Paavst on katoliku kiriku pea ja alates 1929. aastast on ta ka maailma väikseima suveräänse riigi Vatikani pea. Tehniliselt on paavstiks saamiseks ainsad nõuded, et olete mees ja praktiseeriv katoliiklane. Pärast paavst Urbanust 1378. aastal pole aga väljaspool kardinalide kolleegiumi valitud ühtegi paavsti. Paavstiks saamiseks alustage preestriks saamisest ja liikuge katoliku hierarhias ülespoole, kuni teie eakaaslased teid valivad. Pidage meeles, et katoliku usku on oluline täielikult uskuda. See pole lihtsalt töö, vaid pigem kutsumus.
1
Hakka katoliiklaseks. Paavstiks saamiseks peate olema nii mees kui ka katoliiklane. Kui te ei ole sündinud katoliku usku, peate pöörduma. Seda protsessi nimetatakse kristliku initsiatsiooni riituseks. See protsess võtab aega. Te peate saama hariduse katoliku usu ja kiriku tavade osas. Seda protsessi nimetatakse katekismuseks. Te peate olema ristitud. See juhtub pärast seda, kui teie haridus on lõppenud. Katoliiklaseks saamine on usu uurimine. Teid tuleb juhendada ja juhendada. Protsessi alustamiseks võtke ühendust kohaliku kogudusega.
2
Kaaluge oma kutsumust. Preestriks olemine ei ole lihtsalt töö, see on elustiil. Veenduge, et olete kõigist nõuetest teadlik. Katoliku preestritel ei ole lubatud abielluda ega osaleda seksuaalses tegevuses. Võtke aega oma kutsumusele mõeldes. Peaksite oma kingitusi kaaluma. Kas sa oled kaastundlik? Kas teie usk on tugev? Kas olete oma kutsumusega rahul? Need on preestri jaoks olulised omadused. Hankige nõu. Rääkige oma preestriga ja küsige tema kogemustest. Esitage konkreetseid küsimusi, näiteks mida preester teeb. Seejärel võtke veidi aega, et mõtiskleda tee üle, mida peaksite valima, olenemata sellest, kas soovite saada preester või mitte.
3
Võtke juhtroll. Vanemaks saades võid hakata aktiivsemalt mõtlema, kas vaimse juhi karjäär on sinu elu jaoks õige. Üle maailma pakuvad paljud piiskopkonnad katoliiklikele noortele juhtimisprogramme. Küsige oma kohalikult preestrilt, kas see on teie jaoks sobiv valik. Paljud neist programmidest pakuvad juhtide arendamise ja vaimse kasvu kursusi. Need programmid võivad aidata teil tugevdada teie usku ja muuta teie kutse hõlpsamini mõistetavaks. Juhtimisprogrammi registreerumine võib aidata teil mõista oskusi, mida vajate, et omandada kirikus suuremat autoriteeti, kui teie karjäär edeneb kõrgematele ametikohtadele. kirik ei paku juhtimisprogrammi, saate teada, et seal on stipendiumiprogramm, mis võimaldab teil osaleda teises piirkonnas.
4
Hankige haridus. Preestriks saamiseks on teil vaja spetsiaalset haridust. Esiteks peate lõpetama keskkooli. Keskkoolis õppides võite alustada oma teekonda preestriks saamise suunas. Kasulik oleks võtta tunde näiteks võõrkeeles. Paavst on rahvusvaheline tegelane, seega on suhtlemine suurepärane oskus õppida, eriti kui teist saab paavst. Rääkige oma juhendajaga. Enamikus keskkoolides on nõustaja, kes aitab teil pärast kooli lõpetamist eluplaani koostada. Paluge tal aidata teil uurida seminare ja teoloogiaprogramme, kuhu minna, et oma karjääri teha.
