Spordikirjanikud on ajakirjanikud, kes on spetsialiseerunud spordisündmuste, meeskondade ja sportlaste kajastamisele trüki- ja veebiväljaannetes; mõned spordiajakirjanikud kirjutavad ka sporditeemadel raamatuid. Spordikirjanikuks saamiseks on vaja keskkooli lõputunnistust ja tavaliselt eeldatakse bakalaureuse kraadi või kõrgemat kraadi. Paljudel spordikirjanikel on kraad spordiajakirjanduses, ajakirjanduses, inglise keeles, kommunikatsioonis või muudes seotud valdkondades. Lisaks spordiajakirjanduse spetsiifilistele kraadiõppe programmidele pakuvad mõned kolledžid ja ülikoolid ka regulaarseid ajakirjanduskraade koos spordikirjanduse lugudega. Vaja on tugevat kirjutamisoskust, sealhulgas grammatikat, kirjavahemärke ja lauseehitust.
Mõned spordikirjanikud käsitlevad mitut erinevat spordiala, teised aga keskenduvad ühele alale, nagu golf, autoralli, korvpall või jalgpall. Nagu iga kirjanik, kes on spetsialiseerunud mõnele teemale, peab spordikirjanikuks pürgijal olema selle teema kohta tugevad teadmised. Spordikirjanikud ei anna mitte ainult aru mängude, võistluste ja muude võistluste tulemustest, vaid neil võidakse paluda analüüsida ka mängude ja spordisündmuste tulemusi ning pakkuda ülevaadet üksikute sportlaste ja meeskondade tulemustest.
Tugeva hariduse kõrval on oluline näidata spordikirjanikuks pürgivatele tulevastele tööandjatele avaldatud kirjanäidiseid. Näidiste või klippide saamiseks, nagu neid nimetatakse, annavad alustavad spordikirjanikud sageli oma keskkooli või kolledži ajalehtedele. Samuti võivad nad töötada väljaannetes tasustatud või tasustamata praktikantidena. Mõned kirjanikud alustavad sellest, et annavad vabatahtlikult aru kohalikele ajalehtedele, mis nõuavad palju keskkooli- ja kolledživõistluste kajastamist. Nendel viisidel kogemuste omandamine annab võimaluse klippe hankida ja valdkonnas seoseid luua.
Spordikirjanikuks pürgimisel on oluline ka spordiajakirjanduse professionaalide artiklite ja veergude lugemine ja uurimine. Kirjutamistundides, töötubades ja seminaridel osalemine aitab alustavatel spordikirjanikel oma oskusi lihvida. Suhtlemine teiste kirjanikega pakub ka võrgustike loomise võimalusi.
Lisaks tugevatele intervjueerimis- ja aruandlusoskustele peavad spordikirjanikud olema tähtaegadele orienteeritud. Neil peaks olema pea numbreid, et jälgida sporditulemusi ja statistikat. Spordikirjanikuks saada on oluline paindlik ja entusiastlik isiksus, sest mängud võivad minna lisaajale või ära jääda ning halb ilm võib vaatamise ebamugavaks teha. Spordikirg on fännide mõistmiseks ja nendega ühenduse võtmiseks hädavajalik. Suhete loomiseks sportlaste, treenerite ja teiste sporditöötajatega peavad spordikirjanikud olema meeldivad ja omama suurepäraseid suhtlemisoskusi.