Kas mõte haiglasse minemisest täidab sind ärevusega? Sa ei ole üksi. Paljud inimesed kardavad haiglaid väga tõsiselt. Mõned kardavad nakatuda mikroobe ja teised on mures surma lähedal. Ükskõik, millised on teie hirmud, saate nendega tõhusamaks toimetulekuks astuda samme. See võtab aega ja tõenäoliselt vajate abi. Oma hirmudega silmitsi seismine on üks olulisemaid asju, mida saate protsessi alustamiseks teha.
1
Selgitage välja oma peamine hirm. Haiglate hirm on väga levinud foobia. On palju põhjuseid, miks inimesed võivad nendesse hoonetesse siseneda hirmul. Näiteks kardavad mõned inimesed verd. Teised võivad karta, et nad eralduvad protseduuri ajal sõpradest ja perest. Mõelge sellele, mida te tegelikult kardate. Kas olete ärritunud protseduuride pärast, mis võivad põhjustada valu? Kas kardate operatsioonist mitte ärgata? Esimene samm toimetulekuvõimaluste leidmisel on välja selgitada, mida te kardate. Tuvastage oma konkreetne hirm ja tunnistage seda. Tunnistage oma hirm endale. Proovige öelda: “Haiglad teevad mind ärevaks, sest ma muretsen haigete inimeste läheduses.”
2
Tuvastage oma sümptomid. Haiglates närvitsemisel ja foobial on vahe. Foobia võib olla sama kurnav kui mis tahes füüsiline haigus. Pöörake tähelepanu oma sümptomitele, et saaksite aru saada, kas see, millega te toime tulete, on närvid või tõsisem häire. Üldiselt kogevad foobiaga inimesed rünnaku ajal füüsilisi sümptomeid. See tähendab, et kui olete haigla lähedal või viibite, reageerib teie keha teatud viisil. Foobiad põhjustavad igaühes erinevaid reaktsioone. Mõned levinumad sümptomid on südamepekslemine, valud rinnus ja peapööritus. Samuti võite kogeda iiveldust või hingamisraskusi. Nõrkustunne ja “hägune” nägemine on samuti tavalised sümptomid.
3
Paanikahoogude mõistmine. Paljud foobilise seisundiga inimesed peavad toime tulema paanikahoogudega. Paanikahoog võib põhjustada hirmutavaid emotsioone ja füüsilisi reaktsioone. Paanikahoogude mõistmine võib aidata teil oma hirmu või foobiaga toime tulla. Paanikahoog muudab ratsionaalse mõtlemise väga raskeks. Rünnaku ajal võib olla raske eraldada reaalsust asjadest, mida tegelikult ei juhtu. Näiteks võib paanikahoog põhjustada tunde, et tal on südameatakk. Samuti võite kaotada kontrolli oma emotsioonide üle. Kui teil on tekkinud paanikahoog, on hea mõte pöörduda arsti poole. See võib viidata sellele, et teil on pigem foobiline seisund kui kerge ärevus.
4
Pea päevikut. Selleks, et oma hirmule täielikult vastu astuda, on kasulik koguda oma hirmu kohta võimalikult palju teavet. Rünnakute ja konkreetsete sündmuste üleskirjutamine aitab teil oma tundeid jälgida. Proovige oma sümptomite jälgimiseks päevikut pidada. Kui olete haigla lähedal või viibite, kirjutage oma reaktsioonid üles. Lisage oma külastuse asjaolu ja see, kes teiega koos oli. Jälgige oma sümptomeid. Näiteks kui teil on udune nägemine, kirjutage see üles. Otsige mustreid. Näiteks võite märgata, et haiglast mööda sõitmine ei põhjusta reaktsiooni, küll aga haiglast mööda kõndimine.
5
Alusta väikeste sammudega. On täiesti võimalik, et saate oma hirmudest üle, tehes oma mõtteviisis mõningaid muudatusi. Kui te ei tunne, et kannatate täieliku foobia all, võite teha mõned elustiilimuudatused, mis võivad tõesti aidata. Proovige haiglast mööda kõndida. Võtke sõber kaasa, kui olete ettevaatlik. Minge haigla kohvikusse ja jooge tass teed. See aitab teil kohaneda hoones viibimisega.Istuge ooteruumis. Võtke raamat või kõrvaklapid, et saaksite tähelepanu kõrvale juhtida mõttest, et olete tegelikult haiglas.
6
Leia nõustaja. Kui teil on raskem ärevushäire, võite vajada professionaalset abi. Ärge muretsege, see on täiesti normaalne. Kaaluge terapeudi leidmist, kes aitaks teil oma hirmudega toime tulla. Otsige terapeuti, kes on spetsialiseerunud hirmudest ülesaamisele. Üldjuhul leiate selle teabe veebisaidilt. Võite ka kontorisse helistada ja teavet küsida. Küsige soovitust lähedastelt sõpradelt või perekonnalt. Kui teie tuttaval on terapeut, keda ta armastab, on see suurepärane koht alustamiseks. Küsige esmast konsultatsiooni. Enne mitmele seansile pühendumist soovite veenduda, et tunnete end terapeudiga mugavalt.