5
Jätkake õppimist. Preestriks saamiseks peate minema kas traditsioonilisse kolledžisse või seminari. Seminari astumiseks on vaja kas keskkooli lõputunnistust või G.E.D. Seminar on kolledž, mis koolitab potentsiaalseid preestreid. Kõikjal Ameerika Ühendriikides ja üle maailma on palju seminare. Mõned noormehed õpivad enne preestriks saamise otsustamist traditsioonilises kolledžis. Sageli alustavad nad pärast kolledži kraadi omandamist kraadiõppega. Lõputööd tehakse teoloogiakoolis, mis on seotud ülikooliga. Omandatud kraadi näiteks on jumalikkuse meister.
6
Valige õige haridus. Teie vaimne teekond on oluline, seega on suur valik otsustada, kus lihvida oskusi, mida vajate oma edeneva kutsumuse järgimiseks. Mõelge paljudele erinevatele koolidele. Küsige endalt, kas soovite kõikehõlmavat vaimset haridust või soovite keskenduda ainult katoliku õpetuse tundmaõppimisele. Enne otsuse lõplikku tegemist külastage kindlasti ülikoolilinnakut. Rääkige õpilastega, kes käivad praegu selles koolis, mida kaalute. Küsige ka vilistlastelt nende kogemusi. Mõelge, kas see konkreetne programm aitab teil kasvada nii vaimselt kui ka intellektuaalselt.
7
Ole tõhus preester. Kui olete preestriks saanud, tahate olla kindel, et olete oma töös suurepärane. See on parim viis koguduse ridades edutamiseks. Hea preester on usaldusväärne ning aitab oma koguduse ja kogukonna liikmeid. Preestrina vastutate oma koguduse vaimse heaolu eest. Te täidate sakramente, juhatate missat ja kuulate pihtimist. Eeskujulik preester teenib nimetuse “Monsignor”.
8
Lihvige oma inimeste oskusi. Pärast preestriks saamist toimub ametikõrgendus kokkuleppel. See tähendab, et peate jätma endast kõrgemal juhtivatel kohtadel inimestele hea mulje. Töötage oma valdkonna teistega hästi suhtlemise nimel. Olge tõhus suhtleja. Veenduge, et teil oleks mugav rahva ees rääkida. Te teete seda juba preestrina ja see muutub koguduses edenedes olulisemaks. Olge rääkides enesekindel ja selge. Tehke teistega head koostööd. Piiskopina või kardinalina peate juhtima teisi preestreid. Harjutage teiste vajaduste kuulamist ja juhiste tõhusat edastamist.
9
Hakka piiskopiks. Piiskop on sisuliselt piiskopkonna ülempreester (või pastor). Piiskopkond on territoorium või piirkond, mis sisaldab piiskopi võimu all olevaid kirikuid. Peapiiskop juhib oma piiskopkonda (seda nimetatakse peapiiskopkonnaks) ja jälgib ka teisi piiskoppe. Paavst vastutab kõigi piiskoppide, sealhulgas peapiiskoppide valimise eest. Seetõttu peate jätma neile, kes teda nõustavad, hea mulje jätma. Veenduge, et suhtlete regulaarselt oma piirkonna peapiiskopiga. Ta suudab anda positiivse soovituse, kui teie kohta küsitakse tema arvamust. Piiskopid kogunevad regulaarsetele koosolekutele, kus nad kehtestavad oma piirkonna poliitika ja liturgilised standardid. Paavst vastutab piiskoppide ja peapiiskoppide ametisse nimetamise eest. Ta loodab talle soovituste andmisel olemasolevatele piiskoppidele. Pidage meeles, et te ei saa ametlikult piiskopiks või peapiiskopiks kandideerida. Teid tuleb ametisse nimetada. Paavsti peanõunik selles protsessis on apostellik nuntsius. Ta on paavsti esindaja valitsuse ja kiriku hierarhias üksikutes riikides.
