Nagu kirjasõna väljaannete puhul, nii oli ka muusika puhul, et olid need, kes lõid sisu – autorid – ja need, kes koostasid köiteid, mida inimesed said osta – kirjastajad. Asjad on muutunud mitmel viisil. Nüüd on heliloojateks sagedamini iseenda kirjastajad ja tee muusikakirjastuseks on iseenesest hoopis teistsugune kui kunagi varem.
Esimene muusika trükiti umbes 1473. aastal Saksamaal. Sel ajal pidi muusikakirjastajaks saamiseks olema artist. Varased tehnikad, sealhulgas puuplokktrükk ja vabakäeline noodigraveerimine, mis mõlemad nõudsid soovitud tulemusest peegelpildi loomist ja ladumist, millele järgnesid köitmine ja turundamine.
Tänapäeval võib muusikakirjastajaks saada palju erinevat teed, järgides nelja konkreetset sammu. Esiteks on vaja avaldamiseks muusikat. Tänapäeval on hulk heliloojaid, kes ise avaldavad ja ainult omaloomingut on elujõuline avaldada. Samuti võib avaldada enda ja oma sõprade töid või paluda töid teistelt, kes eelistavad või vajavad oma aega muul viisil kui avaldamisega.
Teiseks peab inimene olema hästi kursis graveerimisstandarditega ja vähemalt ühe, eelistatavalt enama, tänapäeval saadaoleva parima professionaalse noodikirjatarkvara programmiga. Nende hulka kuuluvad näiteks Sibelius Notation Software™, Finale Music Notation Software™, Notion Notation Software™ või LilyPond. Need programmid, mida tuntakse ka kui partituurikirjutajaid, on tööriistad muusika graveerimiseks arvutisse, mis on võrreldavad sellega, kuidas saab arvutis trükiväljaannete ettevalmistamiseks kasutada lauaarvuti avaldamise programmi, nagu QuarkXPress™ või InDesign™. Kõigi nende tarkvaraprogrammide kaudu saab teha muusikakirjastajatelt vajalikke esmaseid töid, luua sobivaid täkke ja süsteeme, paigutada noote, dünaamikat ja väljendusteksti, täpsustada lehekülje paigutust, luua kaaneid jne.
Kolmandaks tuleb noodiprogrammi kaudu loodud materjal teha inimestele kättesaadavaks kas allalaadimiste kaudu, mille puhul tuleb ise printida, või luua füüsilisi koopiaid, mis prinditakse ja köidetakse. Seda saab teha oma seadmega, saata faile koopia- ja trükikodadesse või printida isekirjastava veebisaidi kaudu. See valik sõltub osaliselt sellest, millist lähenemist reklaamile ja levitamisele kavatsetakse võtta.
Valmistoodetest on võimalik ise müüa koopiaid, lasta need kohalikus või veebiteenuses tellituna valmistada või sõlmida suurema komplektiga turustusleping. Kuigi see samm on loetletud neljandas, peaksite seda kaaluma, kui hakkate oma teed kavandama muusikakirjastajaks, sest see mõjutab valikuid, mida teete.