Neurokirurgiks saamiseks on vaja palju haridust ja koolitust. Seda tüüpi kirurg on spetsialiseerunud aju, seljaaju ja närvisüsteemiga seotud haigusseisundite diagnoosimisele ja ravile. Inimene, kes soovib saada neurokirurgiks, peab tavaliselt õppima kolledžis ja seejärel lõpetama meditsiinikooli. Pärast arstiteaduskonda läbib selle valdkonna huviline tavaliselt residentuuriprogrammi ja tavaliselt peab ta sooritama ka litsentsieksami.
Isik, kes soovib saada neurokirurgiks, kavatseb töötada mõne kõige õrnema ja olulisema kehaosaga. Selle valdkonna arst töötab selleks, et diagnoosida ja ravida mitmesuguseid haigusseisundeid ja haigusi, mis hõlmavad aju, samuti neid, mis mõjutavad või kahjustavad patsiendi närvisüsteemi või seljaaju. Selle valdkonnaga tegelev inimene võib ravida näiteks epilepsia või ajukasvajaga inimesi, aga ka halvatud ja insuldi põdenud patsiente. Ta võib aidata ka patsiente, kes on saanud trauma peas või selgroos, samuti neid, kellel on sellised seisundid nagu seljaaju stenoos, mida iseloomustab lülisamba ahenemine. Mõnikord kutsutakse neurokirurgi ka patsiente, kellel on väärarenenud aju, närvisüsteem või selgroog.
Isik, kes soovib saada neurokirurgiks, peab tavaliselt selleks tööks valmistudes läbima kolledži. Sellest valdkonnast huvitatud inimene võib omandada peaaegu mis tahes bakalaureusekraadi ja siiski pääseda meditsiinikooli. Paljud peavad siiski kasulikuks omandada eelmeditsiini või teaduse erialad, kuna need loovad hea aluse karjääriks meditsiinivaldkonnas.
Nõuded, mida isik võib-olla peab vastama meditsiinikooli sisseastumiseks, võivad sõltuda koolist, kuhu ta soovib minna. Tavaliselt nõuavad meditsiinikoolid taotlejatelt sisseastumiseksamite sooritamist, ametlike kolledži ärakirjade esitamist ja kolledži professorite soovituste esitamist. Sageli peab inimene kirjutama ja esitama ka isikliku essee. Pärast registreerumist õpib pürgiv neurokirurg tavaliselt umbes neli aastat meditsiinikoolis.
Kui neurokirurgiks pürgija on lõpetanud meditsiinikooli, on tal veel palju koolitust läbida, et saada neurokirurgiks. Sellest karjäärist huvitatud inimene peab läbima ka residentuurikoolituse, mis on sisuliselt praktiline koolitus haiglas. Paljudes kohtades kestab residentuuriõpe üle kuue aasta. Neurokirurgiks pürgiv peab läbima ka litsentsieksami, et praktiseerida meditsiini. Mõned inimesed, kes soovivad selles meditsiinivaldkonnas karjääri teha, läbivad ka stipendiume, mis aitavad neid neurokirurgia erialadeks ette valmistada.