Kui teid väärkoheldakse või ahistatakse, võite taotleda kohtult lähenemiskeeldu. Lähenemiskeeld (nimetatakse ka “kaitsekeeluks”) piirab vägivallatseja või ahistaja võimalust teiega ühendust võtta või teie lähedale tulla. Lähenemiskeelu saamiseks peate täitma vormid, mille saate kohtusekretärilt. Washington on lähenemiskeelu protsessi sujuvamaks muutnud, et saaksite kiiresti vajaliku kaitse.
1
Lisateave lähenemiskeelu kohta. Kui kohus väljastab lähenemiskeelu, käsib ta tõkestatud isikul tegevuse lõpetada. Kui isik jätkab nende tegemist, võidakse teda hoida kohtupõlguse all, millega kaasneb rahatrahv või isegi vanglakaristus. Üldjuhul võivad lähenemiskeeld keelata inimestel teha järgmist: teiega ühendust võtta või teiega ühendust võtta, püüdes teid järelevalve alla panna; jõudmine teie kodus asuva tulirelva omamisest või elukohta sisenemisest teatud kaugusele.
2
Otsustage, millist tellimust vajate. Kaks levinumat lähenemiskeelu tüüpi on koduvägivalla kaitsemäärused ja tsiviilahistamisvastased kaitsemäärused. Enne vajalike paberite täitmist peaksite otsustama, millist neist vajate. Olenevalt teie suhtest vägivallatsejaga kehtivad erinevad kaitsekorraldused. Koduvägivalla kaitsekäsud. Üldjuhul on need kaitsemäärused saadaval siis, kui keegi teie kodus viibib või keegi, kellega teil on minevikus või praegu olnud intiimne suhe, kuritarvitab teid. Tsiviilahistamisvastased kaitsemäärused. Selle kaitsekorralduse taotlemiseks ei pea teil ahistajaga erilisi suhteid olema. Näiteks võib sind ahistada täiesti võõras inimene. Need korraldused on saadaval ka siis, kui kodupartneri ahistamine ei tõuse perevägivalla eest kaitsmise määruse saamiseks vajaliku ahistamise tasemeni.
3
Mõistke ajutisi tellimusi. Kui esitate oma lähenemiskeelu, annab kohtunik tõenäoliselt ajutise korralduse ilma kohtuistungita (“ex parte”. Ajutised korraldused ei saa muutuda lõplikeks korraldusteks enne, kui kohtunik annab väidetavale kuritarvitajale võimaluse vastata). Ajutisi korraldusi saab anda samal päeval, kui taotlete neid ja jõustuvad kohe. Kohus määrab istungi paari nädala pärast. Sel hetkel peate osalema istungil ja argumenteerima, miks tuleks ajutine määrus asendada lõpliku määrusega .
4
Hankige õigusabi. Sõltuvalt olukorrast võiksite kohtuda advokaadiga. Näiteks kui taotlete abielulahutuse või lahuselu raames kaitsemäärust, peaksite kindlasti hankima advokaadi. Lahutuse ajal antud lähenemiskeeld võivad olla palju laiemad. Näiteks saab ohjeldataval takistada vara käsutamist. Teile võidakse anda ka oma laste ajutine hooldusõigus. Kvalifitseeritud advokaadi leidmiseks võtke ühendust oma maakonna advokatuuriga, mis peaks juhtima suunamisprogrammi. Kui olete madala sissetulekuga, võtke ühendust CLEARiga, mis on keskne organisatsioon, tegeleb riigi õigusabiorganisatsioonide vastuvõtuga. Saate nendega ühendust võtta numbril 1-888-201-1014. Kella 9.15–12.15 peaks keegi teie kõnele vastama.
5
Leidke õige kohus. Kaitsemääruse saate, esitades ankeedid oma elukohajärgses või varem elanud maakonnas. Kui olete kolinud, et vältida väärkohtleja avastamist, võiksite esitada avalduse oma elamispiirkonnas. Kui soovite oma aadressi konfidentsiaalsena hoida, küsige kohtult, kuidas seda teha.
