Vilepuhuja on keegi, kes teatab valitsuse ja ettevõtte korruptsioonist või ebaseaduslikust käitumisest õiguskaitseasutustele, olles samas kaitstud tagakiusamise ja hilisema võimaliku kohtu alla andmise eest. Ameerika Ühendriikides vilepuhujaks saamiseks on USA erinõuniku bürool (OSC) turvaline veebileht, kus vilepuhujad peavad end registreerima ja oma juhtumi faktid välja selgitama. Ameerika Ühendriikides 2007. aasta Whistleblower Protection Enhancement Act (WPA) laiendas esialgset seadust, hõlmates riikliku julgeoleku küsimusi ning riigi töövõtjate ja teadusasutustega seotud küsimusi. Samuti laiendati föderaaltöötajana töötava vilepuhuja algseid kaitsemeetmeid.
Kaaludes ettevõtte pettustest või valitsuse pettustest teatamist, peaks USA vilepuhuja võtma aega, et vaadata läbi 18 õigusakti, mida reguleerivad vilepuhujate või vastumeetmete põhimäärused. Need aktid hõlmavad suurt hulka potentsiaalselt ebaseaduslikke tegevusi, millest mõned on puuetega ameeriklaste seadus (ADA), monopolivastast seadust reguleeriv Claytoni seadus ja toksiliste ainete kontrolli seadus. Üheskoos on need aktid mõeldud käsitlema kõike alates keskkonnareostusest kuni diskrimineerimiseni töökohal, alates ettevõtte korruptsioonist kuni ohutus- ja terviserikkumisteni.
Vilepuhujate kaitse haldamine toimub Ameerika Ühendriikides Föderaalse Whistleblower Protection Programi (OWPP) kaudu, mida juhib tööministeerium (DOL) oma tööohutuse ja töötervishoiu administratsiooni (OSHA) haru kaudu. Neid rikkumisest teatajate ohutus- ja kaitsesätteid mõjutavad sageli ka osariigi seadused. OSHA vastutab aga selle eest, et 21 põhikirja, mis reguleerivad rikkumisest teatajate kättemaksukaebusi kõiges alates töösuhetest kuni riiklike transiidisüsteemideni, võetakse tõsiselt. Pettusest teatamist tuleks alustada viivitamata kaebuse esitamisega kohalikule OSHA kontorile, kuna tööohutuse ja töötervishoiu seadus (TTO seadus) lubab diskrimineerimisest teatamiseks vaid 30 päeva, kui see juhtub.
Euroopa Liidus alustati liikmesriikide vilepuhujate kaitse uurimisega 2009. aastal. Valiti kümme Euroopa riiki, et viia läbi kehtivate seaduste põhjalik läbivaatamine, et saaks rakendada lähenemisviisi rikkumisest teatajate kaitse parandamiseks kogu Euroopa Liidu mastaabis. Uurimiseks valiti Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Eesti, Ungari ja Iirimaa, samuti Itaalia, Läti, Leedu, Rumeenia ja Slovakkia. Uuringu tulemusi kombineeriti teiste liikmesriikide seadusandlike tavadega ning rikkumistest teatajate kaitse moderniseerimine on käimas.