Haldusõiguse kohtunikud töötavad tavaliselt valitsusasutustes ja teevad otsuseid sellistes küsimustes nagu isik, kes vastab sotsiaalkindlustuse nõuetele, töötaja hüvitise nõuded ja majandusregulatsioonide järgimine. Inimene, kes soovib saada haldusõiguse kohtunikuks, peab töö leidmiseks tavaliselt omandama vähemalt bakalaureusekraadi. Sageli nõutakse ka kogemust õigusvaldkonnas või asutuses, kus isik soovib töötada. Sagedamini käivad haldusõiguse kohtunikuks pürgijad ka õigusteaduskonnas. See võib olla abiks töö leidmisel, kuna paljud tööandjad eelistavad neid, kellel on juristikraad. Selle töö täpsed nõuded võivad erinevates kohtades erineda.
Haldusõiguse kohtunikke nimetatakse sageli ärakuulamise ametnikeks või kohtunikeks. Tavaliselt leiavad nad tööd valitsusasutustes ja kasutavad oma oskusi konfliktide lahendamiseks ja haldusküsimustes otsuste tegemiseks. Näiteks võib konkreetne valitsusasutus tegutseda viisil, mis tekitab konflikti teise isiku või organisatsiooniga. Halduskohtunik aitab lahendada probleeme, mis võivad tuleneda valitsusasutuse tavadest, protsessidest või eeskirjadest. Selle tiitliga isik otsustab sageli juhtumeid, mis hõlmavad eakate ja puuetega inimeste toetusprogramme, keskkonda, diskrimineerimist ja finantseeskirju.
Enamik uusi halduskohtunikke on juriidilise taustaga. Inimene, kes soovib saada haldusõiguse kohtunikuks, läheb sageli selleks karjääriks valmistudes kolledžisse ja seejärel õigusteaduskonda. Tegelikult saavad haldusõiguse kohtunikest sageli esmalt praktiseerivad juristid, omandades õiguskeskkonnas töötamise kogemusi. Pärast oma oskuste täiendamist ja väärtuslike kogemuste omandamist võib advokaat tõusta haldusõiguse kohtuniku ametikohale.
Isik, kes soovib saada riikliku valitsusasutuse haldusõiguse kohtunikuks, peab tavaliselt olema jurist ja sooritama valitsuse loodud või heakskiidetud eksami. Mõnes kohas osalevad uued haldusõiguse kohtunikud ka orienteerumisel, et valmistuda selleks karjääriks. Sageli jätkab inimene sellel alal oma haridusteed kaua pärast töökoha saamist. Õigupoolest võidakse nõuda, et ta peab läbima täiendõppekursused, et olla kursis õigusvaldkonnaga.
Piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused võivad halduskohtunikuks saada soovijale esitada oma nõuded. Vähemalt nõuavad need valitsused tavaliselt bakalaureusekraadi ja teatud töökogemust õigusvaldkonnas või valitsusasutuses, mille heaks isik töötab. Tihti aga eelistatakse ka nendel ametikohtadel juriste.