Paljud peavad William Shakespeare’i üheks andekaimaks kirjanikuks, kes siin maa peal kunagi käinud on. Tema näidendid on jätkuvalt asjakohased, inspireerides teisi kirjanikke, koostades koolide õppekavasid ja jäädes sagedaseks viiteallikaks kirjanduses, kunstis, filmis ja paljudes muudes valdkondades. Mõne jaoks on tema näidendite lugemine pigem töö kui nauding. Inimesed ei pruugi lihtsalt arhailisest keelest aru saada ja neil on raske tööst rõõmu tunda. Sageli on raskem lugeda näidendeid kui romaani, kus tegelase kohta antakse rohkem teavet, ja veelgi keerulisem on lugeda näidendeid, milles viited, sõnad ja suur hulk tegelasi võivad süžeed varjata.
On mitmeid viise, kuidas saada paremaks Shakespeare’i lugejaks ning leida tema looming meeldivamaks ja asjakohasemaks. Esiteks, kuna Shakespeare’i keel on paljudele ebaselge, on oluline lugeda iga Shakespeare’i näidendit hea sõnastikuga. Enamik väljaandeid sisaldab sõnastikku, mis määratleb sõnad edasi. Vältige neid, mis määratlevad sõna ainult selle esmakordsel kasutamisel. Selle asemel otsige väljaandeid, mis määratlevad järjekindlalt sõnu ja fraase.
Teiseks on mõnel Shakespeare’i näidendi koopial iga stseeni alguses või lõpus süžee kokkuvõte. See võib olla kasulik, kui keel on ikka veel veidi kadunud. Kokkuvõtete põhjal saate aru saada mis tahes olulised süžee üksikasjad, mis teil võib-olla kahe silma vahele jäid. Enne alustamist on kasulik lugeda näidendi täielikke kokkuvõtteid; isegi CliffsNotes® sobib. Kuigi mõned inimesed ei taha teada süžee spoilereid, on Shakespeare’i näidendites vähe üllatusi: komöödiad lõpevad abieluga ja tragöödiad surmaga. Seetõttu ei pruugi lõpu teadmine vähendada teie naudingut selleni jõudmiseks ette nähtud reisist.
Mis tahes näidendi näitlejate otse hoidmine võib olla keeruline. See võib veelgi hullemaks minna, kui tegelased omandavad salajased identiteedid, nagu nad sageli teevad. See võib aidata koostada tegelaste nimekirja, mis on lugemise ajal käepärast, nii et te ei peaks naasma raamatu algse osatäitjate loendi juurde. Saate kirjutada iga tegelase kohta mõned asjakohased üksikasjad ja lisada varjunimed, mida tegelased mängu ajal võtavad.
Shakespeare’i näidendite kriitikat või tõlgendust lugedes muutuvad need arusaadavamaks. Shakespeare’i loomingu kohta on suurepäraseid ligipääsetavaid kriitikaid, mis aitavad teil igast näidendist rohkem kasu saada. Näidendite koopiatest võib sageli leida tutvustusi, mis pakuvad mõningast tõlgendust, kuid ei piirdu sellega. Internetis on palju kriitikat ja üldiselt juhendeid tema loomingu kohta tervikuna.
Teine kasulik tööriist on Shakespeare’i näidendite vaatamine, selle asemel, et neid lihtsalt lugeda. Tema looming on sageli mõistetavam kontekstis, kui näitlejad žestikuleerivad ja tegevust saab näha, mitte lugeda lugemisest. Pidage meeles, et tema esialgne eesmärk oli lasta oma näidendeid pigem näha kui lugeda, nii et see on loomulikum vorm, milles neid saab nautida.
Ärge unustage Shakespeare’ist võetud paljusid kaasaegseid kohandusi. Näiteks muusikal Kiss Me Kate ja film Ten Things I Hate About You on mõlemad inspireeritud näidendist The Taming of the Shrew. Ulmeklassika Forbidden Planet võtab osa The Tempestist. West Side Story töötab Romeo ja Julia ümber.