Kuidas saada külalisõeks?

Isik, kes soovib saada külalisõeks, peab läbima õe koolituse ja tunnistuse ning seejärel otsustama, kas töötada iseseisvalt või agentuuris või haiglas. Külalisõed on tervishoiusüsteemi väga oluline osa, pakkudes inimestele oskuslikku õendusteenust kodus. Külalisõe teenuseid kasutades saavad inimesed olla kodus, mitte haiglas ning oskuslikku õendusteenust vajavate patsientide suurem iseseisvus.

Õe koolitus eeldab õdede koolis käimist. Õendusprogrammid on erineva pikkusega, olenevalt lõppsertifikaadist, näiteks registreeritud õde (RN), litsentseeritud praktiline õde (LPN) ja Advanced Practice Nurse (APN). Programm sisaldab nii klassiruumis tööd kui ka kliinilist koolitust patsientidega. Pärast koolitust saab õde sooritada sertifitseerimiseksami, mis lubab ta õena tööle.

Sageli alustab külalisõeks saada kliinikus või haiglas töötamisest kogemuste saamiseks. See võib olla väärtuslik kodutervishoiu ametikohtadele kandideerimisel, sest nii tööandjad kui ka patsiendid soovivad näha tõendeid selle kohta, et õde on praktikas kliinilises keskkonnas. Teised külalisõed pöörduvad otse asutustesse, kus asuvad külalisõed ja nad võivad alustada kvalifitseeritud õe saatel ja lõpuks võtta ka oma patsiente.

Kes soovib saada külalisõeks, kes kavatseb esmalt kogemusi omandada, võib kogemusi kasutada ka sidemete loomisel. Mõnes haiglas on näiteks külalisõe programm ja seda võib olla lihtne üle minna, kui teil on haigla kogemus. Samuti võivad haiglad suunata patsiente eraettevõtete juhitavatesse programmidesse, mille puhul võib haigla soovitada õde, kui ta sinna ametikohta otsib.

Kliinilise praktika kogemuse omandamise eeliseks on ka see, et see võimaldab külalisõeks saada soovijal omandada eriala kogemusi, mida saab hiljem kasutada erialatunnistuse taotlemiseks. Lasteõde või südameõde võib anda õele oskused, mis võivad sõltuda nende patsientide jaoks, kes soovivad saada koduhooldust.

Lisaks koduõenduse agentuurile praktikale võib külalisõeks saada soovija kaaluda ka iseseisvat töötamist või uue asutuse asutamist. See nõuab märkimisväärset raha väljaminekut, kuna õde vajab tarvikuid ja lisaks tuleb osta kindlustus. Samuti võib kuluda aega, et luua patsientide võrgustik, kes tagab pideva tööpakkumise.