6
Tuvastage oma vägivallatseja. Perevägivalla kaitsemäärust saate taotleda ainult teatud inimeste suhtes, olenevalt teie ühisest suhtest: abikaasa või endine abikaasa kodupartner või endine kodupartner (kaasa arvatud samasoolised paarid) isik, kellel on olnud laps mõne täiskasvanuga veresuguluses või abielu iga täiskasvanuga, kes on elanud koos teiega, praegu või pastainimesega, kellega te kohtate või olete kohtamas käinud, olenemata sellest, kas olete koos elanud kasuvanemad ja vanavanemad, kasulapsed ja lapselapsed
7
Kontrollige, kas väärkohtlemine kvalifitseerub “perevägivallaks”. Kui vägivallatseja käitumine vastab osariigi “perevägivalla” määratlusele, võite saada koduvägivalla tõkestamise. mis paneb teid kartma kohese füüsilise vigastuse, kallaletungi või kehavigastuste ees (sh hammustamine, löömine, tõukamine, laksu andmine või lämbumine)
8
Hankige vormid. Lähenemiskeelu taotlemiseks peate täitma vormid. Vormid saate kohtusekretärilt. Minge ametniku juurde ja öelge talle, et vajate lähenemiskeeldu. Selgitage, kes teid ahistab ja kuritarvitab. Sisestage teave vormidesse või printige musta tindiga loetavalt. Täitke vormid kindlasti täielikult. Kui vajate lisaruumi, kinnitage paberitükk. Allkirjastage ja dateerige lisatud paberid.
9
Esitage vormid. Viige vormid kohtusekretäri juurde ja paluge esitada. Te ei pea maksma esitamistasu. Peate petitsioonis olevat teavet kontrollima vande andmisega. Tõenäoliselt peate notari ees allkirjastama. Kindlasti võtke kaasa piisav isikut tõendav dokument, näiteks kehtiv juhiluba või pass.
10
Kohtuge kohtunikuga. Pärast taotluse esitamist peate lühidalt kohtuma kohtunikuga, et oma juhtumist rääkida. Võib väljastada ajutise lähenemiskeelu, mis kehtib 14 päeva. Kui kohtunik annab teile ajutise kaitsekeelu, võtke määrus (kohtuniku allkirjaga) vastu ja andke see kohtusekretärile esitamiseks. Hankige kindlasti mitu koopiat. Te vajate ühte endale ja võib-olla ka oma laste kooli jaoks.
11
Esitage kuritarvitajale teade. Olenemata sellest, kas kohtunik annab ajutise kaitsemääruse või mitte, saate suure tõenäosusega kuupäeva täielikuks ärakuulamiseks. Sellel istungil saab kostja ennast esindada. Peate kostjale teatise edastama vähemalt viis tööpäeva enne istungit. Peate saatma oma avalduse koopia ja kõigi antud ajutiste lähenemiskeelu koopiad. Võite lasta šerifil vägivallatsejale teatama. Te ei tohiks püüda ennast tähele panna.
12
Osalege oma ärakuulamisel. Enne ajutise lähenemiskeelu aegumist peate osalema ärakuulamisel. Kostjale teatatakse kohtuistungist ja ta võib lähenemiskeelu vastu kaitsmiseks otsustada kohale tulla. Kui saavutate edu, võib lähenemiskeeldu pikendada ühe aasta võrra või kauemgi. Kohtuistungiks valmistumiseks peate esitama tõendid mis tahes väärkohtlemise kohta, mida olete kannatanud. Tooge kuritahtlikku suhtlust, näiteks e-kirju, kirju, märkmeid või kõnepostisõnumeid. Kui teid peksti või löödi mõne esemega, võtke kaasa oma vigastuste fotod. Kaasake ka koopiad meditsiini- ja politseiaruannetest, mis on seotud väärkohtlemisega. Kohtunik soovib neid näha. Kui on teie kord kohtuistungil sõna võtta, öelge kohtunikule, miks te kaitsemäärust vajate, ja pakkuge, et näitate oma tõendavaid dokumente.
13
Hankige lõplik lähenemiskeeld. Kui kohtunik otsustab lähenemiskeelu muuta püsivaks, hankige kindlasti mitu koopiat. Soovite ühte kodus hoida ja teist kogu aeg endal hoida. Võimalik, et vajate oma lapse kooli või päevahoiu jaoks täiendavaid koopiaid.
14
Tuvastage ahistamine. Washingtoni seaduste kohaselt on “ahistamine” määratletud kui tegude jada teatud aja jooksul, mis teid tõsiselt häirib, ärritab või ahistab. Teod ei tohi teenida “õigustatud eesmärki” (nagu poliitiline protest). kahju peab põhjendatult tekitama teile emotsionaalset stressi või tekitama teile põhjendatud hirmu oma lapse heaolu pärast.
