Diakon on piiskopliku kiriku ordineeritud teenija, kes on kutsutud juhtima koguduse liikmeid vaeste, abivajajate ja rõhutute teenimisel. Diakonil on spetsiifilised tseremoonia- ja juhtimiskohustused, mis erinevad preestri omadest ning ta võib vastutada koguduse koguduse eest hoolitsemise eest. Enamikul piiskoplikest diakonitest ei ole aga suuremaid pastoraalseid kohustusi koguduste eest, vaid nad on kutsutud inimesi teenistuses maailma juhatama. Erinevalt paljudest protestantlikest traditsioonidest, kuid sarnaselt roomakatoliku traditsiooniga eeldab piiskoplikus kirikus diakoniks saamine ordinatsiooniprotsessi läbimist, mille käigus kandidaat vaadatakse läbi ja koolitatakse enne diakooniasse pühitsemist. Konkreetsed nõuded on piiskopkonnati erinevad, kuid igal konkreetsel juhul on tulevane diakon ette nähtud mitmeid samme, et esmalt otsustada, kas ta on kutsutud diakoniks, millele järgnevad haldusnõuded, mis valmistavad nad ette kirikuteenistuseks.
1
Olge tihedalt seotud praostkonnaga, mis asub selles piiskopkonnas, kus soovite olla ordineeritud. Õppige tundma kõiki kiriku juhtkonna liikmeid ja ka olulist osa kogudusest.
2
Aidake kaasa kirikuteenistuse programmidele, mis ulatuvad kaugemale kirikuteenistustest, nagu vaeste toitmine, kodutute teenimine ja laste eest hoolitsemine. Need on sellised tegevused, millega olete pärast diakoniks saamist kõige enam seotud.
3
Tutvuge piiskopliku kiriku riituste, liturgia, organisatsiooni ja ajalooga.
4
Mõelge oma soovile ja sobivusele diakoniks. Teie taotlust läbi vaatavad koguduse ja piiskopkonna juhid soovivad enne ordineerimisprotsessi algust näha olulisi tõendeid tõsise läbimõtlemise ja planeerimise kohta.
5
Alustuseks arutage koguduse praosti või ülempreestriga oma soovi olla diakon. Selgitage põhjuseid, miks soovite saada ordineeritud ministriks. Kõik kristlased on kutsutud diakooniatööle, seetõttu on oluline mõelda, mida ordineerimine annab juurde hoolitsus- ja teenimisteenistusele, mis peaks olema juba väljakujunenud. Näidake, kuidas teie senised kogemused koguduses on teid diakooniaks ette valmistanud.
6
Kohtuge mitme kuu jooksul koguduse ilmikutest liikmetest koosneva komiteega, mille jooksul arutate oma kutsumust ja sobivust diakonina teenima.
7
Paluge oma koguduse praostil või preestril saata piiskopkonna piiskopile teie kandidatuuri kinnitav kiri. See teavitab piiskopkonda teie soovist ja käivitab kõik haldusprotsessid, mis tuleb sellel tasemel lõpule viia (nõuded on piiskopkonnati erinevad).
8
Täitke kõik teie piiskopkonna poolt diakoniks saamiseks nõutavad haridusnõuded. See võib varieeruda lugemissarjast formaalse haridusprogrammini (sageli programm Haridus ministeeriumile), mis kestab 3–4 aastat.
9
Täitke kõik ankeedid, osalege kõikidel intervjuudel ja osalege kõikidel teie piiskopkonna poolt ette nähtud koosolekutel. See protsess koos teie haridusprogrammiga hakkab teid kurssi viima diakoni kohustustega ja võimaldab koguduse juhtidel teie sobivust hinnata. Mõelge põhjalikult selle üle, kas mõned diakoonia ainulaadsed omadused takistavad teie võimet oma rolli hästi täita.
10
Taotlege oma piiskopkonna diakoni moodustamise programmi. Programm kestab tavaliselt kaks aastat ja selle aja jooksul võidakse teid suunata mõnda kogudusse praktikale.
11
Täitke kõik lõplikud haldusnõuded ja määrake piiskopi poolt oma ametisse pühitsemise kuupäev.