Kuigi maastikuvaldkonna sertifikaadid ja kraadid on olemas ja võivad abiks olla, on maastikukorraldajaks pürgijate jaoks enamasti kõige olulisem kogemus. Muud ametikohad haljastusettevõttes võivad edutamise kaudu viia juhtivale ametikohale. Maastikukorraldaja töö on tavaliselt väga praktiline ja tööalane konkurentsivõime sõltub peamiselt inimese võimest näidata nii tugevat juhipotentsiaali kui ka praktilisi oskusi, nagu masinatega töötamine ja haljastustehnikate tundmine.
Maastikukorraldajaks ja maastikuarhitektiks saamise nõuded ning nende töörollid on üsna erinevad. Neid kahte ametinimetust kasutatakse mõnikord ekslikult vaheldumisi. Maastikuarhitekt vastutab erinevate maastike, sealhulgas näiteks golfiväljakute, ülikoolilinnakute ja kaubanduskeskuste kujundamise eest. Maastikuarhitektid otsustavad seda tüüpi aladel haljasalade, radade, hoonete ja muude rajatiste paigutamise üle. Maastikukorraldajad võivad mõnikord suunata renoveerimistööd olemasolevale maastikule, kuid nende põhitegevus ei ole maastiku kujundamine, vaid pigem selle igapäevane hooldus.
Paljudes jurisdiktsioonides on maastikuarhitektina töötamiseks nõutav litsents, kuid maastikukorraldajaks saamine on seadusest tulenevalt vähem levinud. Isegi kui seadus seda ei nõua, võivad maastikukorraldajad, kes loodavad oma erialal eristuda, taotleda sertifikaate või liituda erialaliitudega. Samuti on võimalik töötada nii maastikuarhitektina kui ka maastikukorraldajana, täites mõlemat rolli.
Olenevalt maastiku või ettevõtte suurusest võib juht töötada objektil täiesti üksi või olla vastutav sadadest töötajatest koosnevate meeskondade juhtimise eest. Ka väga suure hulga tööliste suunamisel on oluline, et kõik maastikukorraldajaks saada soovijad mõistaksid, et tõenäoliselt tuleb mingil määral osaleda ka füüsilises töös, suunates teisi töötajaid oma eeskujuga. Head maastikukorraldajad tunnevad enda ja alluvate tööülesannete täitmiseks vajalikke masinaid ja protsesse.
Mõnes riigis on neile, kes soovivad õppida spetsiaalselt maastikukorraldajaks, saada kõik keskhariduse järgsed tasemed – alates tunnistustest kuni doktorikraadini. Enamasti ei kujuta see endast ühtset spetsialiseerumisvaldkonda ning need, kes õpivad eesmärgiga tõsta oma tööalast konkurentsivõimet sellel erialal, valivad pigem muid sobivaid kraadiõppe programme, nagu juhtimine, ehitusinsener, keskkonnaõpe või aiandus. Kuigi maastikukorraldajaks saamiseks ei ole alati vaja ametlikku keskharidust, eelistavad tööandjad paljudes tööstusharudes üha enam keskharidust, kui nad võtavad tööle juhtivale ametikohale.