Paljud ettevõtted nõuavad, et kandidaat oleks läbinud bakalaureusekraadi ja praktikandiprogrammi ning teeninud valdkonna nimetuse, kui ta soovib saada tervisekindlustusandjaks. Kindlustus-, riskijuhtimise või rahanduse kraad on eelistatud neile, kes soovivad saada tervisekindlustusandjaks, kuigi aktsepteeritakse ka muid kraade. Tööstusharu nimetuste hulka kuuluvad Life Underwritingi (FALU) stipendiaat; Registreeritud tervisekindlustusandja (RHU); ja Chartered Life Underwriter (CLU). Paljud ettevõtted nõuavad ka kindlustuslitsentsi, et saada tervisekindlustusandjaks.
Tervisekindlustusandjad määravad kindlaks elu-, tervise- või puudetooteid otsivate klientide riskipotentsiaali. Tervisekindlustusandjaks saamiseks tuleb õppida uurima haiguslugu, tervisenäitajaid ning suremuse ja haigestumuse tabeleid. Tervisekindlustusandjad võivad nõuda, et taotleja läbiks arstliku hinnangu ja täidaks üksikasjaliku meditsiinilise küsimustiku. Hindamise tulemused, küsimustik ja taotleja haiguslugu on peamised vahendid, mida tervisekindlustusandja kasutab, et teha kindlaks, kas taotleja on ettevõtte jaoks hea risk.
Pärast kõrgkooli lõpetamist on tervisekindlustusandjaks saada sooviva inimese esimene samm töötada tervisekindlustusandja praktikandina. Praktikant läbib intensiivõppe, et omandada tervisetoodete sõlmimise põhitõed. Kursusel õpetatakse praktikandile ka ettevõtte konkreetseid kindlustuse juhiseid, tooteid ja turundust.
Mõned ettevõtted nõuavad, et kandidaadil oleks enne töölevõtmist litsentsi kindlustuse müümiseks. Teised ettevõtted võimaldavad kindlustusandja praktikandil saada töötamise ajal litsentsi ja võivad isegi maksta õppe- ja litsentsitasud. Tervisekindlustusandjaks saamiseks vajalikud litsentsid nõuavad tavaliselt õppekursuse läbimist ja seda, et kandidaat sooritab eksami, mida haldab juhtorgan.
Tervisekindlustusandja praktikant veedab tavaliselt praktikandina üks kuni kolm aastat, õppides nii valdkonna kui ka ettevõttespetsiifilisi standardeid. Sel perioodil aitab praktikant taotlusi töödelda, suhelda maaklerite ja klientidega ning jätkata tooteteadmiste lisamist. Praktikant hakkab teenima ka tööstusharu nimetust ja tal võidakse paluda liituda kutseühinguga, nagu National Association of Health Underwriters (NAHU) ja osaleda kohalikel peatükkide koosolekutel.
Tööstusharu nimetuste saamiseks peab praktikant läbima väljastava asutuse hallatava õppekursuse ja edukalt sooritama eksamid. Tervisekindlustusandjad tegelevad paljude elu- ja tervisetoodetega, nii et praktikandid saavad sageli kohandada kursusi, mida nad võtavad, et need sobiksid konkreetse haru või erialaga. Mõned erialad hõlmavad elukindlustust, meditsiinilist tervisekindlustust, puude kindlustust ja konkreetsete haiguste kindlustust.
Kui kandidaat on läbinud koolituse, saanud litsentsi ja teeninud tööstusharu nimetuse, on ta kvalifitseeritud saama tervisekindlustusandjaks. Ettevõte, kes praktikandisse investeeris, säilitab tavaliselt tema teenused täieõigusliku kindlustusandjana. Kindlustusandjal on seejärel autonoomia ja volitused tagatiste sidumiseks ja poliitikate väljastamiseks.