne ja pärast toidu maitsmist. Esitage endale väljakutse teatud koostisosade tuvastamiseks või harjutage oma kognitiivseid võimeid, lugedes ajalehte või raamatut, samal ajal kui naudite võõra roa lõhnu ja maitseid.
7
Töötage välja rutiin ja pidage sellest kinni, et parandada mälu ja tunnetust. Rutiin võib aidata mälu ja kognitiivseid võimeid. Iga kord, kui säilitate rutiini, on teie ajul lihtsam seoseid luua ja teie enda käitumismustreid ära tunda. See kõlab lihtsalt, kuid regulaarne igapäevane rutiin võib aidata aja jooksul vähendada segaduse ja mälukaotuse tagajärgi. Näiteks veenduge, et tõusete ja lähete magama iga päev samal kellaajal, mis võib aidata parandada oma und ja üldist tervist.
8
Kasutage ajus olevate ühenduste tugevdamiseks mäluseadmeid. Mäluseadmeid kasutatakse selleks, et aidata teil meeles pidada loendeid, toimingute järjekordi ja muusikalisi skaalasid, kuid saate teha ka oma mäluseadmeid, mis aitavad teil oma igapäevaelust midagi meelde jätta. Kirjutage üles millegi, mida peate tegema, sammud, seejärel võtke iga sõna esimene täht ja proovige panna see seotud sõna või fraasiga. Näiteks noodid E, G, B, D ja F jäävad kergesti meelde lausega “Iga hea poiss läheb hästi.” Mnemooniliste seadmete loomine ja kasutamine aitab teil tugevdada nii mõtlemisvõimet kui ka mälu. Teatud protsessi etappide meeldejätmise viiside leidmine võib samuti aidata vabastada mälu uue teabe töötlemiseks ja säilitamiseks.
9
Hoidke end hüdreeritud, et vältida dehüdratsioonist tingitud segadust. Dehüdratsioon on tavaline segaduse põhjus ja seda on lihtne vältida. Dehüdratsioon tekib iga kord, kui teie keha kaotab rohkem vett, kui sisse sööte. Kahjuks on dehüdratsioonist põhjustatud segadus tavaliselt tõsise dehüdratsiooni tunnuseks ja võib vajada arstiabi. Vee või spordijookide joomine võib aidata ravida kerget kuni mõõdukat dehüdratsiooni. Raskematel juhtudel võib osutuda vajalikuks soolalahuse intravenoosne manustamine (mida teeb meditsiinitöötaja).
10
Järgige tervislikku toitumist, et vältida segadust toitainete puudusest. Toitumise parandamine võib sageli aidata või vältida segadust. Oluline on süüa värskeid puuvilju, köögivilju, täisteratooteid ja lahjasid madala rasvasisaldusega valguallikaid, nagu kala, nahata linnuliha ja tofu. Vältige alkoholi. Alkohol põhjustab sageli segadust ja/või mälukaotust. See võib tavaliselt ilmneda pärast seda, kui inimesed lõpetavad joomise pärast igapäevast joomist. Veenduge, et saaksite oma dieedis piisavalt B12-vitamiini ja folaati, sest arvatakse, et need aitavad kaitsta närvisüsteemi. Ginkgo biloba, taimne toidulisand, võib aidata parandada mälu ja kognitiivsete võimete tugevdamine. Rääkige oma arstiga kõigist teid huvitavatest toidulisanditest, enne kui hakkate neid võtma.
11
Magage 8 tundi öösel, et vältida unepuudust. Uni on kognitiivsete võimete oluline osa, kuna uni aitab tugevdada ja kinnistada mälestusi meie ajus. Unepuudus võib põhjustada ka segadust ja ebakindlust. Harjutage head unehügieeni. Looge enne magamaminekut rutiin (nt duši all käimine, rahustava muusika kuulamine jne) ja järgige unegraafikut. Enamik täiskasvanuid ja vanemaid inimesi vajab igal ööl 7–9 tundi und. Veenduge, et olete hästi välja puhanud, et vältida segadust ja desorientatsiooni.
