Teil võib olla hirm arstide ees, sest kardate saada halbu uudiseid. Või võib teil olla arstifoobia, kuna kardate nõelu ja verd. Arstide hirm, mida tuntakse ka kui “valge kitli sündroom”, võib olla täiskasvanute ja laste seas tavaline probleem. Hirmust ülesaamiseks saate enne arsti juurde minekut kohandada oma rutiini ja kasutada taktikat, et jääda visiidi ajal rahulikuks. Kui teie arstifoobia on tõsine, võite proovida oma hirmu leevendamiseks alternatiivseid ravimeetodeid.
1
Helistage oma arstile ja öelge, et teil on foobia. Enne arsti juurde minekut helistage nende kabinetti ja andke teada, et kardate arste. Selgitage oma foobiat ja seda, mida te konkreetselt kardate. Arst peaks püüdma teie foobiat kohaneda ja pakkuma võimalusi, kuidas te end mugavalt tunda. Näiteks võite arstile öelda: “Ma kardan nõelu ja suletud ruume. Mida saate teha, et aidata mul end paremini tunda? € Seejärel võivad nad välja tuua mõned võimalused, mis aitavad teil kohtumisele tulemisel vähem stressi tunda.
2
Paluge arsti juures lühemat ooteaega. Teil võib olla hirm kinniste ruumide, näiteks arsti ooteruumi ees, ja teile ei meeldi ärevus, mis tuleb kaua arsti juurde oodata. Selle parandamiseks küsige arsti kabinetis lühemat ooteaega. 15 minuti asemel viis minutit ootamine võib oluliselt muutuda, eriti kui see aitab teie närve enne kohtumist rahustada. Võite oma kohtumise aja broneerida hommikul varem, näiteks päeva esimene avatud aeg, et on väga lühike ooteaeg.
3
Paluge sõbral või lähedasel endaga visiidile kaasa tulla. Moraalse toe saamiseks paluge sõbral või lähedasel teiega arstivisiidile kaasa tulla. See võib aidata teie närve vaigistada ja arsti ees vähem kartma. Sõber või kallim võib istuda koos teiega ootesaalis ja saata teid vastuvõtule. Veenduge, et teie arst tunneb end mugavalt, kui võtate sõbra või lähedase teiega vastuvõtule. Enamik arste saab sellega hakkama, eriti kui see aitab teie hirme vaigistada. Kui olete lapsevanem ja teie lapsel on hirm arstide ees; võite nendega kohtumisele kaasa tulla, nii et nad kardavad vähem.
4
Mine igal visiidil sama arsti juurde. Järjepidevus võib olla suur osa mugavast ja turvalisest tundest. Proovige iga kord sama arsti juurde kokku leppida, et tunneksite end temaga mugavamalt. Sama arsti juures käimine tagab ka, et nad teavad teie foobiast ja saavad astuda samme, et tunneksite end kohtumiste ajal rahulikumalt. Võite broneerida sama arsti juurde mitu vastuvõttu, mis jagunevad aasta peale, et saaksite nendega kohtuda regulaarselt. See aitab teil oma hirmule ohutult vastu seista.
5
Võta külastusele kaasa mugavusese. Et aidata teil arstivisiidi ajal vähem hirmu tunda, kandke kaasas mugavustarve. Otsige eset, mis muudab teid turvaliseks ja rahulikuks. Selle endaga kaasas kandmine aitab teil vähem hirmu tunda. See võib olla stressipall, mille pigistate taskus, või väike topis, mida külastuse ajal käes hoiate. Toisised, näiteks kaisukarud, võivad olla hea mugavuse esemeks lastele, kes kardavad arsti.
6
Tehke arstiga ametlik kokkulepe. Et end mugavalt tunda, võite paluda arstil pausi teha, kui hakkate hirmu tundma. Võite paluda neil enne kohtumise algust teid kuulata, kui ütlete “paus” ja anda teile aega end mugavalt tunda, enne kui nad kontrolli jätkavad. Näiteks võite öelda arstile: “Kas te teeksite pausi, kui ma öelda kohtumise ajal üldse pausi?” või “Kas olete nõus hetkeks pausi tegema, kui ma ütlen pausi?”
7
Hingake sügavalt ja mediteerige, et jääda rahulikuks. Mõned inimesed leiavad, et on kasulik teha stressi vabastamise taktikaid, nagu sügav hingamine ja meditatsioon. Saate seda teha ootesaalis enne kohtumist või enne kohtumisele sõitmiseks autosse istumist. Sügav hingamine ja meditatsioon võivad aidata teid rahustada ja tunda vähem hirmu arstivisiidi ees. Sügavat hingamist saab teha diafragmast sügavalt sisse- ja väljahingamisel. Hoidke sissehingamist neli korda ja seejärel hingake neli korda välja. Korrake seda mitu korda, kuni tunnete end rahulikuna.
