Aju elektriliste ja neuroloogiliste anomaaliate uurimisel neurodiagnostilise tehnoloogina karjääri tegemiseks teenige neurodiagnostilise tehnoloogia või kliinilise neurofüsioloogia tehnoloogia alal kaastöötaja kraad või kraadiõppe tunnistus. Pärast selliste volikirjade teenimist võib neurodiagnostika tehnoloogiks saada sooviv koolilõpetaja saada tööturul konkurentsivõimelise mõjuvõimu, sooritades riikliku akrediteeritud komitee vabatahtliku eksami. Kohalikku litsentsi üldiselt ei nõuta.
Assotsieerunud kraadi karjäärirada teenindab pürgivaid tehnolooge ilma eelneva kolledži kraadita. Kaheaastast kraadi pakutakse kaubanduskoolides, tehnikakoolides, meditsiinikeskustes ja ülikoolides. Juba bakalaureusekraadiga professionaalist võib saada neurodiagnostika tehnoloog, kui jätkab tunnistuse omandamist. selleks kulub samuti kaks aastat ja see meeldib täiskasvanutele, kes soovivad teist karjääri või koondamisjärgset üleminekut. Kuigi bakalaureuseõppe tasemel pakutakse neurodiagnostika kraadi, ei ole need üldiselt mõeldud tehnoloogide töökohtade jaoks, vaid edasijõudnutele neuroloogiakarjääridel. Sertifikaadid ja kaheaastased kraadid on piisavad, et valmistada õpilasi ette nii riiklikeks eksamiteks kui ka tehnoloogide esmatasandi töökohaks.
Akadeemiline väljaõpe neurodiagnostiliseks tehnoloogiks saamiseks hõlmab klassiruumis õpetamise ja kliinilise vaatluse või praktika hübriidi. Kursuse teemadeks on farmakoloogia, ajufüsioloogia, polüsomnograafia ja elektroentsefalogrammide (EEG) tõlgendamine, mis on põhilised hinnangud, mida neurodiagnostika tehnoloogid kasutavad aju elektrilise aktiivsuse analüüsimiseks ja terve aju eristamiseks ebanormaalsest. Õpilased uurivad ka neuroloogilisi häireid ja teste, mida kasutatakse nende häirete tuvastamiseks; sellised testid hõlmavad närvijuhtivuse uuringuid (NCS), autonoomset hindamist ja esilekutsutud potentsiaale (EPs).
Pärast koolitusprogrammi läbimist koos eduka õppeedukuse ja juhatuse volikirjade teenimisega on lõpetaja valmis alustama tööotsinguid, et saada neurodiagnostika tehnoloogiks. Sageli on meditsiinikeskustel partnerlussuhted kaubanduskoolidega, et palgata tehnolooge, kes on määratud keskusesse praktikakohtade ja kliiniliste kogemuste saamiseks. Peale selle on paljudes koolides töövahendusnõustajad, kes suudavad pakkuda neurodiagnostilise karjääri valdkonnas töövihjeid. Töövõimaluste leidmisel võib abiks olla ka liitumine erialaliitudega.
Kui inimesel õnnestub neurodiagnostiliseks tehnoloogiks saada, peaks inimese ülesannete hulka kuuluma ajuanomaaliate, nagu krambid, dementsus, hulgiskleroos ja kooma, diagnoosimine. Tehnoloogid analüüsivad ka narkolepsiaga patsientide ajutegevust. Lisaks neuroloogiliste häirete esinemise ja kaugelearenenud seisundi diagnoosimisele kuuluvad neurodiagnostika tehnoloogi igapäevaste tööülesannete hulka patsientide ajutegevuse jälgimine operatsiooni ajal ning aju rolli hindamine unehäirete korral.