12
Olge aktiivne, et parandada aju verevarustust. Füüsiline treening aitab suurendada aju verevoolu, mis võib aidata hoida teie kognitiivseid võimeid parimal tasemel. Kui olete füüsiliselt võimekas, proovige tervishoiu- ja inimteenuste osakonnas teha vähemalt 150 minutit mõõdukat aeroobset treeningut nädalas või 75 minutit jõulist aeroobset treeningut. Samuti peate iga nädal tegema 2–3 päeva jõutreeningut, kokku vähemalt 40 minutit. Mõõdukas aeroobne treening võib hõlmata kiiret kõndimist, samas kui jõuline treening võib hõlmata jooksmist või jalgrattasõitu.
13
Töötage oma arstiga, et vererõhku langetada, kui see on kõrge. Kõrge vererõhk, kui seda ei ravita, võib põhjustada olulisi probleeme teie kognitiivsete võimetega. Selle tagajärjeks võib olla ka aneurüsm, insult, dementsus või mööduv isheemiline atakk (TIA). Pöörduge arsti poole, kui teil on kõrge vererõhk ja järgige selle ravimisel arsti soovitusi. Kui teile on välja kirjutatud ravimid vererõhu vähendamiseks, võtke seda ravimit vastavalt arsti juhistele. Kui te praegu ravimeid ei võta, pidage nõu oma arstiga. arstile ravivõimaluste ja vererõhu alandamise viiside kohta, nagu kaalulangus või dieedimuutused.
14
Tutvustage või tuvastage end inimesele. Isegi kui olete segaduses inimest juba aastaid tundnud, olgu siis sõpruse, perekonna või lihtsalt tuttava kaudu, peaksite alati segaduses inimese tuvastama või end talle tutvustama. Paljud segaduse all kannatavad inimesed ehmuvad, mis võib viia ebakorrapärase või isegi vägivaldse käitumiseni, kui keegi, keda peetakse võõraks, läheneb ootamatult hoiatamata. Öelge oma nimi ja tuletage inimesele meelde, kuidas te üksteist tunnete. Rääkige aeglaselt ja lähenege inimesele ettevaatlikult.
15
Paku üksikisikule erinevaid meeldetuletusi. Mõnikord võivad isegi väikesed meeldetuletused aidata segaduses inimesel meenutada, kes ta on ja kus ta on. Mõnikord on inimestel segadus, mis kell, päev või aasta on. Kui keegi tuttav on segaduses, proovige aidata:tuletades inimesele meelde, kus ta parasjagu viibib.Pane kalender ja kell inimese lähedusse, et ta saaks vaadata kuupäeva ja kellaaega nii sageli kui vaja.Rääkida jooksvatest sündmustest , hiljutised sündmused ja kõik päevaplaanid.
16
Loo lõõgastav keskkond hirmu ja ärevuse vähendamiseks. Mõned inimesed, kes kogevad segadust, kogevad ka hilisemat hirmu või ärevust. Üks viis selle vastu võitlemiseks on hoida inimese vahetu keskkond vaikne, rahulik ja lõõgastav. Võimaluse korral eemaldage isiku lähipiirkonnast asjad, mis võivad olla traumeerivad või häirivad. Te ei pea neist asjadest ilmtingimata lahti saama, kuid nende “varjamine” seni, kuni segaduses inimene end paremini tunneb, võib aidata teda rahustada. Olge teadlik “päikeseloojangust”. Päeva lõpuks võivad dementsusega inimesed muutuda segasemaks ja masendusse. Rääkige selle inimese arstiga, kui arvate, et ta kannatab päikeseloojangu käes. Neil võib olla soovitusi ravimite või ravi kohta, mis võivad aidata. Proovige hoida aknad päeva jooksul lahti. See võib hoida patsiendi erksana, ärkvel ja vähem segaduses.
