Keegi, kes soovib saada muusikaraamatukoguhoidjaks, peaks plaanima veeta palju aega koolis. Inimesed, kes on sellisest tööst huvitatud, peavad läbima raamatukogunduse ja muusikaalase koolituse ning lisaks võivad vaja minna ka lisaoskused, olenevalt sellest, millistes tingimustes nad töötada soovivad. Muusikaraamatukoguhoidjad töötavad kolledžites ja ülikoolides, muusikaarhiivides , orkestrid, raadio- ja telejaamad, muusikavaldkonnas tegutsevad organisatsioonid ja ka paljudes teistes keskkondades. See töö võib olla väga nõudlik ja hõlmab laia valikut oskusi.
Muusikaraamatukoguhoidja kvalifikatsiooni omamine eeldab raamatukoguhoidjaks saamise nõuete täitmist ja lisakoolituse läbimist muusikale spetsialiseerumiseks. Et olla raamatukoguhoidja, vajab keegi magistrikraadi raamatukoguteaduses või infoteaduse magistrit. Inimesed, kes soovivad spetsialiseeruda muusikale, läbivad tavaliselt muusikakoolituse oma bakalaureusetöö raames, õppides muusikaajalugu, teooriat ja praktikat. Mõned muusikaraamatukoguhoidjad on samuti esineja taustaga, kuigi muusikaraamatukoguhoidjaks saamiseks pole seda vaja.
Muusikaraamatukoguhoidjaks saamiseks võib osutuda vajalikuks läbida arhiveerimise erikursused, et õppida muusikakogu esemete eest hoolitsema. Lisaks võivad inimesed vajada tantsu-, filmi- ja televisiooniõpet ning muid muusikat integreerivate kunstide aspekte. Keegi, kes töötab näiteks ooperifirmas muusikaraamatukoguhoidjana, vajab sügavat arusaamist ooperist ja lavaesinemisest, mitte ainult raamatukoguhoidja ja muusikasõbra oskusi.
Muusikaraamatukoguhoidjaks saamiseks võivad olla vajalikud ka etnomusikoloogia, antropoloogia ja isegi arheoloogia kursused. Seda kursusetööd kasutavad raamatukoguhoidjad, kes töötavad etnilise muusika, vanamuusika ja muude ajastute ja kultuuride muusikakäsikirjadega. Kuna raamatukoguhoidjad peavad mõistma oma kogudes olevaid esemeid, peavad neil olema põhjalikud teadmised nende objektide kultuurilisest ja ajaloolisest kontekstist, millega nad töötavad. Keegi, kes haldab näiteks renessansiajastu muusikakäsikirjade kogu, peab teadma ajastu ajalugu, sel perioodil eksisteerinud muusikasuundi ja korralikku arhiivitehnikat 14.–17. sajandi dokumentide käsitlemiseks.
Muusikaraamatukoguhoidjaks saamisel on abiks kirg muusika vastu, kuid vajalik on ka hea organiseerimis- ja kataloogimisoskus ning teabe kontekstualiseerimise oskus. Hea muusikaraamatukoguhoidja tunneb lähedalt kogusid, mida ta juhendab ja mille eest ta hoolitseb, ning saab aidata inimesi uurimistaotlustes, konkreetsete üksuste asukoha leidmisel ja korralduste tegemisel esemete laenutamiseks või uurimiseks teistest raamatukogudest.