15
Tehke kindlaks, kas vajate selle asemel koduvägivalla lähenemiskeeldu. Kui te ei kvalifitseeru koduvägivallaga seotud lähenemiskeelu kohaldamiseks, võite saada tsiviilõigusliku ahistamisvastase lähenemiskeelu, kuid olete sellest hoolimata vägivalla või potentsiaalse vägivalla ohver. Näiteks võite saada tsiviilõigusliku ahistamiskeelu, kui keegi, kes teid väärkohtleb, ei ela koos ega ole kunagi olnud intiimsuhtes (naaber või võõras). Võite saada ka tsiviilõigusliku ahistamise vastase määruse, kui teie ahistamine ei tõuse “perevägivalla” tasemele, nagu kirjeldab osariigi põhikiri.
16
Hankige vormid. Vormid saate kohtusekretärilt. Öelge ametnikule, et soovite tsiviilahistamisvastast lähenemiskeeldu. Kuigi ametnik ei saa anda juriidilist nõu, saab ta anda teile õiged vormid. Täitke vormid musta tindiga, kirjutades loetavalt. Võimalik, et saate vorme täita ametniku kontoris arvutis.
17
Esitage vormid. Viige kõik täidetud vormid kohtusekretärile ja paluge esitada. Tõenäoliselt ei pea te esitamislõivu maksma, kui olete jälitamise, seksuaalse kallaletungi või perevägivalla ohver. Küsige kohtusekretärilt, millal peaksite ajutise kaitsekorralduse kätte saama. Kodanike ahistamisvastase kaitse korraldusi saab anda “ex parte”, mis tähendab, et süüdistataval puudub võimalus istungil sõna võtta.
18
Esitage teade kohtuistungist. Peate ahistajat teavitama täielikust ärakuulamisest. Kohtuistungil võib kostja väita, et te ei peaks saama lõplikku kaitsemäärust. Küsige kohtusekretärilt, millised kättetoimetamise viisid on vastuvõetavad. Peate kätte toimetama vähemalt viis päeva enne istungi kuupäeva.
19
Osalege täielikul ärakuulamisel. Kui teile antakse ajutine lähenemiskeeld, on see 14 või 24 päeva (kohtunik ütleb teile, millise). Enne aegumist määrab kohtunik täieliku istungi, et otsustada, kas kaitsemäärust tuleks pikendada. Kodanike ahistamisvastase kaitse korraldusi saab pikendada ühe aastani või pikendada püsivalt. Kaasake kindlasti ahistamise kohta tõendid. Näiteks võisite oma kinnistul pildistada naabri kirjutatud solvanguid. Samuti võisid tunnistajad jälgida inimest, kes teid ahistas. Paluge neil inimestel osaleda istungil, kus nad saavad teie nimel tunnistada.
20
Lugege tellimust. Kui olete oma ajutise või lõpliku kaitsekorralduse koopia saanud, lugege see kindlasti läbi. Määruses on määratletud, mida kostja ei saa teha. Peaksite mõistma tema käitumisele seatud piiranguid, et saaksite teada, millal rikkumistest teatada.Kui olete lähenemiskeelu koopia kaotanud, võtke ühendust kohtusekretäriga ja küsige koopiat. Hoidke koopiat endal. korda. Lähenemiskeelu koopia peaks alati kaasas olema juhuks, kui peate seda politseile näitama. Hoidke teist koopiat ka oma kodus kindlas kohas.
21
Helistage politseisse, kui vägivallatseja rikub käsku. Kui vägivallatseja ilmub teie majja või töökohta korraldust rikkudes, helistage politseisse. Nad arreteerivad vägivallatseja ja hoiavad ta võib-olla vangis. Vahistamine on kohustuslik perevägivalla kaitse korralduse rikkumise eest. Seejärel saab kuritarvitajat süüdistada põlguses või kriminaalkuriteos. Tsiviilabi ahistamisvastase kaitse määruse rikkumine on raske väärtegu. Ahistajat võidakse esitada kriminaalsüüdistus või põlgus.
22
Uuendage kaitsemäärust. Saate uuendada nii perevägivalla kaitsemäärust kui ka tsiviilõiguslikku ahistamisvastast kaitsemäärust. Kolme kuu jooksul enne korralduse aegumist võite igal ajal esitada kohtule uuendamisavalduse. Küsige kohtusekretärilt avalduse vormi, mille saate täita. Peate vaoshoitud isikule teatama ja osalema teisel istungil.