8
Paluge oma arstil selgitada, mida ta visiidi ajal teeb. Kui arvate, et see aitab teil vähem hirmu tunda, paluge arstil oma tegevusi sel ajal selgitada. See võib aidata teil tunda end turvalisemalt ja olukorra üle kontrolli all hoida. Teie arst kirjeldab teie tegevust, nagu testid teatud kehaosadel, et teid rahustada. Näiteks kui teie arst kavatseb teie vererõhku mõõta, võib ta öelda: “Ma lähen nüüd teie verd testima. Kas olete valmis?â€Kui arvate, et arsti selgitused muudavad teid murelikumaks, võite paluda oma arstil jagada ainult seda, mida teile kui patsiendile on vaja teada. Võite öelda: “See võib tegelikult tekitada tunnen end paremini, kui te mulle protseduuri ei selgitanud. Lihtsalt andke mulle teada, mis on minu jaoks oluline oma tervise kohta aru saada.”
9
Pöörduge oma foobia kohta koolitatud terapeudi poole. Kui teie hirm arstide ees on tõsine ja ei lase teil arsti juurde minna, võib olla aeg pöörduda koolitatud terapeudi poole. Otsige terapeut, kes on spetsialiseerunud foobiatele ja kellel on kogemusi foobiatega patsientidega töötamisel. Terapeut võib aidata teil oma foobiast turvalises ruumis rääkida ja sellega tegeleda. Terapeut võib soovitada foobiast läbi rääkida, et aidata teil leida algpõhjus. Seejärel võivad nad soovitada erinevaid taktikaid, mida võite proovida foobia lahendamiseks.
10
Proovige kokkupuuteteraapiat. Kokkupuuteteraapia hõlmab oma hirmudele vastamist turvalises ja toetavas keskkonnas. Esmalt võidakse teile näidata stetoskoopide või süstalde pilte, et paljastada teie hirm. Seejärel jätkatakse teraapias meditsiiniliste protseduuride videote näitamisega. Sealt võite seista väljaspool haiglat või oma arsti kabinetti koos oma terapeudiga. Tänu sellele kokkupuutele kaotate järk-järgult arstide kartuse. Kokkupuuteteraapia on osutunud tõhusaks foobiaga inimeste puhul. Selle ravi proovimiseks peate leidma väljaõppinud terapeudi, kes on kogenud kokkupuuteteraapiat.
11
Kasutage positiivseid kinnitusi. Positiivsed kinnitused on veel üks viis arstide hirmust ülesaamiseks. Võite öelda positiivseid kinnitusi enne arsti juurde minekut või enne haiglasse sisenemist. Võite proovida ka oma peas positiivseid kinnitusi korrata arsti vastuvõtul, et tunneksite vähem hirmu. Näiteks võite korrata selliseid positiivseid kinnitusi nagu “Ma olen arstide läheduses lõdvestunud”, “Mul on mugav arstidega rääkida” “Minu tervis on minu jaoks oluline” ja “Mulle meeldivad arstid.”
12
Harjutage lõõgastustehnikaid. Hirm tekitab sageli ärevust. Ärevuse vähendamiseks võite õpetada endale lõdvestustehnikaid, mida kasutada, kui tunnete, et muutute närviliseks, ärevaks, pinges või hirmul. Aeglane ja sügav hingamine võib aidata teie närve rahustada. Harjutage istudes sirgelt, käsi kõhul ja käsi rinnal. Hingake sügavalt kopsudesse. Kõhul olev käsi peaks tõusma, rinnal olev käsi aga mitte. Proovige lugeda kümme hingetõmmet. Kui olete sügava hingamise õppinud, võiksite proovida tähelepanelikkuse meditatsiooni. Istu otse, suletud silmadega. Sisse- ja väljahingamisel keskenduge oma hingamisele. Seejärel hakake märkama teisi helisid ja aistinguid. Kui tunnete, et muutute ärevaks, mõelge uuesti oma hingamisele. Proovige progresseeruvat lihaste lõdvestamist. Alustuseks pingutage parema jala kõiki lihaseid. Hoidke seda paar sekundit enne lõõgastumist. Korrake seda vasaku jalaga, enne kui liigute edasi kõikidele teistele keha lihastele. See võib treenida lihaseid lõdvestama, kui need on pinges ja pingul.
13
Õppige maandusharjutusi. Maandustehnikad on kasulikud, kui teil on äärmuslik ärevus. Need võivad aidata teil rahuneda, kasutades ärevuse vähendamiseks tegevusi ja sensoorseid detaile. Proovige puudutada ümbritsevaid esemeid ja vaadata nendes ringi. Kirjeldage neid nende läbimisel. Näiteks arsti kabinetis võite tunda tooli vooderdavat paberit. Kirjeldage selle tekstuuri. Vaadake kunstiteost üles ja kirjeldage oma peas nende värve. Nimetage ruumis olevaid esemeid, nagu vastuvõtutöötaja laud, ajakirjad või kraanikauss. Võite ka endale teema määrata, näiteks loomaaialoomad või osariigi pealinnad. Proovige nimetada nii palju kui võimalik. See tegevus võib aidata teil oma mõtteid ümber suunata.