Wikipedia andmetel on Hatha jooga jooga süsteem, mille tutvustas Yogi Swatmarama, 15. sajandi India tark ja Hatha jooga Pradipika koostaja. Selles traktaadis tutvustab Swatmarama hatha joogat kui füüsilise puhastamise viisi, mida keha praktiseerib kõrgema meditatsiooni jaoks. Sõna Hatha on liit sõnadest Ha ja Tha, mis tähendavad päikest ja kuud. Joogi peab ühendama päikese (mehelik, aktiivne) energia kuu (naiselik, vastuvõtlik) energiaga, luues seeläbi inimeses tasakaalu ja valgustatuse. Hatha jooga on tugev tava tervendamiseks ja puhastamiseks. Hatha jooga on see, mida enamik inimesi läänemaailmas seostab sõnaga “jooga” ning seda praktiseeritakse kõige sagedamini vaimse ja füüsilise tervise huvides. Hatha jooga kõige põhjalikum tekst on Yogi Swatmarama Hatha jooga Pradipika. See sisaldab teavet shatkarma (puhastus), asana (asendid), pranayama (peen hingamisenergia), tšakrate (energiakeskused), kundalini (valgustusenergia), bandhade (energia juhtimine), kriya (puhastustehnikad), nadi (energiakanalid) kohta. ) ja mudrad (energiažestid). Traditsiooniliselt on Shiva tunnustatud Hatha jooga propageerijana. Väidetavalt andis ta ühel üksikul saarel Hatha jooga teadmised jumalanna Parvatile, kuid kala kuulis kogu kõne. Šiva halastas kala (Matsya) ja tegi temast siddha (Buddha), keda hakati kutsuma Matsyendraks. Matsyendra õpetas Chaurangile ja Gorakshale Hatha joogat. Goraksha andis selle Swatmaramale. Kaasaegsed Hatha jooga koolid pärinevad Krishnamacharyast, kes õpetas aastast 1924 kuni oma surmani 1989. Tema õpilaste hulgas olid jooga populariseerimisel läänes silmapaistvad Pattabhi Jois, kes oli kuulus jõulise ashtanga jooga poolest; B.K.S. Iyengar, kes kasutas rekvisiite; Indra Devi ja Krishnamacharya poeg T.K.V. Desikachar, kes töötas välja Viniyoga stiili. Teine suur mõjuvoog oli Swami Sivananda Rishikeshist (1887-1963) ja tema jüngrid Swami Vishnu-devananda – rahvusvaheliste Šivananda jooga vedanta keskuste asutaja; Swami Satyananda – Bihari joogakoolist; ja Swami Satchidananda – integreeritud joogast.
1
Vaata enda sisse. Vaimselt võib inimesi võrrelda sibulaga. Pinged ja sisemised konfliktid (sisemine stress) tuleb kiht kihi haaval lahustada. Kui üks kiht eemaldada, ilmub pinnale kiiresti järgmine, kuni sisemine südamik paljastub. Sel hetkel leitakse kestev sisemine rõõm ja Joogi ehk Yogini elab valguses.
2
Sisemine rõõm ilmneb inimeses siis, kui pinged (Samskaras) kehas ja hinges on lahustunud. Vajame harjutusi kehale (jooga, meditatsioon) ja hingele (peegeldus, positiivne mõtlemine). Buddha töötas välja väga lihtsa, kuid geniaalse praktika. See koosnes “istumisest, käimisest ja mõtlemisest”. See on eduka Hatha jooga praktika keskpunkt. Teil on vaja kehalist tööd (jooga, kõndimine), vaimset tööd (peegeldus, lugemine, palvetamine, mantra) ja meditatsiooni ( istudes või lamades). Ja kõik tasakaalus, õigel hetkel ja õige tehnikaga.
3
Muutke oma rutiini. Kui varieerida oma tegevusi kehatöö, vaimse töö ja meditatsiooni vahel, saab sisemise konflikti ja pinge kaotada. Kui inimene ainult mediteerib, muutub vaim tuimaks ja loiuks. Rutiinne liikumine teeb vaimu selgeks, hoiab keha tervena ja annab inimesele sisemist energiat. Kui käite või teete ainult jooga asanaid, on meel rahutu. Sisemine õnn tuleb sisemisest rahust. Kui keha hoitakse väga vaikselt, võite sattuda meditatsiooni sügavamatesse dimensioonidesse.