17
Paku madala veresuhkru taset, mis aitab veresuhkrut kontrolli all hoida. Mõned inimesed kogevad segadust madala veresuhkru tõttu (selle sagedaseks põhjuseks on diabeediravimid). Sellistel juhtudel võiksite kaaluda väikese magusa suupiste või joogi pakkumist. Veresuhkru kontrolli all hoidmine võib ühtlustada nende tuju ja võimaldada neil paremini mõelda ilma vihastamata. Mahl on suurepärane asi, mida anda inimesele, kes on madala veresuhkru tõttu segaduses. Abiks võivad olla ka väikesed suupisted, sealhulgas küpsis või kringel. Madala veresuhkruga inimestel võib olla vaja võtta glükoositablette. Kui vähegi võimalik, teadke eelnevalt inimese eelistatud raviplaani, et aidata tal segadushoost kõige paremini taastuda.
18
Kui segadus tekib ootamatult, pöörduge arsti poole. Kui tekib segadus ilma selle sümptomi varasema anamneesita või kui sümptom hakkab igapäevast elu mõjutama, pöörduge viivitamatult arsti poole. Teie arst teeb füüsilise läbivaatuse ja võib tellida vere-/uriinianalüüsid, neuropsühholoogilised testid, elektroentsefalogrammi (EEG) ja/või pea CT-skanni. Mõnel juhul võib isik vajada erakorralise meditsiini osakonda. Helistage kiirabile, kui teil või mõnel teie tuttaval tekib segasus ja mõni järgmistest sümptomitest: külm või niiske nahk, pearinglus või nõrkustunne, kiire pulss; palavik, peavalu, ebaregulaarne hingamine (aeglane või kiire) kontrollimatu värisemine; diabeedi tüsistused; teadvusekaotus; teadvusekaotus.
19
Tuvastage segaduse põhjused. On palju meditsiinilisi tüsistusi, mis võivad segadust tekitada. See, kuidas te segadust ravite, võib sõltuda selle põhjus(t)est. Levinud tervisega seotud tüsistused, mis võivad põhjustada segadust, on järgmised: mürgistus (ravimid või alkohol ajutine tüsistus) ajukasvaja (võib olla ravitav, kui kasvajat saab ravida/eemaldada) peatrauma või vigastus, sealhulgas põrutus (tavaliselt ajutine, kuid nõuab meditsiinilist hindamist ja viivitamatu ravi) Palavik (ajutine) Vedeliku/elektrolüütide tasakaalu häired (sageli dehüdratsioonist tingitud ajutine tüsistus, nii kaua kui vedelikku manustatakse niipea kui võimalik) Haigus, sealhulgas dementsus (püsiv tüsistus, mis vajab ulatuslikku arstiabi) Unepuudus (ajutine, kuni uneharjumused korrigeeritakse) Madal veresuhkur (ajutine, kuni antakse suupisteid või mahla) Madal hapnikutase, sh kroonilistest kopsuhäiretest põhjustatud (võib olla ajutine või püsiv, vajab kohest arstiabi) Ravimite kõrvaltoimed (võivad olla ajutised, või võib osutuda vajalikuks muuta ravimit, annust või manustamisaega) Toitumishäired, mida tavaliselt kogetakse niatsiini puudumisel, amiin või vitamiin B12 Krambid (võivad olla ajutised või püsivad, olenevalt tervislikust seisundist või krampe põhjustavatest asjaoludest) Insult Parkinsoni tõbi Kõrge vanusSensoorsed kahjustused Järsud kehatemperatuuri muutused, nagu kuumarabandus või hüpotermia (ajutine, kui ravitakse kiiresti, kui arstiabi ei anta nii kiiresti kui võimalik, võivad äkilised kehatemperatuuri muutused lõppeda surmaga)