Direktorite nõukogusse saamine eeldab iseenesest pühendumist haridusele ning laiaulatuslikku edukat kogemust juhtival juhirollil ettevõtluses. Selle saavutamiseks peab juht saama juba juhatuse liikmetelt kutse tegutseda kas sisedirektorina või välisdirektorina. Alles pärast juhatusse vastuvõtmist avaneb tegevjuhil võimalus saada juhatuse esimeheks. Selle positsiooni sageli kindlustamine eeldab, et teised juhatuse liikmed hääletavad ühehäälselt selle poolt, et juht juhatust juhiks. Juhatuse liikmetel lasub olulised kohustused, mis nõuavad meetmete võtmist, et olla organisatsiooni parimates huvides, ning esimehe ülesanne on hoida juhatust keskendunud nende kohustuste tõhusale täitmisele.
Ettevõtlusspetsialistid, kes pürgivad juhatuse esimeheks, peavad esmalt läbima ettevõtluse magistriõppe. Enamik juhatusi soovib omada vähemalt magistrikraadi, kuid doktorikraadi on üha enam nõutav. Sageli peavad potentsiaalsed kandidaadid spetsialiseeruma konkreetsele ärivaldkonnale, et nad saaksid pakkuda direktorina eriteadmisi, mis täiendavad muid juhatuse kogemusi ja teadmisi. Täiustatud haridus ettevõtlusega seotud ainetes näitab potentsiaalse kandidaadi pühendumust tipptasemel ärile.
Üldjuhul on juhatusse pääsemiseks kaks võimalust: juhatuse liikmete kutse või aktsionäride hääletuse kaudu. Kuidas see juhtub, sõltub organisatsioonist endast ja selle põhikirjast. Paljudel organisatsioonidel on kahte tüüpi direktoreid, mida nimetatakse sise- ja välisdirektoriteks. Sisedirektoriteks on ettevõtte töötajad, sidusrühmad või aktsionärid, samas kui välisdirektorid on tavaliselt muude tööstusharude juhid, keda otsitakse nende teadmiste ja edu tõttu äriprobleemide lahendamisel. Mõlemal marsruudil on aga sellise kutse saamiseks või oma nime hääletamiseks vaja laialdast kogemust.
Pärast kutse vastuvõtmise või aktsionäride hääletuse kaudu juhatuse liikmeks saamist on direktoril võimalus saada juhatuse esimeheks. Kui organisatsiooni põhikiri ei näe ette muud meetodit, hääletab enamikul juhtudel vaba esimehe ametikoha üle ülejäänud juhatus. See, kes saab enamuse häältest, juhib juhatust. Valitud või ametisse nimetatud esimees tegutseb koosolekutel organisatsiooni juhina ning esindab ettevõtet ka avalikult.
Avalik-õiguslikel ettevõtetel võib olla kaks erinevat esimeest, tegevjuht ja mittejuht. Tegevjuhtkonda mittekuuluvad esimehed on tavaliselt väljastpoolt direktorid, kellel on piiratud ülesanded, mis hõlmavad sageli koosolekute juhatamist, organisatsioonide tegevjuhi hindamist ja juhatuse tegevuse koordineerimist. Seevastu tegevjuhid on tavaliselt ka tegevjuhid ja esindavad ettevõtet avalikult. Igal juhul nõuab juhatuse esimeheks saamine laialdast juhikogemust.