10
Saa kardinaliks. Kardinal on piiskop, kelle paavst valib seda erinimetust saama. Paavst valib peapiiskopid konkreetse piiskopkonna kardinalideks. Kardinalid võivad töötada Vatikanis või juhtida oma peapiiskopkonda. Kõigis piirkondades ei ole kardinali. Piirkonnad, kus elab palju katoliiklasi, nagu Manila, Boston ja Baltimore, on sageli koht, kus paavst otsustab kardinali luua. Veenduge, et elate piirkonnas, kus on kardinal. Tõenäoliselt ei tõuse te sellele ametikohale väikese maarahva hulgast. Kui olete piiskop, säilitage oma piirkonna kardinaliga positiivne suhe. Tehke selgeks, et olete innukas kirikut teenima, ja näidake oma tõhusaid haldusoskusi. Kardinalid on aktiivsed katoliku kiriku halduses. Kardinaliks saamiseks ei ole ametlikku kandideerimis- ega vestlusprotsessi. Teid peab määrama paavst.
11
Valmistuge kandideerimiseks. Kuna uus paavst valitakse tavaliselt vaid iga paarikümne aasta tagant, on oluline olla valmis. Veenduge, et suhtlete kardinalide kolleegiumi liikmetega. Nüüdseks peaks teil olema hea professionaalne maine. Konklaavi lähenedes jätkake tööd, et näidata, et teist saab positiivne avaliku elu tegelane. Paavsti matustele järgnevatel päevadel kogunevad kardinalid, et valmistuda konklaaviks. Siin toimub “politiseerimine”. Proovige hinnata, kes on teie toetajad. Tehke teistele kardinalidele selgeks, et olete valmis kandideerima.
12
Saage aru konklaavist. Paavsti valimise ametlik protsess on tuntud kui “konklaav”. Kardinalide juhtiv rühm, mida tuntakse kardinalide kolleegiumina, koguneb kokku, et valida uus paavst. See rühm koguneb Sixtuse kabelisse. Kõigil teistel on sissepääs keelatud. “Conclave” tähendab ladina keeles “võtmega lukustatud”. Tavaliselt peab vool surema, et konklaav kokku saaks. Paavsti tagasiastumine on äärmiselt haruldane. Kardinalid kogunevad 15-20 päeva pärast paavsti surma, et korraldada salajane hääletus. Kabelisse lubatakse ainult kardinalid. On mõned erandid, näiteks meditsiinipersonal.Iga kardinal peab andma pühaliku vande, et ta järgib paavst Johannes Paulus II kirja pandud konklaavi reegleid. Pärast konklaavi esimest päeva võib igal hommikul anda kaks häält ja kaks igal pärastlõunal.
13
Koguge kõige rohkem hääli. Paavsti eest “kampaaniat” ei peeta sobivaks. Tuntud ja lugupeetud kardinali ametikoht on aga vaid vähesed valitud. Tavaliselt võetakse konklaavil arvesse vaid väike kandidaatide rühm. Uueks paavstiks valitakse enim hääli saanud mees. Tegelikul hääletusprotsessil on kolm faasi: eelkontroll, mille käigus valmistatakse ette hääletussedelid; kontroll, kus hääletussedelid kogutakse ja loetakse; ja järelkontroll, kus hääletussedeleid kontrollitakse uuesti ja seejärel põletatakse. Konklaav võib kesta mitu päeva, kuid üldjuhul ei kesta kauem kui kaks nädalat.Paavstiks valimiseks peab kardinal saama 2/3 häältest. Pärast iga hääletamist sedelid põletatakse. Kui kabelist on näha musta suitsu tulemas, tähendab see, et tuleb veel üks hääletus. Valge suits annab märku uue paavsti valimisest.
14
Täitke oma kohustusi. Paavst on maailma katoliiklike inimeste vaimne juht. Praegu on katoliiklasi umbes 1,2 miljardit. Alates 1929. aastast on paavst ka maailma väikseima suveräänse riigi Vatikani juht. Paavst juhib iganädalast õnnistust Vatikani külastavatele inimestele. Samuti pakub ta igal nädalal üldaudientsi. Paavst juhatab kõiki suuremaid religioosseid pidustusi, nagu jõulud ja lihavõtted. Kaasaegsed paavstid reisivad mööda maailma, kohtudes katoliiklaste ja maailma liidritega.