4
Meditatsiooni saab harjutada nii istuvas asendis kui ka lamades. Mõned inimesed suudavad paremini mediteerida istudes, teised lamades. Need, kes lamades kergesti magama jäävad, peaksid mediteerima istudes. Need, kes ei saa pikka aega sirgelt istuda, peaksid harjutama meditatsiooni lamades.
5
Püüdke vabaneda sisemisest konfliktist. Lisaks istumis- ja lõõgastumisperioodidele koos liikumisega on sisemisest konfliktist vabanemisel oluline töö mõtetega. Joogi või joogini peaks arendama oma mõtteid armastuse, tarkuse ja enesedistsipliiniga. Ta peaks õppima mõtteid vaikusesse viima, kuni mõtted on alati rahulikud. Siis ta mõtleb ainult siis, kui mõtlemine on vajalik.
6
Õppige viis tegevust. Seda stressi lahendamise põhimudelit saab laiendada viie tegevuse viisile. Viis tegevust on: lamamine (või istumine ja mediteerimine), lugemine, kõndimine (ehk jooga asanad), teistele hea tegemine (töö) ja elust rõõmu tundmine.
7
Mediteeri. Meditatsioonil on kaks taset. Esimene tase seisneb enese puhastamises visualisatsioonide, mantrate ja hingamisharjutuste kaudu, et aktiveerida Kundalini energiat. Siis peatad kõik mõtted. Vaim puhkab täielikult. Sa lased mõtetel ja tunnetel tulla ja minna nii, nagu nad oleksid. Järsku ilmub rahu ja õnn.
8
Lugege vaimseid raamatuid. Vaimsete raamatute lugemine aitab hinge puhastada, aidates lahti sisemisest konfliktist. Kõik saavad vaimse inspiratsiooni saamiseks raamatuid lugeda. Saadaval on tuhandeid vaimseid raamatuid.
9
Harjutus. Teine valgustatuse otsijate tegevus on liikumine, eriti kardiovaskulaarsed spordialad, nagu kõndimine, jooksmine, jalgrattasõit, ujumine. Jooga on ka hea liikumisvorm. Isegi dalai-laama sõidab iga päev pool tundi seisva rattaga. Swami Shivanandale meeldib jalutada. Igaühele on sobivad harjutused. Koobastes elavad joogid arendasid välja näiteks väga tuntud päikesesaluudi.
10
Tee head…endale ja teistele. Neljas tegevus on karma jooga (hea tegemine). Karma jooga avab südame, annab sisemise jõu ja arendab teadvust kõikehõlmava armastuse suunas. Karma joogat saab harjutada üks kuni kuus tundi päevas. Swami Shivananda soovitas ühte tundi, Sai Baba aga kuuele. Yogi Nils leidis, et kolm kuni neli tundi päevas on tema jaoks hea aeg. Karmajoogat võivad harrastada ka tööinimesed, kuid loomulikult on tänapäeva maailmas eksisteerimiseks vaja raha.
11
Naudi oma elu. Viies tegevus seisneb elu nautimises. Peaksime tooma oma ellu rõõmu. See avab meie südamed ja toob meie sisse valguse. Igaüks on millegi suhtes eelsoodumus. Saate kuulata muusikat, süüa midagi maitsvat, lugeda head raamatut, vaadata filmi, leida aega oma lemmikloominguliste hobide jaoks ja nii edasi. Siiski on oluline pöörata tähelepanu summale, millega me end naudinguga hõivame. Liiga palju head ei ole hea, liiga vähe teeb elu kurvaks.
12
Puhka. Samuti tuleks vältida sisemise õnne kujunemise ajal liigset otsekontakti teiste inimestega. Joogi peaks välja selgitama, kui palju teistega suhtlemine talle kasulik on. Teatud hetkel võib füüsiline puhkus panna inimese energia sissepoole. Inimene ei pea enam end väliste tegevuste poole suunama, vaid paneb rohkem väärtust sisemisele vaimsele puhastumisele, sisemise konflikti lahendamisele ja sisemise õnnetunde arendamisele.
13
Jällegi, vaadake endasse. Selle pöördepunkti peab iga joogi enda jaoks avastama. Seda on raske leida ja raske kinni hoida. Eluenergia kaldub liigse aktiivsuse või igavuse poole. Mõlemat tuleb vältida igapäevase enesedistsipliiniga. Kui säilitame sisemise rahu, ilmneb sisemine õnn. Saame arendada oma tõelist olemust ja elutunnet.