Inimene, kes püüab tänapäeval saada uurivaks ajakirjanikuks, nõuab teistsuguseid oskusi kui mineviku uurivad ajakirjanikud. Tänu Internetile ja andmehalduse uuendustele on teave kirjutajatele kättesaadavam kui kunagi varem. Kaasaegse reporteri käsutuses olevate andmete mahu suurenemine võib aga raskendada ka usaldusväärse teabe eraldamist ja faktide eraldamist kuuldust. Sellest tulenevalt vajab inimene nii erialast kui ka akadeemilist ettevalmistust, mis eeldab kaasaegset ajakirjanduseetikat, et valmistada teda ette uurivaks ajakirjanikuks.
Uurivaks ajakirjanikuks saamiseks on üks esimesi samme astuda vabatahtlikuna ajakirjandusvaldkonnas. Ainuüksi selles valdkonnas tegutsemine, olgu selleks siis vabatahtlik töö ajalehe postiruumis või tasustamata praktika dokumentaalmeeskonna juures, võib anda kellelegi eelise ajakirjandusprogrammi pääsemisel. Nii kogukonna kolledži tunnistuse programmid kui ka ajakirjanduse bakalaureuseõppe programmid on sisseastumisel tavaliselt üsna konkurentsivõimelised ja suhtuvad positiivselt varasemasse tööstuskogemusse. Uurivaks ajakirjanikuks saamiseks on peaaegu kõigil juhtudel vajalik akadeemiline taust, mis eeldab ajakirjandusprogrammi läbimist, sest nad õpetavad erialalt nõutavate oskuste ja eetika kombinatsiooni.
Lisaks ajakirjandustunnistuse või bakalaureuseõppe vajalike tundide läbimisele võivad raamatukogunduse või teabehalduse täiendavad tunnid õpetada uurija oskusi, mida ta vajab uurivaks ajakirjanikuks saamiseks. Need oskused võivad hõlmata oskust otsida väga asjakohast statistikat ja tsitaate, samuti faktide nõuetekohase kontrollimise ja usaldusväärsete allikate leidmise tähtsust. Need oskused pole olulised mitte ainult oma ametialase usaldusväärsuse säilitamiseks, vaid aitavad ka vältida juriidilist vastutust, nagu laimu- ja laimamissüüdistused.
Kuigi töövõimalused uuriva ajakirjanduse alal trükilehtedega võivad kahaneda, on uurivaks ajakirjanikuks pürgijatel endiselt võimalusi muudes meediakanalites. Teleuudisteajakirjad ja suuremad uudistevõrgud nõuavad oma uurivateks reportaažideks palju ajakirjanikke, sealhulgas kirjanikke, toimetajaid, faktikontrollijaid ja uudisteankruid. Samuti on võimalusi uurivatele ajakirjanikele valitsuses, kommunikatsiooniosakondades, dokumentaalfilmide tegemisel ja kodanike ajakirjanduse ajaveebi pidamisel. Enne uuriva ajakirjanduse ametikohale kandideerimist aitab ühendust võtta ajakirjanikega, kellega on valdkonnas juba kohtutud, olgu siis vabatahtlike võimaluste, praktika või tundide kaudu, ja uurida, kas nad võiksid sellest ametikohast midagi teada. Seda tüüpi võrgustike loomine on tööotsingu oluline osa, kuna kõik olemasolevad kontaktid värbava organisatsiooniga võivad anda taotlejale värbamisprotsessis konkurentsieelise.