Kuidas saada meisterpuusepaks?

Puusepameistriks saamiseks peab inimene läbima arvestatava mahu tislerialase koolituse ning näitama üles pädevust mitmel erineval erialal. Tihtipeale saavad inimesed, kes soovivad saada tisleriks, oma eriala põhitõdesid selgeks kas kutsekoolis kursuste või oskustöölise puusepa käe all õpipoisiõppe kaudu. Seejärel saavad nad tööalases koolituses ja õppimises jätkata puusepameistriks saamiseks vajalike oskuste omandamist. Puuseppadele on saadaval mitmesugused erinevad tunnistused, mis näitavad, et nad valdavad seda käsitööd.

Esimese asjana peab inimene puusepameistriks saamiseks omandama keskkoolihariduse. Paljudes riikides on see haridustase nõutav enne, kui inimene saab kandideerida kutsekooli või praktikakohale. Inimesed, kes on keskkoolist välja langenud, võivad olla võimelised sooritama samaväärsuse teste, näiteks Ameerika Ühendriikides GED (General Equivalency Diploma) testi.

Pärast kooli lõpetamist võib inimene astuda tisleriõppega ametikooli või kõrgkooli, et saada tislerimeistriks. Need programmid kestavad tavaliselt aasta või kaks ja õpetavad õpilastele puusepana töötamiseks vajalikke oskusi. Tunnid keskenduvad sageli palju aega praktilisele õppimisele, mis on puusepatöö õppimisel hädavajalik. Teise võimalusena võidakse õpilasi vastu võtta puuseppade praktikantidena ja nad saavad oskusi õppida, õppides ühe või mitu aastat kogenud puusepa käe all.

Kui puusepa haridus on läbitud, võib saada erinevaid tunnistusi. Mitte igal riigil pole tunnistust, mis kuulutaks kedagi “puusepameistriks”. Mõned kasutavad terminit “rändur” tähistamaks, et puusepp on läbinud sertifitseerimistesti ja on selles valdkonnas kõrge kvalifikatsiooniga. Puuseppade täpsed ametinimetused ja tunnistused on riigiti erinevad.

Inimene, kes soovib saada tislerimeistriks, peab kulutama palju aastaid puutööoskuste arendamisele ja lihvimisele. Iga inimene, kes on mõne käsitöö või ameti meister, on selle ameti kohta palju õppinud ja töötanud selles mitu aastat. Meistrid puusepad võisid õppida tundma ka muid puusepatöös kasulikke ameteid, näiteks pumbatööd või tellingud. Seotud valdkondade kogemus suurendab sageli puusepa tööalast konkurentsivõimet.