7
Proovige erinevaid ravimeetodeid. Teraapia aitab teil hirmudest üle saada mitmel viisil. Mõne inimese jaoks on kõneteraapia parim valik. See tähendab sisuliselt seda, et räägite oma emotsioonidest põhjalikult oma terapeudiga. Teie terapeut võib soovitada ka kognitiivset käitumisteraapiat (CBT). See aitab teil õppida asendama negatiivseid käitumisviise ja mõtteid positiivsetega. Näiteks võib CBT aidata teil õppida keskenduma haiglate raviaspektidele. On leitud, et see on väga edukas, et aidata inimestel saada üle hirmust arstiabi ees.
8
Kaaluge ravimeid. Mõned inimesed võivad lisaks ravile vajada täiendavat ravi. On mitut tüüpi ravimeid, mis aitavad teil oma hirmudega toime tulla. Võimalik, et vajate ravimeid, mis aitavad teil raske foobiaga toime tulla. Rääkige oma arstiga. Võite küsida konkreetselt ärevusvastaste ravimite kohta. Mõnda ravimit saab kasutada vastavalt olukorrale. See tähendab, et te võtaksite annuse ainult siis, kui teil on haigushoo käes. Küsige oma arstilt võimalike riskide ja kõrvaltoimete kohta. Järgige kindlasti kõiki ravimi kasutamise juhiseid.
9
Kasutage alternatiivseid ravimeid. Mõned inimesed otsustavad kasutada alternatiivseid ravimeetodeid, et aidata oma hirmudest üle saada. On mitmeid toidulisandeid, mida võite proovida. Enne uute ravimeetodite proovimist pidage nõu oma arstiga. Võite näha tooteid, millel on silt “Looduslik stressi leevendamine” või midagi sarnast. Paljud apteegid ja teised jaemüüjad müüvad taimseid või looduslikke ravimeid. Paljude inimeste arvates on ahvatlev kasutada looduslikke ravimeid. Oluline on meeles pidada, et FDA ei reguleeri neid tooteid samal viisil, nagu ta jälgib toite ja retseptiravimeid. Enne millegi ostmist pidage kindlasti nõu oma arstiga.
10
Looda sõpradele ja perele. Hirmuga tegelemine võib tunduda üle jõu käiv. Võite tunda mitmesuguseid emotsioone, sealhulgas ärevust või isegi piinlikkust. Võite isegi tunda soovi sõpradest ja perest eemalduda. Seiske vastu soovile end isoleerida. Selle asemel paluge oma sõpradel ja perel end toetada. Olge aus. Võite öelda: “Mul on väga raske oma haiglahirmuga toime tulla. Ma võiksin kasutada emotsionaalset tuge.” Küsige abi, et leida lahendus. Võite proovida öelda: “Te tunnete mind väga hästi. Kas saate aidata mul mõelda, kuidas end paremini tunda?”
11
Leidke tugirühm. Mõnikord on kasulik rääkida teistega, kes on teie samas olukorras. Inimestele on igas olukorras tugirühmad. Otsige gruppi, kes toetab inimesi nende hirmudega toimetulekul. Küsige oma arstilt soovitust. Ta võib teie piirkonnas teada mõnda abistavat rühma. Võite proovida ka veebipõhist tugirühma. Seal on palju inimesi, kes saavad pakkuda toetavaid avaldusi ja empaatiat.
12
Harjutage enesehooldust. Hirmuga toimetulemine võib olla masendav. Mõnikord võite tunda end kannatamatuna või isegi enda peale vihasena. Püüdke meeles pidada, et olla enda vastu lahke. Olete oma tugisüsteemi oluline osa. Enese eest hoolitsemine tähendab oma vajaduste rahuldamiseks aega. See hõlmab füüsilisi ja emotsionaalseid vajadusi. Veenduge, et hoolitsete oma keha eest. Puhka palju, treeni regulaarselt ja söö tasakaalustatud toitumist. Andke endale puhkust. Hirmuga toimetulemine võib olla stressirohke. Luba endale lõõgastumiseks mullivanni või massaaži.
13
Harida ennast. Teadmiste omandamine võib aidata teil hirmust üle saada. Proovige õppida tundma foobiaid ja eriti haiglahirmu. Mida rohkem teate, seda rohkem on teil enda abistamiseks tööriistu. Küsige abi oma arstilt. Ta võib teile pakkuda lugemismaterjali. Minge raamatukokku. Paluge raamatukoguhoidjal teile õiges suunas suunata.