Kuidas saada inspiratsiooni luulet kirjutama

“Peegel, peegel seinal, kes on neist kõige õiglasem?” Luule ümbritseb meid meie igapäevaelus. See on ilus viis tunnete ja mõtete väljendamiseks. See on maagia, mis ümbritseb inimesi ja paneb neid tundma nii palju uusi emotsioone. Luule pärineb inspiratsioonist, mille kohta saate sellest poeetilisest artiklist lähemalt teada.

1
“Armastus pole sõna, vaid tunne on liiga absurdne, et seda seletada.” Mõelge millelegi, mida tunnete tugevalt. See võib olla mälestus teie minevikust, väga õnnelik hetk, mida te poleks oodanud, hetk, mil emotsioonid tõusid, või midagi muud, mis teie emotsioone käivitab. Teie luuletus ei puuduta ainult seda mälestust, vaid ka teie tundeid, nii et proovige need kirjalikult jäädvustada.

2
Olge oma tunnetega kooskõlas ja laske emotsioonidel endas loksuda. Te vajate neid emotsioone, et teid inspireerida. Väljas jalutamine ja loodusega ümbritsemine aitab teil maksimaalselt tähelepanu pöörata oma sisemisele minale.

3
Istu kuskil, mis sind inspireerib. Murul lamamine ja pilvede vahtimine, kiigel, paadis või isegi töölaua taga istumine inspireerib teid laskma oma emotsioonidel vabaneda poeetilisteks mõteteks ja tunneteks. Laske mõtetel oma meelest, südamest ja sõrmedest välja voolata. Kirjutage see, mis teile pähe tuleb, isegi kui see pole lõplik mustand (ja suure tõenäosusega see ka ei jää). Pole vaja kirjutada kõigepealt algus ja siis lõpp. Kui teile tuleb meelde, kuidas soovite oma luuletust lõpetada, kirjutage see kõigepealt oma umbkaudsesse mustandisse. Ja pidage meeles, et see ei pea riimima.

4
Ärge lõpetage, kui tunnete, et kirjutate sõna valesti. Kui teie tunded on vabastatud, lõpeb teie luuletus nagu võlu. Teie luuletus peaks peaaegu ise kirjutama.

5
Lõdvestu. Ärge vaadake oma luuletust paar minutit. Töötage oma meel teiste mõtete ja ülesannetega. Proovige minna sörkima, nõusid pesta, päevikusse midagi kriipsu peale tõmmata, et mõtted luuletusest natukeseks kõrvale juhtida. See tagab, et saate luuletust selge mõistusega hinnata.

6
Istuge maha ja lugege, mida olete kirjutanud, parandades ainult õigekirja. Ärge muutke luuletuse tähendust ega sisu.

7
Lugege, mida kirjutasite, ja lugege seda teistele, kui see pole liiga isiklik. Suur osa suurest luulest on isiklik; osa naljast on leida julgust seda teistele lugeda.

8
Kirjutage, mida tunnete. Ebavajalike, ebaoriginaalsete ja ebatõeliste tunnetega luuletused ei ole luuletused, mille üle uhkust tunda. Keegi ei hooli sellest luuletusest siis!

9
Ärge kunagi proovige luulet endast välja sundida. Luule on emotsioonide väljendus, mitte higistamise tulemus!