Kliiniliseks programmeerijaks saamiseks on tavaliselt vajalikud teadmised nii arvutiprogrammeerimisest kui ka meditsiinist või loodusteadustest. Kliinilise programmeerijana algtaseme töö saamiseks on üldjuhul nõutav bakalaureusekraad. Kliinilise programmeerija juhendaja ametikoha saamiseks on sageli vaja kõrgharidust. Teatud tüüpi kogemus selles valdkonnas on sageli kliiniliseks programmeerijaks saamise lisanõue.
Kliiniline programmeerija töötab tavaliselt kliinilistes meditsiiniuuringutes kasutatavate andmebaasidega. Programmeerijad võivad kavandada või hallata kliinilistes uuringutes kasutatavaid andmebaase. Nad võivad katsete käigus kogutud andmeid jälgida ja koordineerida ning tavaliselt vastutavad andmebaasides tekkida võivatele tehnilistele probleemidele lahenduste leidmise eest. Tugevad suhtlemisoskused on kliiniliste programmeerijate jaoks tavaliselt hädavajalikud, kuna just nemad levitavad andmeid teistele kliinilistes uuringutes osalevatele osapooltele.
Peamiselt arvutiandmebaasidega töötav kliiniline programmeerija vajab tavaliselt arvutikoodi kirjutamise tausta või kogemust. Kaheaastane programmeerimiskraad võib anda kliiniliseks programmeerijaks saamiseks vajalikud arvutiteadmised. Sellest üksi aga platsile sisenemiseks ei piisa; üldjuhul on nõutav ka nelja-aastane kraad. See kraad võib olla mitmesugustes teadusharudes, sealhulgas teadustes, näiteks bioteadustes; meditsiin või tervishoid, nagu õendus või farmakoloogia; või tehnoloogia, näiteks infosüsteemid. Kõik need kraadid koos arvutiprogrammeerimise teadmistega peaksid andma piisavalt tugeva tausta, et saada kliiniliseks programmeerijaks.
Kliiniliseks programmeerijaks saamiseks võib olla vajalik ka eelnev töökogemus keskkonnas, kus tehakse kliinilisi uuringuid. Kaheaastane kogemus on sageli piisav algtaseme töö saamiseks. Seda tüüpi kogemus võib olla näiteks farmaatsia programmeerimise alal. Kui keegi soovib edeneda kliinilise programmeerijana juhendaja ametikohale, on sageli vaja kolme-viieaastast kogemust, samuti võib vaja minna kõrgharidust.
Muud oskused, mis võivad olla vajalikud kliiniliseks programmeerijaks saamiseks, hõlmavad suutlikkust pidada kinni tähtaegadest, kuna kliinilised uuringud on sageli väga jäigad oma tähtaegade standardites. Valmisolek töötada pikki tunde võib kaasneda suutlikkusega pidada kinni tähtaegadest, kuna andmete kooskõlastamine võib kliinilise uuringu lõpu poole võtta rohkem aega. Võimalus töötada erinevate inimestega on oluline ka siis, kui kliinilist programmeerijat on vaja olla kontaktiks erinevate uuringus töötavate rühmade vahel.